Tag: harjumused

  • 5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    Kas tead, et enamik dieedipidajaid pole suutnud vastu pidada kauem kui kaks nädalat? Et spordiklubides on jaanuaris kõige tihedam? Et jooksu- ja suusaradadel püsitakse aasta alguse kolm esimest nädalat?

    See on selle pärast, et võetakse suured eesmärgid “hakkan iga päev trenni tegema”, aga kui elu tuleb vahele ja tahtejõud ei vea välja, hakkavad rutiini vahed tekkima ja peagi libiseb kõik käest. Kuidas tekitada kasulikke harjumusi, mis jäävad püsima?

    Nipp 1: Kui muutus on hästi väike ja vaevumärgatav, on ka tõenäolisem selle juurde jääda. Allpool on minu hommikused miniharjutused, mis on nii lihtsad ja kiired, aga annavad hea enesetunde, et nende juurde on lihtne jääda.

    Vaata hommikuste mini-harjutuste videoklippi siit:

    Paljud asjad nõuavad pingutust, mis võib-olla alguses tundub sobivat, aga erinevatel päevadel – näiteks kui oled haige, kui hommikul on kiire, kui lapsed vajavad tähelepanu, kui lihtsalt ei viitsi… – võivad nad siiski kõrvale jääda.  

    Nipp 2: Kui uus harjumus on nii lihtne, et vaat’ et ebamugavam on seda mitte teha kui seda teha, siis on tõenäoline, et sa selle juurde jääd.

    Mina näiteks hakkasin oma mini-hommikuharjutusi harjutusi tegema siis, kui laps oli umbes aastane ja mul tõesti ei olnud mingit oma aega. Aga nii palju ikka oli. Ja on siiani igal hommikul.

    Nipp 3: Selleks, et uus tegevus meelest ei läheks ja omaseks saaks, poogi ta toimiva harjumuse juurde.

    Näiteks minu lihtsaid hommikuharjutusi tehakse voodis enne tõusmist. Nii et üles tõusmise juurde need just sobivadki. Sa ei pea hakkama midagi uut leiutama, kusagile kõndima, mingit matti lahti rullima või retuuse jalga venitama. Sul on kõik olemas, lihtsalt meenuta endale seda vahetult enne kui voodist tõused ehk kohe pärast otsust voodist tõusta.

    Nipp 4: Kui sul on selge põhjus, MIKS sa midagi teed – tunda ennast paremini juba väga väikese pingutusega – siis on ka lihtsam selle juurde jääda. Kui uus harjumus nõuab tahtejõudu, ei püsi selline motivatsioon kaua.  

    Nipp 5: Tee uue harjumusega alustamine nii lihtsaks ja igapäevaellu sobituvaks, et sul on vaja otsustada seda MITTE teha.

    Näiteks kui kavatsed minna trenni, pane õhtul kott valmis ja ukse juurde. Siis on kõik ette valmistatud ja trenni mitte minemiseks pead sa otsuse tegema, aga minemine on loomulik, by default, või vaikimisi valik. 

    Ma siiski ei räägi nii suurest pingutusest nagu trenn, kuhu on vaja kott kaasa pakkida.

    Ja kui sa millalgi tunned soovi, saad kasvõi samal hommikul teha veel ja veel keha paitavaid-treenivaid-tuunivaid asju. Siis on see juba loomulik evolutsioon ja sisemine vajadus, mistõttu ka see rutiin jääb.

    Kas oled valmis proovima hommikuharjutusi, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva?

    Siin on minu hommikune minirutiin, mida jagan meeleldi sinuga tasuta.

    Pakun sulle ka edaspdidi inspiratsiooni, millest võid iga kell loobuda, kui on aeg.

    Registreeru siin, et saada tasuta videoklipp ülilihtsate harjutustega: 

  • Kuidas anda uusaastalubadused, mis peavad vett?

    Kuidas anda uusaastalubadused, mis peavad vett?

    Uusaastalubadus on nagu iga teine lubadus – see läheb vett vedama, kui sul pole piisavalt motivatsiooni. Aga kuidas motti üleval hoida, nii et see ei kaokski?

