Olen suuri elumuutusi läbi teinud nii omal algatusel kui väljastpoolt tõugetena ning õppinud, kuidas emotsioonide virvarris paremini laveerida. Millised on 6 sammu, et muutus enda kasuks pöörata?
Muutus toob hetkega kaasa ka tundeid. On okei tunda tundeid. Jah, kindlasti ma ei soovita “negatiivseid” tundeid alla suruda või keep smiling’u taha peita, sest meie tunnetel on meile tähtis sõnum.
1. LUBA TUNDEID, AGA ÄRA TAKERDU
Aga kui nende sõnum on käes, pole rohkem vaja pikalt tunnetesse takerduda. Kui kipud seda ikkagi tegema, aitab liikumine, teraapia, EFT ehk koputamine, TRE ehk väristamine, aroomiteraapia, Rännaku meetod, vabastav hingamine, psühhoteraapia… tuge on igale maitsele!
Mul oli viimase töökaotusega küll sisemine tasakaal tagasi umbes tunni pärast, kuid solvumist, pettumust, hirmu ja lahtilaskmise leina tundsin mingil määral ikka ja hetketi tugevalt. Valisin end aidata tantsurännakuga, mis on nn vaba tants grupi inimestega, kes kõik tantsivad omaette ja ühtlasi pisut ka koos. Takerdunud emotsioone ja stressi saab kehast välja igasuguse liikumisega!
Turgutasin end paaril korral ka homöopaatiaga, kuna seal on looduslikud ained erinevate emotsionaalsete ja füüsiliste tasakaalutuste puhuks. Solvumist ja kurbust sain paaril lõua värisemise hetkedel sel viisil oluliselt leevendada. Kui teinekord tuli tunne leebemalt üles, siis püüdsin sügavalt hingata ja endale mõttes öelda JAH – selles mõttes, et kinnitada endale, et on okei ja lubatud tunda tundeid! Ma küll märkasin, et paljud hakkasid mu ümber varem mulle ütlema, et see kõik on okei ja väga hea, mis mu elus muutus ja ma teadsin, et see nii on, aga ma ei saanud seda veel ise öelda. See sisemine olukorra “töötlus” võtab ikkagi aega ja tuleb endale see aeg võtta ja anda.
2. TOO MÕTTED HETKE
Muutuste pöörises toon end st oma mõtted ärevamatel minutitel HETKE. Ehk siis, kui mõte hakkab rändama “aga mis siis, kui….” radadel ja tunnen kehas, et see tekitab mulle pinget ja ärevust, hirmu, siis jälgin esmalt, mis ma kehas tunnen (kuna keha on alati hetkes, siin ja praegu, mida ei saa öelda meie mõtete kohta) ning jälgin lihtsalt, kuidas hingan ja kuidas jalatallad (või kingatallad) puudutavad maad.
Siis küsin endalt, kas praegu on midagi halvasti? Tavaliselt on vastus EI.
Kas ma olen midagi juba teinud või mida ma saan praegu teha (täna, see nädal või niipea kui mahti saan), et tulevikus ei realiseeruks “aga mis siis, kui…” stsenaarium? Ja siis ma olengi teinud seda, millega seda musta stsenaariumi vältida. Ja halvim polegi kunagi juhtunud!
3. JÄLGI, MIS KANALIL OLED
Töökaotusega või sarnase kaliibriga muudatusega on mul tavaliselt nagu kaks “kanalit” raadiol. Üks on ikka mingil moel negatiivsete emotsioonidega ehk lahtilaskmise protsessiga seotud, teine aga loovuse “raadiojaam”. Tegelikult saab ise nende vahel vahetada. (Aga oluline on mitte ainult selle loovuse jaamal ka olla, sest iga muutusega leppimine on ka emotsionaalne protsess, luba seda endale, sellesse takerdumata.)
4. OLE ENDAGA HELL
Ja kui ma olen märganud, mida tunnen ja saanud vastuseks midagi “negatiivset”, siis olen mõelnud, mida ma vajan, et endaga praegu hell olla. Olen siis suhelnud oma “sisemise lapsega” – temaga tulebki mõttes rääkida nagu väikese hirmunud lapsega. Aitab ka päeviku kirjutamine. Aitab innustavate inimestega kohtumine ja nendega, kes on olnud samalaadses olukorras. Aitavad raamatud, kursused, uued tutvused.
Samuti aitab suhtlemine konstruktiivsete postitiivse suhtumisega inimestega, et mitte kaasa minna nn negatiivse vibratsiooniga, mida võib tunda, kui hakata kellegagi koos kurtma, taga rääkima või muretsema.
Hinge toitvad tegevused, vestlused ja kohtumised aitavad näha olukorda uue nurga alt ja avada oma loovus. Sealt tuleb ideid, mõtteid, mis viivad sind hoopis teisel tasemel edasi ja hiljem saad selle olukorrale elus tagasi vaadata tänutundega.
5. VALI LOOVUSE KANAL
Ja teine “raadiojaam” minu sees ongi olnud lemmik, see, mida naudin – loomingulised ideed, mis hakkavad voolama, kui kõik killud on muutuste tuules justkui segi paisatud. Need on alati viinud milleig väga heani või siis vähemasti aidanud lühiajaliselt keskenduda tuleviku loomisele, isegi kui kõigist ideedest ja projektidest pole lõpuks asja saanud. “Mida ma tegelikult teha tahaksin?” saab endalt küsida, kui kõik on muutumises. Kui pole enam seniseid töökohustusi vms.
6. ANNA AEGA
Ja siis muidugi aitab aeg. Isegi nii palju, et olukord, mis tundus esimesel hetkel eriti halb, hakkab aja perspektiivis paistma päris hea või isegi väga hea. See on üldiselt alati nii läinud. Aga emotsioonid sel teel tuleb vabaks saada. Siis jääbki alles puhas hea.
Turvalist muutumist!
