Aale-Triinu Sonn (ökoloogilise sisekujunduse konsultant ja kriya hatha jooga juhendaja)
Kodune atmosfäär on mitmekihiline tervikmulje ja väga isiklik kogemus. See ei teki ainult sisekujunduse stiilist ja funktsionaalsusest, vaid ka sõna otseses mõttes õhustikust, materjalide mõjust, valguste-värvide toimest ja veel paljust muustki. Palju räägitakse ruumi viimistluse juures naturaalsete materjalide ja ökoloogiste lahenduste eelistamisest. Naturaalsed materjalid maandavad kiirustamisest ja igapäevasest pingest tulenevat taustaärevust ja on meie psüühikale tasakaalustava mõjuga. Millest see tuleb? Mis on naturaalsete materjalide eelised viie meele kogemusest lähtuvalt, olgu siis teadvustatult või alateadlikult?
Nägemismeel – oma silm on kuningas
Värvid
Värvide mõju meie psüühikale, emotsioonidele, mõtetele ja sedakaudu ka tervisele on suuremgi, kui arvame. Samas on see sama individuaalne teema nagu toitumine.
Pole liialdus öelda, et meie peenem tasand justkui “toitub” eri värvi valgustest ja värvidest. Rohkem on seda teemat uuritud antroposoofilistes arhitektuuri- ja värvusteooriates.
Näiteks kõik tervitavad ruumid, kuhu siseneja kõigepealt satub (esikud, trepihallid, garderoobid, jne), samuti seltskondlikud kogunemuseuumid, on hea toonida oranžikat või sooja beeži karva – selline toon mõjub alateadvusele vastuvõtvalt, embavalt, vähendab inimeste omavahelises suhtluses esinevaid pingeid. Kuid nt kabinetis või raamatukogus on hoopis toetavam jahedam, avarust loov helesinakas või rohekas toon.
Üldistades võtab inimese psüühika rahulikumalt vastu mittekiiskavaid, pehmemaid ja pastelsemaid värvitoone – sest need on looduse enda peamistele värvidele sarnasemad. Naturaalsetes siseviimistlusvärvides tooni andvad looduslikud pigmendid tingivad tahes-tahtmata just sellise looduslähedase värvikaardi. Valides näiteks kaseiinvärvidega koduseinte värskenduse, polegi võimalik täiesti ergast värvi saavutada. (Pisut erksama tooni saab kaseiinlasuuri mitme kihiga, mida saab kanda kas omakorda kaseiinvärvi peale või otse lubi- või savikrohvile). Võõbates põrandaid või mööblit naturaalsete linaõlivärvidega, on sama lugu – erksaim toon valikus on roostepunane. Kes armastab erksamaid toone, saab pigem kangaste ja muude detailidega seda naturaalselt viimistletud koju juurde luua.
Valgused
Soe hõõglambi valgus on inimese alateadvuse protsessidele kõige kodusem ja rahustavam. Muidugi on eriti hubased küünlavalgus ja soolalambi hõõguv valgus, kuid igapäevasteks töödeks on need paraku liiga hämarad.
Ergast mõtlemist nõudvateks töödeks mõjub toetavalt päevavalgusele võimalikult loomulähedane luminofoorvalgusti, mis ei vibreeri ega ärrita mingil viisil silmi. Ometi iga rahvakeelselt öeldes päevavalguslamp seda pole, valikus pane tähele lainepikkusi. Inimese psüühikale parim luminofoorlambi värvustemperatuur jääb 3500-5000 K vahele. Halogeenid ja vibreerivad säästupirnid, samuti nii mitmedki LED-valgustid ei ole nii tasakaalustava mõjuga inimpsüühikale. Toataimede kasvatajatele teadmiseks, et LED-id ja kahjuks ka hõõglamp pole taime spektri jaoks kasutatavad valgused. Loomuliku valguse luminofoorid meeldivad aga toataimedele väga.
Lõhnameel ja koduõhu hea tervis
Kuigi kõik inimesed pole lõhnamaailmas valivad, märkab ka kõige vähemtundlik nina äsjaremonditud ruumis spetsiifilist õhu kvaliteeti ja ka seda, kui suur on erinevus tavaliselt siseviimistletud või 100% ökoremonditud ruumil. Levinud viimistlusvõtted muudavad meie hingamise alateadlikult pinnapealsemaks, sest organism püüab vältida sünteetiliste osakeste sattumist hingamisteedesse. Samas kui nt savikrohvide ja kohupiimavärvidega värskendatud ruumid on juba kohe peale remonditolmu kõrvaldamist kõigi oma lõhnade ja õhu koostise poolest väga nauditavaks paigaks isegi lastele, lapseootel emadele ja allergikutele. Mõned ökovärvid, nt linaõli mööbli- ja põrandavärv lõhnab küll tugevalt vahetult peale remonti, maksimaalselt nädal, kuid peale seda on õhk taas igati hea. Samas kui isegi mittelõhnav vesialusel tüüpvärv võib rikkuda kogu toaõhu ja sisekliima paariks-kolmeks kuuks.
