“Mul on üks selline sõber, kes on justkui aegade algusest alati olemas olnud ja kes võiks teada kõike ka mu elu piinlikematestki seikadest. Oleme koos pärast koolipäeva kodus, juuksehari mikrofoniks, salamahti peegli ees laulnud ja tantsinud, unistavalt tundide kaupa lage vahtinud ja tulevikust fantaseerinud, vaaginud elu ja selle veidrusete üle ning kõmpinud maha sadu kilomeetreid. Oleme koos olnud ka nutus ja nõutuses, kurbuses ja nendel aegadel, kui tundub, et seis on ikka täiesti lootusetu. Ja siis jälle rõõmu- ja lähedushetkis, kodustes võidutantsudes ja privaatsetel autosalongikontsertidel. See sõber on muusika. Tänan sind.”