Ostukorv

Tag: taimetoit

  • 5 immuunsust toetavat toitainet ja üks, mida kindlalt vältida

    5 immuunsust toetavat toitainet ja üks, mida kindlalt vältida

    Tugeva immuunsüsteemi rakud, meie sissetungijate vastu võitlejad vajavad väärt toitu ja regulaarselt. Teadlased on ammu tõdenud, et inimesed, kes elavad vaesuses ja on alatoidetud, on rohkem vastuvõtlikud nakkustele. Lisaks on uuritud, et teatud mikrotoitainete puudus – näiteks tsink, seleen, raud, vask, foolhape, A-, B6-, C- ja E-vitamiin – mõjutab katsealuste loomade immuunreaktsiooni.

    Tubastes tingimustes levib iga aevastusega viirusi päris kiiresti. Tasub pesta käsi ja hoida enda tervis tugevana. Aga kuidas? Üks viis on vaadata üle oma söögisedel, süüa targalt, võtta juurde väärt toidulisandeid ja seeläbi kindlustada oma tagala.

    Probiootikumid

    Öeldakse, et piisab 2 tl hapukapsamahlast, et hoida seedesüsteemis oma heade bakterite head kogukonda. Hapendatud köögivilju võiks süüa 3-4 tl päevas.

    Oomega-3-rasvhapped

    Hoia oma oomega-rasvhapete vahekord tervislikus tasakaalus – see tugevdab immuunsust, alandab põletikku ja toidab aju.

    Tavaliselt saame toiduga liiga vähe oomega-3-rasvhappeid ja neid peaks pidevalt toidulisandina juurde võtma. Muidugi tuleb eelistada kvaliteetset lisandit ja mina näiteks seepärast ei võta kalaõli (ega kalamaksaõli), kuna kalad on arvatavasti oma elukeskkonna reostatuse tõttu ja veeloomade pikema toiduahela tõttu päris mürgitunud (igas ahela lülis mürkide hulk kasvab eksponentsiaalselt). Eelistan vetikaõli, millest saab nii ALA kui DHA vormis rasvhappeid ja ka E-vitamiini, mis on samuti antioksüdant.

    Päikesevitamiin

    Hea tervise juures on oluline ka D3 vitamiini tase. Seda saab lasta testida ja pimedatel talvekuudel kvaliteetse lisandina või päikesereisil juurde võtta. Lastega tehtud uuring  2010 aastal  näitas, et lastel, kes said 1200 ühikut (IU) päevas D3-vitamiini toidulisandit, vähenes risk haigestuda hingamisteede viirustesse.

    Antioksüdandid

    Panen smuutisse olenevalt päevast külmutatud jõhvikaid, mustikaid, mustsõstraid, maasikaid ja ingverit, riivin sisse mahesidruni koort, söön oomega-3-rasvhapete ja D-vitamiiniga toidulisandeid. Seda kirjutades näen, et mul on endal selgelt puudu rohelisest! Aga just seal on ka antioksüdandid peidus ja kui elus lehtköögivilju aias või looduses pole, saab kasutusele võtta näiteks nisuorasepulbri, meringa vms. Väärt kraam on ka vetikad – näiteks spirulina või klorella, aga nende maitse ei pruugi kõigile meeltmööda olla.

    Antioksüdandid on põletiku- ja vähivastase mõjuga, kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest ehk hoiavad eemal haigusi ja enneaegset vananemist.

    Küüslauk

    Marju Randmer-Nellis kirjutas eelmise kevade Hingele Pai ajakirjas: “Küüslaugust saad kogu tema potentsiaali kätte, kui pärast selle hakkimist või pressimist (soovitatum) ootad 10 minutit, enne kui küüslauku kuumutad. Iisraellased on avastanud, et kuumutades küüslauku kohe pärast selle hakkimist, hävitab kuumus ühe seal sees leiduvast ainest, mida on vaja allitsiini tekkimiseks. Allitsiin on aga just see aine, mis on tuntud oma antibiootikumilaadsete omaduste poolest.”