Väga vähesed teavad, et kõige levinumad vee baasil lateksvärvid, mis mõeldud meie seintele, lakke, mööblile jne, on isegi veel kahjulikumad tervisele, kui lahusti baasil nn vanakooli tugevalõhnalised värvid. Ja seda ootamatu asjaolu tõttu! Nimelt kui lahusti on värvipastas ka säilitaja funktsioonis, siis vesi pole seda absoluutselt mitte. Vesi hakkab ju riknema juba umbes kahe nädalaga. Ja kui palju on vaja lisada vette säilitusaineid, et säilitada seda avatud nõus kümme ja enam aastat? Seda on üle mõistuse suur kogus! Sama lugu on ka vee baasil valmis värvipastaga. Peale sellise E-ainetest pungil keemilise aine seina kandmist lenduvad needsamad säilitusained kodusesse õhku. Ja erituvad sinna edasi ka peale värvi kuivamist, paari-kolme kuu jooksul määravamalt, edasi vähemmärgatavalt. Mitmed tavalised säilitusained on aga allergilisi reaktsioone võimendavate mõjudega – ja kes tahaks sellist toimet oma koduseintele…
Lahusti baasil toodetud tugevalõhnaline värv haiseb küll jubedalt nädal aega, kuid lõpuks, kui lahusti on välja aurustunud, meie tundlikkust see nii palju enam proovile ei pane.
Tajutavad lõhnad on üks teema, kuid isegi vähemtundliku lõhnataju omanik ei sooviks ju siiski oma kodus sisse hingata lõhnatuid, aga väga ebatervislikke osakesi. Peale E-ainete lendub värvidest toaõhku ju ka pigmendi- jm keemilisi mikroosakesi.
Puudutuse rahu
Naturaalse materjali puudutus on alati maandav, rahustav, mõneti nagu maa-emaliku olemusega, isegi siis, kui me seda ei teadvusta. Kui tore on suvel paljajalu murule astuda! Tundlik, aga mõnus kontakt maapinnaga… Ja mis tunne on liivale või ümaratele rannakividele astuda? Kunstmurule või kummist jooksurajale ei tahaks üldse paljajalu minna, vaid ikka ainult sobivates jalanõudes.
Aga kuidas tundub palja jala all naturaalne lihvitud ja õlitatud puit? Või armsa vanaema tehtud kaltsuvaibad? Üsnagi sama hästi kui muru ja päikesesoojad rannakivid.
Naturaalsete materjalide üks tore omadusi on ka loomulik soojus. Mõnusaid naturaalseid materjale on lisaks puidule veel palju: PVC-katte asemel saab põrandale panna täiesti naturaalse innovaatilise linoleumi või marmoleumi. Kui silm ja mõistus ei teegi nii suurt vahet, siis keha ja alateadvus teeb küll. Linoleum ja marmoleum on lisaks naturaalsusele ka palju soojema pinnatemperatuuriga kui PVC.
Kindlasti olete tundnud, kuidas mõnest sünteetilisest rõivakangast näppudega üle libistades haakuvad kanga mikrokiud sõrmenaha külge, nagu oleksid seal karedad konksukesed. Naturaalse materjaliga aga seda ei juhtu. Ja just sama lugu on ju ka diivani, dekoratiivpatjade, kardinate, laualina või linikutega. Keha lihtsalt ei naudi niimoodi otsest kokkupuudet kunstkangastega. Juhul, kui sul on selline diivanikate, on kõige lihtsam peale visata pehme naturaalne kattetekk ja sellega koos ka uus ilme koju tuua!
Kardinate vahetus on kindlasti üks väiksemate pingutustega ja samas suurima mõjuga võimalik uuendus kodus. Või osta söögilauale lihtsalt bambusmatid, aseta juurde pisikese palmi moodi potitaim, paku kokteiliklaasidest smuutit ning kevadiste päikeselaikude keskel on sinu koju saabunud eksootilise Bali meeleolu!
