Tag: hing

  • Mari Jürjensi kevadised muusikasoovitused ajakirjas Hingele Pai

    Mari Jürjensi kevadised muusikasoovitused ajakirjas Hingele Pai

    Juba uue ajakirja Hingele Pai loomise algusetapis eelmise aasta sügisel, mil see kõik oli vaid üks unistus, sähvatas ühel päikselisel hommikul New Yorgis mulle pähe mõte põimida ajakiri ka muusikaga, kuidagi. Kuna Hingele Pai ilmub neli korda aastas, korra igal aastaajal, siis omakeskis olemegi unistanud, et sellest raamatukese mõõtu väljaandest saaks lugejale mõnus hooajaline (mõtte)kaaslane. Ja mitte ainult paberil – algusest peale on meil olnud soov astuda ka ajakirjakaante vahelt päris ellu.

    Loodame, et olete märganud selleks üht viisi ajakirja esimestel lehekülgedel – kevadisi muusikasoovitusi – ja need näiteks endaga juba ka jalutuskäigule kaasa võtnud või õhtul kodus mängima pannud? Muusikasoovitused koostab iga kord üks uus meie oma põnev hing. Esimese kevadise muusikalise pai pani kokku Mari Jürjens.

    Aga miks ajakirjas muusika?

    Üks mu sõber koostab igast oma aastast muusika playlist’i, mis iseloomustab sel aastal kogetut. Umbes nagu fotoalbumit, aga läbi muusika. Nii kogunebki tema aasta playlist’i kümneid palu, mis ühel või teisel moel talle olulised või teda eriliselt kõnetanud. Ja nii juba aastaid. Enda nn muusikalisi mälestuste albumeid ei piiritle ma aga aastate kaupa, vaid hägusemalt – eluetapiti.

    Minu muusikaline päevik saab üheks köiteks seal, kus üks periood saab läbi ja algab uus. Nii ongi saanud nad nimed, nagu Eksleja, talle järgneb Naasmine jne. See piir ei ole loomulikult kriidiga asfaldile tõmmatud, vaid pigem meenutab selle tunnetamine ja äratabamine kiirteel kulgemist – käänaku ulatusest saad aimu alles siis, kui oled selle läbinud ja heitnud pilgu tahavaatepeeglisse.

    Kooli ajal salvestasin enda jaoks avastatud uusi ja tunnetuslikku komplekti käivaid lugusid helikassettidele ja hiljem CD-dele. Täna koostan neid nimekirju igapäevaelu kõrvalt jooksvalt, kogudes mind sügavamalt mõjutanud või kõnetavad palad kronoloogiliselt järjestatud privaatsesse Spotify playlist’i. Vahel ei kogune sinna kuid midagi, siis jälle ühe päevaga mitu. Ja ühel hetkel tahavaatepeeglisse vaadates taipangi, et nüüd sai see kurv läbi, algas uus lõik ja on aeg anda välja värske köide.

    Muusika on miski, mis oskab kõneleda kõigiga oma universaalsel keeles, sel on võime hingesid mängleval kergusel lihtsalt oma eksistentsiga toita, toetada, lohtutada, juhatada… Muusika on nagu üks tõeliselt ustav sõber – alati olemas ja õige hingepalsam tagataskus. Ainult tuleb võtta aega. Ja kuulata. 

    Kas oled juba jõudnud Mari Jürjensi valikut kuulata? Kas avastasid endale mõne uue või taasavastasid vana lemmiku?

    Marile saadame aga erilised tänud, et ta meie ideele nii avatud oli ja kohe usaldavalt meiega kaasa tuli ja tegi!

    Kui sa ei ole veel Mari Jürjensi kevadist muusikavalikut kuulanud ja tema kommentaari sellele lugenud, saad seda teha siin: www.hingelepai.ee/muusika
    (lugude täispikkuses kuulamiseks saad luua tasuta Spotify konto)

    Mõnusat kevadele häälestumist!

    Foto: Maris Ojasuu

  • Kuidas sündis lugu Elsa Saksast?

    Hingele Pai esimeses numbris kirjutame pikalt inspireerivast naisest Elsa Saksast, kes tegi eneseavastus- ja ümbermaailmareisi, sellest 10 000 km jalgrattal – aastaid ilma rahata, usaldades täielikult inimeste headust. Tema varasem elu on olnud kogemusterohke – osa lapsepõlvest möödus lastekodus ja üks tema reisi missioone oligi olla hääl orbudele. Elsa rääkis meile, kuidas ta seda tegi, kuidas kasvatab teadmatus ja hetkesolek ning arutleme, kas inimesi kannustab armastus või hirm…

    Kuidas see lugu sündis? Elsa kohta sain ma esimese vihje möödunud suvel oma endiselt töökaaslaselt Helenilt ja kui Elsaga ühendust võtsin, selgus, et Elsa teadis mind minu esimesest olulisemast töökohast, Eesti Postist, kus olime koos töötanud ja kus ta oli isegi mu esimese raamatu esitlusel käinud! See minevikuside 10 aasta tagusest ajast liitis meid hetkega ja muidugi oligi Elsaga hoobilt hästi tore ja sundimatu koos olla. Kutsusin ta endale külla, kui ta oli just nädalake Eestis olnud. Tema rõkkavat naeru oli meie valge ja vaikne kodu kohe täis ja kohtusime intervjuu jaoks lausa kaks korda. Ühel hetkel oli mul materjali tema kohta ühes failis raamatujagu – ehk 15 korda rohkem kui artikli pikkus oleks pidanud olema! See lühendamine ja olulisema väljanoppimine oli juba omaette töö, aga valmis ta sai! 🙂 Loodame, et Elsa lugu inspireerib teidki!

    Foto: Slater Silk