    Vähem suhkrut

    Lugesin kord, et valget suhkrut süües langeb immuunsus 50 korda. Kuidas seda mõõdetakse, ma ei tea, aga jäi meelde olulisim – kui vaja immuunsust toetada, siis suhkruga seda ei tee. Vastupidi – kui mu laps jääb haigeks (või ma ise), siis tavalisest rangemalt ei mingit lisatud suhkrut ega ka saialisi-makarone (keha tõlgib need ju ka suhkruteks) ja ka piimatoodetele ei. Sööme sellisel ajal võimalikult palju puuvilju-aedvilju, et hoida keha PH-taset ja aidata kaasa, et kehasüsteemid jälle tasakaalu tagasi saaksid.

    Tervist!

    Fototänud: Ruudu Rahumaru

  • Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Indrek Palm: kes ei taha joosta, võiks sõita jalgrattaga

    Personaaltreener Indrek Palm on spordi ja füüsiliste treeningutega regulaarselt tegelenud rohkem kui 30 aastat. 56-aastasel Indrekul on sama kehakaal nagu 25-aastaselt ja füüsilised näitajad nagu 30-aastasel mehel.

    Indrekul on suured teadmised toitumise, mõtlemise ja treeningute koosmõju kohta ning ta on esinenud selle kohta ettekandega erinevates spordiklubides. Viimased neli aastat on ta enda jaoks avastanud taipoksi ja rattaspordi.

    Kuidas planeerid treening- ja toidukordi suvisel perioodil, kui on palju ringi sõitmist ja üritusi?

    Suvel on lihtsam teha välitreeninguid, need ei ole seotud mingi kindla spordiklubi või asukohaga. Jooksu- ja rulluisuvarustus või hea tahtmise juures isegi jalgratas peaksid olema autosse kaasavõetavad. Tihtipeale lisavad treeningud uues keskkonnas positiivset emotsiooni.

    Toitumise osas võiks proovida toidukarpide kasutamist. Paljud tõsised harrastajad, kes lähevad tööle või pikemaks ajaks kodust välja, võtavad kaasa vajalikud toiduportsud spetsiaalsetes plastkarpides. See tagab, et saab süüa õigel ajal ja täpselt seda, mida toitumiskava ette näeb.

    Millised on head suvised treeningud looduses, kui joosta ei taha?

    Isiklikust kogemusest soovitaks jalgratast. Esiteks saab treeninguaega venitada oluliselt pikemaks võrreldes jooksuga, teiseks sobib hästi inimestele, kellel ka ülekaalu, intensiivsust lihtne kontrollida, superhea liigeste (põlved) seisukohalt.

    Milliseid treeningharjutusi/harjumusi saaks teha nii-öelda käigu pealt, kui on kiiremad perioodid?

    Kui on kodus natuke vaba põrandapinda võimlemismati tarbeks, siis on väga palju erinevaid oma keharaskusega võimlemisharjutusi (kükid, väljaasted, kätekõverdused jne), mida võiks teha. Sõltub sportlikust ettevalmistusest, milliste harjutustega alustada. Hüppenööriharjutused on üks võimalus kodus vastupidavust ja koordinatsiooni treenida.

    Kuidas hoida endas motivatsiooni ja järjepidevust, et alustatud tervislik teekond saaks elustiiliks?

    Ma usun, et kõik, kes on alustanud seda uut teed – regulaarsed treeningud, teadlik toitumine jne – märkavad üsna varsti enda juures positiivseid muutusi.

    “Suurenenud füüsiline jõud ja vastupidavus, parem koordinatsioon, rohkem energiat, ilusam mina vaatab peeglist vastu. ”

    Nende muutuste märkamine ja sellest rõõmu tundmine kannustab edasi liikuma. Mingi pikema aja pärast muutub selline eluviis sama omaseks nagu hingamine, osaks igapäevaelust, milleta on raske elada.

    Kas olete kokku puutunud jooga või meditatsiooniga ning kas neid võib pidada piisava koormusega treeninguks?

    Olen kokku puutunud mõlemaga. Mingi aeg võtsin osa ashtanga-jooga treeningutest. Väga sportlik ja füüsilist pingutust nõudev. Minu eesmärk ei olnud selline jooga filosoofia või elustiili järgimine, vaid lihtsalt suurendada keha painduvust. Juba paari nädala pärast oli tuntavat edasiminekut märgata.  Mis puutub meditatsiooni, siis see on hea meetod vaimse poolega tegelemisel. Aitab keskenduda, ühenduda sisemise tarkusega, saada keerulistele küsimustele vastuseid jne. Aga kindlasti ei ole tegemist treeninguga selle tavamõistes.

