Tag: trenn

  • Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Personaaltreener Indrek Palm on spordi ja füüsiliste treeningutega regulaarselt tegelenud rohkem kui 30 aastat. 56-aastasel Indrekul on sama kehakaal nagu 25-aastaselt ja füüsilised näitajad nagu 30-aastasel mehel.

    Indrekul on suured teadmised toitumise, mõtlemise ja treeningute koosmõju kohta ning ta on esinenud selle kohta ettekandega erinevates spordiklubides. Viimased neli aastat on ta enda jaoks avastanud taipoksi ja rattaspordi.

    Kuidas planeerid treening- ja toidukordi suvisel perioodil, kui on palju ringi sõitmist ja üritusi?

    Suvel on lihtsam teha välitreeninguid, need ei ole seotud mingi kindla spordiklubi või asukohaga. Jooksu- ja rulluisuvarustus või hea tahtmise juures isegi jalgratas peaksid olema autosse kaasavõetavad. Tihtipeale lisavad treeningud uues keskkonnas positiivset emotsiooni.

    Toitumise osas võiks proovida toidukarpide kasutamist. Paljud tõsised harrastajad, kes lähevad tööle või pikemaks ajaks kodust välja, võtavad kaasa vajalikud toiduportsud spetsiaalsetes plastkarpides. See tagab, et saab süüa õigel ajal ja täpselt seda, mida toitumiskava ette näeb.

    Millised on head suvised treeningud looduses, kui joosta ei taha?

    Isiklikust kogemusest soovitaks jalgratast. Esiteks saab treeninguaega venitada oluliselt pikemaks võrreldes jooksuga, teiseks sobib hästi inimestele, kellel ka ülekaalu, intensiivsust lihtne kontrollida, superhea liigeste (põlved) seisukohalt.

    Milliseid treeningharjutusi/harjumusi saaks teha nii-öelda käigu pealt, kui on kiiremad perioodid?

    Kui on kodus natuke vaba põrandapinda võimlemismati tarbeks, siis on väga palju erinevaid oma keharaskusega võimlemisharjutusi (kükid, väljaasted, kätekõverdused jne), mida võiks teha. Sõltub sportlikust ettevalmistusest, milliste harjutustega alustada. Hüppenööriharjutused on üks võimalus kodus vastupidavust ja koordinatsiooni treenida.

    Kuidas hoida endas motivatsiooni ja järjepidevust, et alustatud tervislik teekond saaks elustiiliks?

    Ma usun, et kõik, kes on alustanud seda uut teed – regulaarsed treeningud, teadlik toitumine jne – märkavad üsna varsti enda juures positiivseid muutusi.

    “Suurenenud füüsiline jõud ja vastupidavus, parem koordinatsioon, rohkem energiat, ilusam mina vaatab peeglist vastu. ”

    Nende muutuste märkamine ja sellest rõõmu tundmine kannustab edasi liikuma. Mingi pikema aja pärast muutub selline eluviis sama omaseks nagu hingamine, osaks igapäevaelust, milleta on raske elada.

    Kas olete kokku puutunud jooga või meditatsiooniga ning kas neid võib pidada piisava koormusega treeninguks?

    Olen kokku puutunud mõlemaga. Mingi aeg võtsin osa ashtanga-jooga treeningutest. Väga sportlik ja füüsilist pingutust nõudev. Minu eesmärk ei olnud selline jooga filosoofia või elustiili järgimine, vaid lihtsalt suurendada keha painduvust. Juba paari nädala pärast oli tuntavat edasiminekut märgata.  Mis puutub meditatsiooni, siis see on hea meetod vaimse poolega tegelemisel. Aitab keskenduda, ühenduda sisemise tarkusega, saada keerulistele küsimustele vastuseid jne. Aga kindlasti ei ole tegemist treeninguga selle tavamõistes.

    Mis oleks head snäkid, mida võtta kaasa suvistele väljasõitudele, et hoida toitumine tervislik?