    See on väga lihtne – mida väiksema, jõukohasema, lihtsama eesmärgi endale sead, mida enam suudad selle oma rutiinide loomulikuks osaks teha ning seejuures end millegi sobilikuga tunnustada, seda tõenäolisemalt jätkub nii motti kui ka saab see uus harjumus juurutatud.

    See aga viib sind sinu suurema eesmärgini.

    Olla tervem.

    Jõuda armastatud töö või isegi finantssõtumatuseni.

    Reisida, armastada, hoida oma lähedasi.

    Hoida meelerahu enda sees.

    Alustada oma ettevõtlusega.

    Luua oma kodu.

    Jah, eesmärkide beebisammudeks lahti harutamine ei tähenda, et (kaugemad) eesmärgid peavadki olema väikesed. Vastupidi!

    Lihtsalt teekond iga mäe tippu algab esimesest sammust.

    Ja sellest, MIKS sa seda teed.

    Kui sul pole selge, miks, siis ei jaksa sa ka sellesse tippu sammuda.

    Lihtne.

    Samamoodi nagu mäkketõusu, peaksid sa oma suured visioonid peenestama võimalikult pisikesteks sammudeks. 

    “Nüüd hakkan tervislikult elama!” on liiga üldine ja mittemidagiütlev. Isegi kui sul on see MIKS selle taga olemas.

    Kui sa aga mõtled, et kord nädalas vahetad ühe liha sisaldava toidukorra taimse vastu, on see juba täitsa konkreetne ja viib naaatukenegi sinu eesmärgi poole.

    Kui sa mõtled, et teed hommikul pool tundi harjutusi või mediteerin tunnike, siis see pole kahjuks üldiselt eriti reaalne pärast esimest kolme nädalat – kui mesinädalad uue harjumusega on möödas. Aga kolm korda iga tiibeti harjutust viiest, kokku umbes kaks minutit – võiks ju juba mõelda? Või kasvõi kolm ettepainutust? Minut meditatsiooni? Täitsa tehtav ju!?

    Jah, kaks minutit harjutusi ja üks taimne toidukord pole veel kõik, mis vaja tervislikeks eluviisideks, aga algus on tehtud ja nii on ka reaalne hakata mõtlema järgmise murrangu peale – näiteks kolm taimset toidukorda ja viis kordust igast tiibeti harjutusest?

    Mida sa teeksid, kui peaksid kedagi veenma tegema midagi uut, juurutama ühe uue harjumuse, motiveerima teda teisiti käituma? Ilmselt peaksid teda veenma näidates, kui kasulik ja kui lihtne see on. Siis on variant, et sellel kellelgi tekib sisemine motivatsioon, see MIKS ja huvi ja valmisolek proovida. Isegi kui see “keegi” on su enda aju. Okei, proovime!

    Oluline on aga veel üks nüanss: uus harjumus soovitatakse siduda mõne olemasoleva külge, et sul oleks reaalselt meeles sellele mõelda.

    (Jah, esmapilgul tundub, et mitte kõik eesmärgi dpole seotud harjumustega, aga lähemal vaatlusel selgub, et on… Kui tahad saada valmis mõne olulise projekti või tegevuse, nimelt tuleb juurutada harjumus teha seda iga päev esimesena ja siis tehagi 🙂

    Post-it külmkapil paistab kiiresti “tapeediks” muutuvat. Meeldetuletus telefonis toimib mõnda aega (proovisin seda uneaja meeldetuletusena).

    Aga kõige mõjusam on siiski uue harjumuse pookimine juba toimiva harjumuse juurde.

    Näiteks kui otsustasin hakata kergema sünnituse ja sünnitusest taastumise nimel (motivatsioon MIKSist!!) vaagnapõhjalihaste harjutusi tegema, kasutasin olemasoleva harjumusena näiteks hammaste pesemist – iga kord, kui hambaid pesin, treenisin samal ajal vaagnapõhjalihaseid. Polnud post-it’i, polnud vaeva ega pingutust, polnud lisa-ajakulu. Hakkasin neid harjutusi nõndamoodi tegema oma last oodates, kes täna on juba kuueaastane. Toonasest uuest harjumusest sai kiiresti minu igapäevaste harjumuste osa, sest see on lihtsalt nii lihtne ja annab mulle nii palju. Sellist algset tugevat miks’i pole enam vaja, nüüd piisab teadmisest, et see on mulle oluline ja vajalik.

