Mu sõbranna on sügavalt koerte teemas sees, annab kutsikatrenni ja on väga pühendunud kõigesse, mis puudutab koeri. Jõime teed ja ta rääkis, millest ta hiljuti lugenud oli. Vajaduste hierarhiast, mis puudutab nii loomi kui meid endid.
Nimelt loomadel on ka kontrolli- ja eneseteostuse vajadus. Selle tõttu loomaaia loomadel on väga halb elada, sest nende elul pole justkui mõtet, väljundit. Loomad tahavad tööd teha, sööki hankida, valida, kuhu pesa ehitada ja vaeva näha. Otsustada oma elu eest.
Näiteks olevat võimalik kassi harjutada nii, et ta on nõus vabatahtlikult laskma endal küüsi lõigata, sest tal on tunne, et see on tema otsus. Tal on valik – kas ta laseb küüsi lõigata või mitte. Kuna iga elav indiviid soovib sisimas koostööd teha, siis õige pinnase loomisel on see võimalik. Vanasti anti koerale peksa, et ta sõna kuulaks, aga tänapäevane lähenemine on see, et me tahame loomas tekitada motivatsiooni teha meiega koostööd. Elusolend oma loomult tahab midagi korda saata, teha midagi eesmärgipärast. Selle tõttu peidetakse loomaaia loomade jaoks toitu palli sisse.
Mõistsin, et lastega on samamoodi.
Nad tahavad tunda, et nad kontrollivad oma elu. Seega nad pirtsutavad toiduga, pole nõus riideid kandma. Neil on tuntud „EI faas“, mil nad keelduvad kõigest, mida pakutakse. Ilmselt on iga vanem sellega kokku puutunud. Sellisel puhul antakse lastel valida, kas panevad jalga sinised või punased sokid. Kas peseb kõigepealt hambad ära ja siis paneb ööriided või vastupidi. Näiliselt on lapsel justkui valikuvõimalus. Kontroll oma elu üle. Seega on laps koostööaltim, talle jääb väärikus ning ta õpib juba varakult eluterveid piire seadma.
Aga mis on sellel kõigel meestega pistmist?
Seejärel laiendasin seda mõtet meestele. Kui palju me tegelikult meeste eest asju ära otsustame ja kõike ise kontrollida tahame? Naistena me tihti teame, millist turvatooli lapsele osta, kuhu kohtingule minna, mis sorti krohvi kasutada seintel ja mis on meie nädalavahetuse pereplaanid. Mees lihtsalt lohiseb kaasa.
Olen kuulnud naiste etteheiteid sellest, kuidas meespool ei viitsi kaasa mõelda. Mille üle tal üldse kontroll on? Võib jääda tunne, et tal pole justkui sõnaõigust oma elu üle – naine on kõik ise paika pannud. Asetanud seina äärde savikoti koos pahtlilabidaga lootuses, et mees hakkab särasilmi kohe tööga pihta. Naise pettumuseks võib aga juhtuda, et see pahtlilabidas selle õnnetu savikotiga sinna pooleks aastaks seisma jääbki. Kes teab, ehk oleks mehel olnud veelgi ägedam idee, mida selle seinaga peale hakata? Aga me ei saagi teada, sest mehe motivatsioon on välja suretatud.
Mees peab saama probleemi lahendada ning mitte naise juhtnööride järgi. Ta peab saama kasutada oma loogikat ja loovust. Mees soovib olla kaasatud loomisesse, vajab, et talle oleks usaldatud mõni ülesanne, et midagi oleks ka tema vastutada. Neil on vajadus pusida ülesannete kallal – anname neile siis selle võimaluse. Me ei pea kõike ise ära tegema. Saame naistena anda mõista, millist tulemust soovime, ja mees saab otsustada ja välja mõelda, kuidas selleni jõuda.
Kui varasemalt on olnud vaja midagi organiseerida, siis ma olen kogu plaani paika pannud, kõik võimalikult lihtsaks teinud. Mees tulgu lihtsalt kohale – ei ole ju raske. Paraku see ei sütita meest. Tal ei ole vaja, et kõik tema eest ära tehtaks, see on mehe kastreerimine. Mees võib muutuda apaatseks ja laisaks “loomaaialoomaks”, kelle elul justkui polegi enam maitset. Milleks mõelda kaasa, kui kõik on juba tema eest läbi mõeldud? Kaasa lohiseda pole ka enam tahtmist.
Miks mitte proovida visata probleem õhku? Meil on nüüd selline olukord laual, kuidas me seda lahendame? Anname meestele valikuvõimalusi ja haarame nad vestlusesse. Kallis, kuidas sina tahaksid meie elutoa seina viimistleda? Ma soovin, et meie lapsel oleks heade näitajatega turvatool, palun aita leida parim võimalik lahendus. Homme on vaja samaaegselt viibida mitmel erineval üritusel, kuidas on kõige mõttekam seda korraldada?
Võid üllatuda. Mõne aja pärast on mehel strateegiline „sõjaplaan“ valmis ning ta on rõõmuga nõus seda ellu viima. Ta sai kasutada oma loogikat ja loovust, et ületada väljakutse. Nendel hetkedel võid mõista, et see plaan on isegi etem kui sinu enda esialgne lahendus. Minul on küll seda ette tulnud. Nendel hetkedel pean meeles ka oma tänulikkust välja näidata.