    Mis oleks head snäkid, mida võtta kaasa suvistele väljasõitudele, et hoida toitumine tervislik?

    Kasutan pikkadel treeningutel väljas (kolm-neli tundi) põhiliselt banaane ja kuivatatud jõhvikaid, samuti rosinaid ja pähkleid. Viinamarjad on ka väga hea ja kiire energiaallikas.

    Mida arvate taimetoidust?

    Klassikalise käsitluse järgi on olemas viis põhilist toidugruppi: teraviljatooted, juurviljad, puuviljad, liha-kala-muna ja piimatooted. Teaduse seisukohast peaks inimene tarbima päevas igast toidugrupist midagi. Meie kehal on kindlad vajadused. Kui on kas tervislikel või muudel põhjustel otsustatud loobuda liha- ja piimatoodetest, siis peab hoolikalt läbi mõtlema, millistest allikatest anda kehale piisavalt vajalikke proteiine, rasvu, mineraale ja vitamiine.

    Ainuüksi see, et toit on taimne, ei tee seda veel tervislikuks. Näiteks friikartulid ja valge sai on ju ka taimne toit. Tervisliku toidu mõiste on üks kõige ebamäärasemaid väljendeid üldse. Lähtuda võiks sellest, et toit võiks olla võimalikult vähe töödeldud ja sarnaneks võimalikult palju oma algvormile. Võimalusel tuleks süüa palju toorest ehk nn elus toitu, eriti nendel, kellel on ülekaalu probleem. Toores taimne toit on üks tõhusamaid ballasti ja jääkainete väljutajaid. Eesti elanikkonna statistika näitab selget liha ja puuviljade ületarbimist, juurviljade osa on aga seevastu väga tagasihoidlik.

    Foto: Gitta Veber

  • Lihtne suvine pesto

    Lihtne suvine pesto

    Mis sobiks lihtsaks ja kiiresti valmivaks mineraalidest ja vitamiinidest pakatavaks roaks? Minu vastus on pesto.

    Pean tunnistama, et kui ütlen, et olen taimetoitlane, siis mu laps räägib enda kohta, et ta on magustoitlane. Aga! On üksikud mittemagusad road, mida ta on ka valmis sööma. Üks nendest on pestoga maisispagetid või -fusillid. Milline kergendus – nii lihtne roog! (Ja pestot saab mitmeks päevaks ette teha ka, kui valad õlikihi pestole peale, säilib külmkapis isegi mitu nädalat.)

    Pestot saab teha metsikutest taimedest naadist, karulaugust, võilillelehtedest ja -õitest, nurmenukulehtedest ja -õitest, põdrakanepi lehtedest ning muidugi aiarohelisest nagu basiilik ja rukola või lihtne petersell rediselehed jm. Kõige lihtsam ongi neid kõiki segada või võtta seda, mida parasjagu on.

    Lisaks pigista sidruni- ja laimimahla. Sest. Lehtköögiviljadele mõjub hästi, kui neile piserdada midagi hapukat. See aitab rohkem kaltsiumit köögiviljast eraldada ning omastada.

    Vala lehtedele esimese külmpressi oliiviõli ja lisa ohtralt päevalille- või kõrvitaseemneid või piiniapähkleid või india pähkleid. Pestos aitab õli ja seemnete lisamine meil rasvlahustuvaid vitamiine omastada.

    Maitseks soola ja pipart ja soovi korral küüslauku ning saumikseriga püreeks – ja ongi valmis!

    Varem tegin pestot ikka parmesani juustuga, aga kord selle puudumisel ja piimatoodete vastu huvi kaotamise järel olen hakanud tegema pestot ilma juustuta. Minu meelest maitseb see pareminigi.

    PS: Toon Eestisse ka Kreeka perede oliivisaludest esimese külmpressi oliiviõli, mida kulub mul enda ja lapse tarbeks kokku üle 10 liitri aastas. Uuri lähemalt siit.