“Küsimusele „Mis on su muusikamaitse?“ tahaksin esimese asjana vastata, et kuulan muusikat seinast seina. Aga kui järele mõelda, siis tegelikult päris ei kuula ka. Ma ei liigitaks oma eelistust ainult žanripõhiselt, vaid pigem selle järgi, mis emotsiooni see tekitab. Ma väldin üldiselt liigset intensiivsust muusikas – see väsitab. Seepärast naudin väga lugusid, mis kategoriseeruvad termini oldies alla. Selles muusikas on aega ja rahu. Vahel aga naudin täitsa süüdimatult mõnda väga poppi raadiopala. Kõik oleneb, mis vaib on! Sügisega on mul kahetised tunded. Ühtepidi on see pisut melanhoolne aastaaeg, sest suve on alati raske minema lasta. Teisalt on sügis uue hingamise algus ja värske motivatsiooni läte. Seepärast on ka siin pleilistis olevad lood nii erineva näoga. Leidub palju entusiasmi ja samas ka tagasivaatavat nostalgiat.”