    Iga eesmärgi taga saab näha nii suuremat MIKS’i kui ka teekonda:

    • Võta see aeg, et järele mõelda, milline võiks olla sinu miks
    • vali esimene jõukohane samm, harjumus, tegevus,
    • leia, milline võiks olla päästiktegevus, mille ajal või järel sa seda teed
    • ja ära unusta ennast iga kord tunnustada!
    • Võid muidugi selleks appi võtta lisaks endale ka oma sõbra või lähedase või isegi sotsiaalmeedia, kellega oma plaane ja edusamme jagada. 🙂

    Õnnelikku, õnnestunud aastat sinu unistuste suunas!

  • Kuidas muuta harjumusi?

    Kuidas muuta harjumusi?

    Kõigepealt tuleks küsida endalt: miks? Miks ma soovin uut harjumust juurutada? Valu vältimine ja mõnu poole liikumine on inimese peamised motivaatorid. Mõtle mõlemad pooled läbi: mis sind tõmbab ja mis tagant lükkab. Huvitav on see, et paljusid meist motiveerib hirm rohkem kui positiivne eesmärk või unistus. Seepärast oleks ka oluline enda jaoks läbi mõelda, mis saab, kui ma ei juuruta seda harjumust sisse. Näiteks et leian end järgmisel aastal samast kohast. Ei ole toimunud edasiliikumist.

    Küsimustele vastab harjumuste arhitekt Romet Preismann.

    Kuidas harjumused toimivad?

    Harjumused toimimivad kindla mehhanismi järgi, mis koosneb kolmest etapist. See mehhanism annab meile vastuse, kuidas toimivad nii positiivsed kui ka negatiivsed harjumused, ning kuidas on võimalik uusi juurutada.

    • Esimene oluline tegur on päästik, milleks võib olla mingisugune mõte, keskkond, mõtete jada, keegi inimene, teine harjumus, mis päästab lahti selle harjumuse.
    • Teine punkt on harjumus, rutiin ise.
    • Kolmas punkt on auhind ehk siis mida me mentaalselt,  emotsionaalselt või füüsiliselt saame selle harjumuse tegemisest.

    Päästik on uue harjumuse tekkimiseks väga oluline, et me mäletaksime, millal uut harjumust tegema hakata. On selleks siis mingisugune sticky note, mingi kindel kellaaeg, meeldetuletus telefonis, mingi juba sisseharjunud tegevus, näiteks hammaste pesemine, duši all käimine. „Ma teen xxx pärast duši all käimist“. „Ma teen xxx hambapesu ajal“ või pärast hammaste pesemist. Väga hea päästik on juba olemasolev harjumus, sest sellega on lihtne siduda uus positiivne harjumus.

    Mis on enim levinud harjumus, mida võiks muuta ja kuidas seda teha?

    Öeldakse, et nii kuidas algab meie päev, selliseks kujuneb ka meie päev. Ning meie päev on meie elu miniatuuris. Väga oluline on see, kuidas me igapäevaselt oma päevi veedame ja päev algab hommikuga. Oluline, et oleks mingi hommikurituaal, näiteks: spirituaalne praktika, mediteerimine, veejoomine, trennitegemine, hommikulugemine või hommikul kohe millegi kirjutamine. Mingi kindel rituaal, mis annab päeva energiat ja häälestab positiivsele lainele.

    Siinkohal tuleme jälle tagasi selle juurde, et loomulikult kõige esimene asi on mõelda enda jaoks läbi , miks me seda tahame teha. Mis siis, kui me seda teeme ja mis siis, kui ei tee seda? Kui “miks?” läbi mõeldud ja otsus enda peas lahti mõtestatud, tuleb protsessi kõige raskem osa. Pidada vastu ja jääda oma otsusele kindlaks, kuniks uus hommikurituaal on saanud osaks meist ja selle tegemine on saanud täiesti automaatseks ja alateadlikuks harjumuseks.

    On siinkohal ka oluline, et see muutus ei oleks hommikul kohe tund aega meditatsiooni ehk et alustada kasvõi meditatsioonimuusika kuulamisest?

