Olles esmakordselt kohtunud oma vaimustava lapsukesega, haarab meid määratu armastuse tunne. Vannume endile, et kindlasti püüame püsida oma väljakutse kõrgusel – olla ideaalseks teejuhiks väikesele inimesele. Hakkame ennast nägema erinevas valguses ja mõned asjad, mis enne tundusid okei, paistavad järsku mittesobilikud. Olgu see oma tunnetega toimetulek, sõnakasutus, suhtumised ja hinnangud, suhted või harjumused. Kõik mida laste juuresolekul ütleme, teeme või tunneme, imendub lastesse. Kuidas garanteerida, et see oleks ainult parim, mida edasi anname?
Teiste teadlike lapsevanematega suhtlemine ja toetavate raamatute lugemine aitab siin minu meelest väga palju. Need on minu lugemissoovitused värsketele lapsevanematele.
1. “Kooskasvamine”
Laste arengust 0-16 aastat, üheksa lapse ema kirjutatud mahukas, aga lõbusatooniline raamat. See on mulle igakordse vanuseetapi ees nagu väike humoorikas, aga praktiline juhend, mis järgmisena saama hakkab. Liikuma hakanud imikuga aitas see raamat mul mõista, et lapsed vajavad piire ja uudistamise võimalust ühtaegu, kui nad käpuli maailma avastavad. Ka minu sisetunne ütles, et peaksin lubama lapsel võimalikult palju uudistada, hoides ta eemale ohtlikest kohtadest ja esemetest ja see raamat toetas sellist mõtlemist ning seepärast oli mulle toeks nendel hetkedel, kui jälgisin väikese ilmakodaniku avastusretki ilma kogu aeg “ei” hõikamata. Ka praegu, kui mu laps on kuueaastane, leian sellest raamatust tuge. Tean, et see on transformatsiooniaeg – piimahambad vahetuvad jäävhammaste vastu, minu roll emana teiseneb, laps sirgub lasteaialapsest koolilapseks.
2. “Nutt ja jonnihood”
Mind aitas see raamat väga palju mõista, mis nuttes lapse sees toimub ja kuidas ise käituda. Kuigi mu laps nuttis palju, sain kohe aru, et hurjutamine ja kussutamine ei ole just see, mida väikene inimene sellistel hetkedel vajab. Seega asusin uurima ja sain väga kasulikke nippe ja suhtumise soovitusi. Hoidsin seda raamatut heade soovituste pärast nagu kulda umbes lapse nelja-aastaseks saamiseni.
3. “Nututa uni”
Nututa elu, nii nagu (eriti) nututa uni on mulle väga oluline olnud. Lugesin läbi kolm raamatut unest, kui laps oli umbes kuuenädalane ja oli selgunud, et ta ei oska ise magama jääda ja ei tema ega mina ei tunne ära, millal ta on üleväsinud. See aga viis nutuni, mis polnud kerge vaibuma. Sellest üle saanud (panin paika reegli, et kolmanda haigutuse toimumise hetkel peab laps olema voodis või vankris!), tuli ta siiski ka kuidagi magama võluda. See raamat aitas mind – kuidas tekitada uinumise hetkel assotsiatsioone, mis hiljem aitavad teda uinutada igas olukorras (nt lapsele uinumise hetkel mingit heli teha, nt ššš sosistada – siis edaspidi, kui ta kuuleb ššš, uinub ta kergesti). Tundus loogiline brain-hack ja võtsin kasutusele. Edukalt. Kasutasin seda tehnikat umbes viieaastaseni, siis võtsime uinumisel abiks lavendli eeterliku õli ja nüüd piisab kui paar rida ümisen – sama laulu, mis beebist saadik.
4. “Minu mõistus on otsas”
See oli lihtne humoorikas koomiks ja ometi väga kaasaegne-psühholoogiline lugemine, tuues tavaliselt välja käitumise, mida meie vanemad meid “kasvatades” kasutasid ja kuidas siis tänapäeval teha soovitakse (koos selgitusega, mida laps esimese variandi puhul kogeb ja tunneb) ja sobib ka meestele, kuigi pealt roosakas 🙂 Sobis meie peres umbes vanuses poolteist kuni neli aastat. Saab lugeda ka siis, kui aega üldse pole – nt kolm pilti-stseeni-olukorda korraga. Võtab vaid minutikese aega ja samas ülejäänud aeg ongi enesejälgimise ja käitumise muutmise ja lapse jälgimise praktika.
5. “Ei ütlemise kunst”
Vahel pean ma siiani endale meenutama, et ei ütlemise kunst on siiski sama oluline kui jaa ütlemise kunst. Seda saab teha nii pehmelt, aga kindlalt, et väikene inimene ei kohkuks ilmaaegu. Ja vajadusel saab seda öelda ka nii, et see peatab hetkeks kõik tegevused, mis vaja ohu tõttu peatada. Ei ütlemise kunst kehtib ka täiskasvanutega suheldes. Ka kõik teised Jesper Juuli raamatud on vaimustavad – otsi lihtsalt oma teema, mis kõnetab. Märkasin näiteks, et Jesperi teismeliste kohta kirjutatud raamat on juba läbi müüdud – kindlasti väärt kraam.
6. “Kõhule pai”
See on minu viie aasta jooksul kirjutatud raamat rasedusest kuni paari elukuuni ja katab ära teadliku raseduse teemad toitumisest, riietusest, harjutustest kuni teadliku sünnituseks valmistumiseni. Samuti mõned inspireerivad sünnituslood ja sellest, mis tegelikult pärast toimuma hakkab. Raamatus on läbivalt minu päevikuväljavõtteid nii helgetest kui ka raskematest päevadest. Ja kirjutan ka ema keha ja hinge vajadustest pärast lapse sündi ning lapse esimestest elunädalatest – ja üldse mitte ainult roosamannavahuses meeleolus, mida ise algselt ette kujutanud olin, vaid ka päris realistlikult, et värskel emal ei tuleks lugedes tunne, et ta on ainus, kellel on metsik väsimus ja tohutu virvarr. Sest see ongi selline aeg, mis emotsionaalselt väga tundlik, võimas, ülev, õnnis ja samas ka paljut, mis selle vastand. Tagantjärele vaates väga põnev kogemus 🙂
Noh, ja eks neid raamatuid ole veel ja veel, aga need olid minu peamised abilised, mis muutsid kurssi!