Maitsete hurm
Siinkohal saame muuta oma kodu mõjusid peamiselt isevalmistatud toidu maitsetega. Kevadel on tore mõte tuua koju hommikusmuutide traditsioon või miks mitte asendada tavalised pannkoogid tatrajahu omadega. Kindlasti muudab kodutunnet, kui suhteliselt tuima valge suhkru ja soola asemel paigutada õhukindlasse topsi hoopis rafineerimata tumepruun kookospalmisuhkur ja soolatoosi mineraaliderohke roosa himaalaja sool.
Helid ja kõla
Koduhelid ei ole ainult kostuv muusika või teleriheli, inimeste kõne või kodulooma häälitsused. Küll mitte füüsilise kõrvaga kuuldavalt, kuid igal materjalil on oma võnkumine, oma vibratsioon ja oma panus helidemaailma. Mõned sünteetilised materjalid, kui neil oleks kuuldav heli, piniseksid nagu parv tillukesi sääski või laenguga elektritraat. Ka arvutid-telerid tekitavad teatavasti ultraheli, mida me võib-olla ei teadvusta, kuid mis on alateadvuse jaoks siiski osa mürataustast. Nii rohkem kui vähem tundliku kõrvaga inimesele on eristatav ka, kas oleme toas kasutanud heli tasandavaid-summutavaid materjale (naturaalne puit, savikrohv, tekstiiltapeedid, kaltsu- jm vaibad, naturaalsed kangad, lambavill) või hoopis kaja suurendavaid, teravaid helisid tekitavaid materjale nagu kipsplaat, aeroc-kivi, penoplast, tsementkrohv, lateks-seinavärvid, sünteetilised tapeedid, laminaatpõrand, melamiinplaadist mööbel, jne. Sageli me lihtsalt ei tule selle peale, et ei saa lõdvestuda lõpuni mingis paigas just seetõttu, et sealsed helid on teravad ja alateadlikult meid ärritavad või vastupidi, et kusagil mujal tunneme me end nii mugavalt ja rahulikult – sest sealsed helid on tasandatud, pehmed, loomulikud ja hoolivad.
* * *
Sõbralik mikrokliima
Naturaalsed materjalid on inimese kehale enamasti palju loomulikumas niiskusrežiimis. Selliste materjalidega korteri toaõhk ei kuiva kütteperioodil üldse nii palju ja muidugi on ka õhu koostises lenduvad mikroosakesed sel juhul meie kehale loomulikumad.
Kõige parem on niiskusrežiimi reguleeria seinale kantud 2,5 cm paksuse savikrohvi kihiga, mis pealt tolmuvabaks viimistletud hingava pinnakihiga (nt kaseiinvärviga). Ka lubikrohv on selles vallas parem lahendus kui kips, pahtel ja lateksvärv.
Isegi pabertapeet on juba parem õhu tevise hoidja kui PVC-tapeet. Veel parem valik võib aga olla paksema taimse kihi moodustavad seinakatted nagu bambustapeet jms. Ka elusad potitaimed hoiavad õhuniiskust paremal tasemel.
Iga inimene, kes on pesu pesnud, teab, et sünteetilised kangad ei ima vett sisse ja kuivavad hästi ruttu. Nii ka kodus – keskküte kuivatab kodutekstiilist iga viimase kui veeauru piisa välja. Kuivas õhus kuivavad aga alguses hingamisteede limaskestad ja edasi juba ka silmad jt niisked kehapinnad ning lõpuks terve nahapind. Muidugi on abi ka omaenda igapäevase joogivee koguse jälgimisest, tavaliseks keha hüdratsiooniks on vajalik kaks liitrit (kohvi-, tee ja karastusjoogivaba) vett. Ja abiks saab olla ka nt õhuniisutusmasinake – vähemalt magamistoas.
Elekter ja maandus
Sünteetilised materjalid on koostisega, mida looduses ei esine ehk nad erinevad looduse enda olekutest. Selliste materjalide kasutamise kõrvalmõjuks on muuhulgas ka meie eraldumine maapinnast, looduse iseringlevast eluenergiast ja tasakaalust. Just nii, nagu sügisest kevadeni kummitaldadega jalanõudes liikudes, oleme maast isoleeritud ega saa oma “isiklikku elektrit” maandada, nii ka kunstmaterjalidega korteris. On ju ka emotsioonid ja mõtted omamoodi elektrilaadsed impulsid meie kehas. On särisevamaid, kõrgelt pinisevaid ja ärevaid ning on aeglaseid, inertseid ja tuimasid olekuid.