    Just, väga oluline ongi teha see alguses endale võimalikult lihtsaks, et mul oleks raske seda mitte teha. Ka see pole küsimus, kas päev jääb vahele, vaid millal “elu tuleb vahele” ja päev jääb vahele. Mõistlik on alguses rõhk panna harjumuse tekkimisele, ning siis, kui uus rutiin on juba automaatsem, alles siis hakata mahtu kasvatama. Ja oluline on ka läbi mõelda enda jaoks see strateegia, kuidas toimida, kui päev või kaks jääb vahele, et me ei tunneks süütunnet ja tuleksime selle rutiini juurde uuesti tagasi ja alustaks uuesti.

    Foto: Jake Farra

  • Lõpp edasilükkamisele!

    Lõpp edasilükkamisele!

    Väikeettevõtjana on mul ülesandeid seinast seina: mu põhitegevus, juurde õppimine ja tulevikuplaanid, veebisaidi ja sotsiaalmeedia sisustamine, turundus, andmesisestus, arveldamine, koostöö tiimiliikmete ja koostööpartneritega jne jne. Päevad on tihedad ja paljud tööd lähevad lenneldes. Kuid mitte kõik ülesanded ei tule kergelt ja kiiresti, mõne täitmiseks läheb aga eriliselt tahtejõudu vaja, et end mugavustsoonist välja vinnata. Olen õppinud, et kõik olulise saab valmis ja ka ebamugavaid ülesandeid pole mõtet edasi lükata. Kuidas härjal sarvist haarata?

    1. Otsusta, mis on prioriteet

    Mis on tegelikult oluline? See võib olla seotud tööga, päeva konkreetsete ülesannetega… või kui seda on su elus liiga palju, siis hoopis sinu isikliku elu kvaliteediga.

    Ettevõtjana, käsist-jalust oma ettevõtmisega seotud ja iga ülesande juures A ja O, venib vahel to-do list lihtsalt liiga pikaks. Ja siis hakkab ärevus tiksuma. Aga sellest on mingi tee välja – need 2 tundi päevas, mis võiksin uut luua või puhata, andsin veel eelmisel kuul ära sisestamisele ja arvemajandusele. Ja sel kuul sain endale abilise, kes mul seda kõike teha aitab, nii et ma käisin isegi juba ükskord sõbrannaga kohvikus, kuni mu abiline just samal ajal andmeid sisestas! See oli mega hea tunne!

    Kui ma tegin veel kõike ise, venis tööaeg tavaliselt öötundideni. Kõikide uuemate ja vanemate  meditsiinisuundade (ja ka enesetunde poolest) oli see tegelikult katastroof. Aga nüüd ma jõuan isegi keset päeva jalutama! Ja see ei pea olema ainuüksi jalutamine. Vahel teen ma telefonikõnesid ja kokkuleppeid, vahel mõtisklen järgmise video teksti. Mõnikord selitan lihtsalt mõtteid, et teha mingi otsus või valik. Jalutades läheb ju loovus käima! (ja kui head see kehale teeb!)

    Ja muidugi tuleb ka päeva jooksul otsustada, mis on olulisim. Ja sellest alustada. Sest kunagi ei tea, mis päev toob ja kas on veel aega, kui esmalt jääd nautlema mõnusaimate ülesannete juurde. Ja samas – kui mingi asi pole ja pole pikka aega prioriteet, siis võib ta vast ka unustada ja listist maha võtta. Äkki?

    2. Planeeri piisavalt aega

    Varem planeerisin ma oma telefonikalendri paksult täis, ja muidugi oli mul sellest stress. Päeval sorisin ülesannete sees, et mida mulle rohkem meeldiks ära teha. Õhtul olin häiritud, et ma kõike teha ei jõudnud, tõstsin homse peale ja järgmisel päeval kordus seega sama.

    Aga eelmisel nädalal leiutasin sellise lihtsa asja, et planeerisin igal õhtul järgmise päeva peale ühe asja tunnis või isegi vähem, üpris realistlikult, ja lõunasöögiaja peale ei planeerinud midagi. Panin kirja ainult kõige-kõige olulisemaid asju. Ja ülejäänud lükkasin ülehomse varna.