    Kasutan pikkadel treeningutel väljas (kolm-neli tundi) põhiliselt banaane ja kuivatatud jõhvikaid, samuti rosinaid ja pähkleid. Viinamarjad on ka väga hea ja kiire energiaallikas.

    Mida arvate taimetoidust?

    Klassikalise käsitluse järgi on olemas viis põhilist toidugruppi: teraviljatooted, juurviljad, puuviljad, liha-kala-muna ja piimatooted. Teaduse seisukohast peaks inimene tarbima päevas igast toidugrupist midagi. Meie kehal on kindlad vajadused. Kui on kas tervislikel või muudel põhjustel otsustatud loobuda liha- ja piimatoodetest, siis peab hoolikalt läbi mõtlema, millistest allikatest anda kehale piisavalt vajalikke proteiine, rasvu, mineraale ja vitamiine.

    Ainuüksi see, et toit on taimne, ei tee seda veel tervislikuks. Näiteks friikartulid ja valge sai on ju ka taimne toit. Tervisliku toidu mõiste on üks kõige ebamäärasemaid väljendeid üldse. Lähtuda võiks sellest, et toit võiks olla võimalikult vähe töödeldud ja sarnaneks võimalikult palju oma algvormile. Võimalusel tuleks süüa palju toorest ehk nn elus toitu, eriti nendel, kellel on ülekaalu probleem. Toores taimne toit on üks tõhusamaid ballasti ja jääkainete väljutajaid. Eesti elanikkonna statistika näitab selget liha ja puuviljade ületarbimist, juurviljade osa on aga seevastu väga tagasihoidlik.

    Foto: Gitta Veber

  • Naeru imevägi

    See pole kellelegi üllatuseks, et naer on kõige lihtsam ja odavam viis hoida end terve, õnneliku ja nooruslikuna. Lapsed naeravad 100-300 korda päevas. Kuhu see meil kaob? Kutsume ta tagasi oma ellu, et ta tooks meisse elurõõmu, mis meis lapsena pulbitses ja annaks veel hulga kingitusi:

    1. Naer vähendab stressitaset ja tugevdab immuunsust. Naer tervendab suurt osa stressist tingitud haigusi nagu näiteks migreen ja astma.
    2. Naer annab meile terve südame ja on parim kardiotreening: leevendab stressi, kulutab kaloreid ja on südamele kasulik.
    3. Naer on nagu sisemine sörkjooks kõigile organitele – parandab verevarustust. Naer annab ka hapnikuga rikastatud verd ajule – nii paraneb tööjõudlus ja ideederohkus.
    4. Põhjuseta naer, see on meeletu seisund, mõtlemisvaba ja puhkab meelt – nii saab järgmisel hetkel jälle intensiivset mõtlemistööd teha.
    5. Annab enesekindlust ja emotsionaalset tasakaalu, nii ei määra elu erinevad juhtumised (ja näiteks ilm) meie meeleolu.
    6. See on suurepärane näolihaste trenn ja parandab näo verevarustust. Nii annab naerurikas elu meile nooruslikuma välimuse!
    7. Valuvaigistav, kuna tekitab heaoluhormoone.
    8. Sügav hingamine, mis naeruga automaatselt kaasneb, muudab keha aluseliseks ja nii oleme tervemad!
    9. Naer ühendab, annab positiivse ellusuhtumise, parandab enesetunnet ja energiataset. 20 minutit naeru = 60 min jõusaali!
    10. Ja last but not least – naer võib vabalt olla kunstlik – meie ajul pole vahet, kas naerame päriselt või teeksleme naeru (ainult et kõht peab vappuma ja naer peaks tunduma ikka kogu keha kaasa haarav). Aga mida tihemini me lihtsalt trenni mõttes naeru teeskleme, seda vabamalt hakkab see tulema ka erinevates olukordades koos kõigi oma kasulike mõjudega!