Elektrilised ja magnetilised vibratsioonid on tänapäeval kujunenud aina suuremaks teemaks – kodudes on lihtsalt nii palju elektri- ja nutiseadmeid! Kui vanasti paluti jälgida, et arvuti magamistoas ei asuks, siis nüüd on kodudes raske leida ühtki ruumi, mis oleks vaba wifi- ja muudest kiirgustest.
Naturaalsed materjalid aga ei kogu endasse staatilist elektrit ja lendlevat tolmu ning seega ei võimenda elektriseadmetest tulenevat olukorda, vaid vastupidi.
Lihtsaid nippe kodu looduslähedasemaks ja hubasemaks muutmiseks
- Leia söögilauale naturaalne laualina või linikud, bambusest, kõrtest või hoopis naturaalsest vildist kaitsematid.
- Ostetud kevadised potililled võivad säilida vahel koguni aastaid ja õitseda korduvalt, kui nad kohe paremasse mulda ümber istutada. Meeleolu muudavad imehästi ka kasvama pandud sibulad või maitsetaimed – isegi tavaline poebasiilik kasvab uues mullas väga hästi, eriti kui taime ladvad regulaarselt ära näpsata!
- Aseta söögilauale klaasist kann või karahvin värske joogiveega, millel sees mõned kivikristallid. Näiteks roosa kvarts on helge, pehme ja hoolitseva loomuga ja täiendab vett ka vastavalt. Kannu alla võid asetada ühe paberilehe, millele oled kirjutanud just selle, mida sa kõige enam oma ellu vajad (nt, tervis, harmoonia, küllus, armastus, teadlikkus jne). Vesi on hea infokandja ja -edastaja. Miks muidu vett vanasti õnnistati ja seejärel kasutati – nii kodudes kui pühakodades?
- Diivanile või toolidele aseta naturaalsed pehmed kattetekid või vägivallatud lambanahad, dekoratiivpatjadele leia aga naturaalsest kangast paksud ihusõbralikud püürid.
- Lase vanemad voodilinad ja t-särgid kaltsuvaibaks punuda. Kaltsuvaipa saad lihtsalt ise oma pesumasinas pesta ja hoida kokku keemilise puhastuse kulud ning keemiliste ainete osakeste lendlemise toaõhus.
- Kasuta pigem vähem halogeenlampide, LED-ide ja tavaliste luminofooride valgust ja rohkem hõõglambi või loomuliku valge valguse lampe. Hubasuse ja rahu loomiseks võid alati lisada teadlikult veel küünlatule või soolalambi valguse.
- Ööune parandamiseks soeta endale sünteetiliste patjade asemel tatrateradega padjad ja väike õhuniisutaja keskütteperioodil kasutamiseks.
- Võta vastu väljakutse ja joonista või maali ise üks pilt oma koduseinale, kasvõi ainult selleks kevadeks – selline tegu tõstab teadlikkust ja paneb sind elama elusamat elu!
Värskendavat remonti tee ökolt ja hubaselt
- Osale koolitustel ja teosta oma kodu tervisesõbralik remont ise või koos sõprade ja miks mitte suuremate lastega! Tallinnas: renoveeri.net, mujal Eestis: srik.ee > menüüst vali: piirkonniti
- Muuda oma korteri niiskurrežiim ühtlaseks läbi kogu aasta! Linnakorteri kipsplaatseina ja betoonseina saab väga hästi savikrohvida. saviukumaja.ee, safran.ee/krohvid
- Nii savivärvid kui kaseiinvärvid ei lõhna ärritavalt ja lapsed saavad kodus remondi ajal sees elada ja isegi kaasa aidata. Seejuures võivad olla kaseiinvärvid täiesti pestavad ja sobivad ka kööki värskendama. NB! Otse siledale lateksvärvile kaseiin- ehk kohupiimavärv hästi ei taha hakata, enne tuleks mõnd nakkuvamat naturaalset värvi krundina kasutada. safran.ee/varvid või majatohter.ee
- Vaheta senised (sünteetilised) aknakatted uut tooni naturaalsete kardinate vastu. Kõige soodsam on osta muidugi ise suuremast kangapoest meelepärast puuvillast kangast ja õmmelda kas ise või lasta õmmelda. Naturaaseid kvaliteetseid kardinakangaid ja õmblusteenust pakub nt: www.kardinad.net
- Eelista taaskasutust oma kodusisustuse, materjalide ja detailide leidmisel. Vaata nt: materjalid.net