    Kui ma olin oma ülesannete täitmisel kalendrist kiirem, siis hakkasin juba järgmiste päevade pealt ülesandeid otsima ja täitma ja sain mõningad tulevikust ära kustutada, mis oli veel eriti hea tunne – sain juba täna ühe homse või ülehomse asja tehtud – homme hooleta!

    Realistlikum planeerimine on stressivabam ja samas saad hea tunde, kui täidad mõne tulevase päeva ülesande juba ette ära.

    3. Lihtsalt alusta

    Ma tean seda praadimist mõne ülesande ees. Jah, kuigi kõvasti ahvatlevam (ja muidugi samas ka väga oluline) on postkast, Facebook jm väikesed asjad, mis kokku söövad aega, pane need ahvatlused olulise töö ajal kinni ja notificationid hääletuks (need võiks kogu aeg hääletud olla, sest nad ärritavad närvisüsteemi).

    Jah, mõne asjaga kohe kuidagi ei taha alustada. Ja see juhtub ka mul vahel. Alustamist takistavad mõtted nagu: “mulle ei meeldi”, “ma ei oska”, “ma niikuinii ei…”, “ma ei taha” jne. Nende mõtete pealt tekkinud tunded on ju ka okei ja neid võib tunda, aga ära jää nendesse mõtetesse ja emotsioonidesse kinni, vaid haara härjal sarvist ehk lihtsalt alusta.

    Näiteks minus tekitab vastuseisu kõik, mis on tehnoloogiaga seotud (“ma ei saa sellest niikuinii aru”), müümisega (“ma ei oska müüa”), videode filmimisega (“mul on nii ebamugav”). See on lihtsalt mu mugavustsoon, millest pean välja murdma. Ja neid asju ära tehes ma saan aru, et see kõik on mulle kasuks tulnud ja ma õppisin ära ja oskan ja julgen ja pole enam (eriti) hullu sarnastes olukordades.

    Tahtejõuga ja otsustuskindlusega saan tehtud ka lepingud, arved, sõidupäevikud jms mida hea meelega edasi lükkaksin (mõttega: “see on ju nii igav”). Mõnikord olen kogunud kokku liiga suure hulga tegutsemistahet ja nii jääb mul selle väikese, aga ebamugava ülesande tüüpiliselt üpris kiiresti täitmisest (kui palju arvete tegemine ikka aega võtab!) veel hoogu ülegi ja saan valmis ka artikleid ja muudki, mis ootasid homses järjekorras. Hoopis teine asi!

    4. Õpi juurde

    Mõnikord on oma mõtetest ja ideedest vähe ja tuleks abiks end natuke lisaks koolitada, midagi juurde lugeda-uurida. Jah, küsi nõu, abi, googelda, koolita end, kutsu inimesi lõunale, kellega asju arutada, reisi…

    Olen enda jaoks avastanud e-kursused ja osalen praegu kahes aastases programmis. Samuti olen endale teinud väikese listi inimestest, keda lõunale kutsuda (no pole veel kutsunud…). Ja vahel kuulan lõunasöögi valmistamise või pikema autosõidu juurde põnevaid podcaste.

    5. Tunne rõõmu ja võta paus

    Kui üks ülesanne ajab teist taga, siis selleks ei jää lihtsalt aega, eks? Me pole lastest tunnustusvajaduse osas siiski väga erinevad – vajame pärast millegi valmis saamist ikka õlale patsutust! Praegu vaevalt keegi patsutab, aga eks me olegi suurtena iseeneste lapsevanemad. Nii et tunne oma tehtu üle rõõmu, tunnusta end ning premeeri mitte millegi keelatuga, vaid kasulikuga – jalutuskäigu, maitsva puuvilja, pausi või lõunasöögi või väikese veebisurfamisega Instas või mujal lemmikpaikades.

    Ja elu on veel rohkem lill! Väikeste asjalike komponentidega ja samas vähem stressi.

    Mis sul siis praegu ära tegemist ootab? 🙂 Jõudu!

    Uuri ka seda: 9.-11-märtsil elustiili-retriit Saaremaal “Unistused reaalsuseks”