Tugeva immuunsüsteemi rakud, meie sissetungijate vastu võitlejad vajavad väärt toitu ja regulaarselt. Teadlased on ammu tõdenud, et inimesed, kes elavad vaesuses ja on alatoidetud, on rohkem vastuvõtlikud nakkustele. Lisaks on uuritud, et teatud mikrotoitainete puudus – näiteks tsink, seleen, raud, vask, foolhape, A-, B6-, C- ja E-vitamiin – mõjutab katsealuste loomade immuunreaktsiooni.
Tubastes tingimustes levib iga aevastusega viirusi päris kiiresti. Tasub pesta käsi ja hoida enda tervis tugevana. Aga kuidas? Üks viis on vaadata üle oma söögisedel, süüa targalt, võtta juurde väärt toidulisandeid ja seeläbi kindlustada oma tagala.
Probiootikumid
Öeldakse, et piisab 2 tl hapukapsamahlast, et hoida seedesüsteemis oma heade bakterite head kogukonda. Hapendatud köögivilju võiks süüa 3-4 tl päevas.
Oomega-3-rasvhapped
Hoia oma oomega-rasvhapete vahekord tervislikus tasakaalus – see tugevdab immuunsust, alandab põletikku ja toidab aju.
Tavaliselt saame toiduga liiga vähe oomega-3-rasvhappeid ja neid peaks pidevalt toidulisandina juurde võtma. Muidugi tuleb eelistada kvaliteetset lisandit ja mina näiteks seepärast ei võta kalaõli (ega kalamaksaõli), kuna kalad on arvatavasti oma elukeskkonna reostatuse tõttu ja veeloomade pikema toiduahela tõttu päris mürgitunud (igas ahela lülis mürkide hulk kasvab eksponentsiaalselt). Eelistan vetikaõli, millest saab nii ALA kui DHA vormis rasvhappeid ja ka E-vitamiini, mis on samuti antioksüdant.
Päikesevitamiin
Hea tervise juures on oluline ka D3 vitamiini tase. Seda saab lasta testida ja pimedatel talvekuudel kvaliteetse lisandina või päikesereisil juurde võtta. Lastega tehtud uuring 2010 aastal näitas, et lastel, kes said 1200 ühikut (IU) päevas D3-vitamiini toidulisandit, vähenes risk haigestuda hingamisteede viirustesse.
Antioksüdandid
Panen smuutisse olenevalt päevast külmutatud jõhvikaid, mustikaid, mustsõstraid, maasikaid ja ingverit, riivin sisse mahesidruni koort, söön oomega-3-rasvhapete ja D-vitamiiniga toidulisandeid. Seda kirjutades näen, et mul on endal selgelt puudu rohelisest! Aga just seal on ka antioksüdandid peidus ja kui elus lehtköögivilju aias või looduses pole, saab kasutusele võtta näiteks nisuorasepulbri, meringa vms. Väärt kraam on ka vetikad – näiteks spirulina või klorella, aga nende maitse ei pruugi kõigile meeltmööda olla.
Antioksüdandid on põletiku- ja vähivastase mõjuga, kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest ehk hoiavad eemal haigusi ja enneaegset vananemist.
Küüslauk
Marju Randmer-Nellis kirjutas eelmise kevade Hingele Pai ajakirjas: “Küüslaugust saad kogu tema potentsiaali kätte, kui pärast selle hakkimist või pressimist (soovitatum) ootad 10 minutit, enne kui küüslauku kuumutad. Iisraellased on avastanud, et kuumutades küüslauku kohe pärast selle hakkimist, hävitab kuumus ühe seal sees leiduvast ainest, mida on vaja allitsiini tekkimiseks. Allitsiin on aga just see aine, mis on tuntud oma antibiootikumilaadsete omaduste poolest.”
Vähem suhkrut
Lugesin kord, et valget suhkrut süües langeb immuunsus 50 korda. Kuidas seda mõõdetakse, ma ei tea, aga jäi meelde olulisim – kui vaja immuunsust toetada, siis suhkruga seda ei tee. Vastupidi – kui mu laps jääb haigeks (või ma ise), siis tavalisest rangemalt ei mingit lisatud suhkrut ega ka saialisi-makarone (keha tõlgib need ju ka suhkruteks) ja ka piimatoodetele ei. Sööme sellisel ajal võimalikult palju puuvilju-aedvilju, et hoida keha PH-taset ja aidata kaasa, et kehasüsteemid jälle tasakaalu tagasi saaksid.
Tervist!
Fototänud: Ruudu Rahumaru
