Tag: tööstress

  • 20 võimalust muuta oma töö endale meeldivamaks

    20 võimalust muuta oma töö endale meeldivamaks

    Eks ikka tuleb ette, et tunneme tööl tüdimust või liigset pinget, ärevust või igavust. Vahel juhtub, et töö-kirg kaob, kuid see ei pea juhtuma kauaks! Kuidas oma tööd kohandada ehk moodsas žargoonis craftida, et liigne tööpinge väheneks ja rahulolu suureneks?

    Kuidas kohandada oma tööd endale meeldivamaks nii, et see pakuks uudsust, rahulolu ja mõnusat kulgemise tunnet ning samal ajal saavutada ka paremaid töötulemusi? Siin tuleb appi enda töö teadlik kohandamine ehk job crafting.   

    Job crafting on töökohta rikastava kujundamise psühholoogiline meetod. See on tegevus, mida teeb töötaja ise, muutes oma töö piire, ulatust või mõju nii reaalselt ja praktiliselt kui ka tunnetuslikult, seda oma tööülesannetes ja suhetes.  Inimene ise mõtestab oma töö lahti ja analüüsib seda  – kuidas ta ise oma tööd mõistab, kohandades oma tööülesandeid enda isiksusele sobivamaks ning tunnetades rohkem oma töö tähtsust ja tähendust. Job craftingu tulemusena tajutakse vähem pinget ja stressi ning suureneb pühendumus, motivatsioon ja tööga rahulolu.

    Töö, millest tunneme rahuldust, vastab tavaliselt sellistele vajadustele:

    ·      Meil kõigil on vajadus tunda oma töö üle kontrollitunnet. Oma töö üle kontrollitunde saavutamiseks on tähtis, et tehtav töö sobiks isiksuseomadustega, tugevustega, huvide ja väärtushinnangutega.

    ·      Me soovime mõista oma töö mõtet  –  mida ja miks mul on vaja teha või saan teha, et panustada ühiskonda.

    ·      Oluline on uskuda, et ma saan oma tööga hästi hakkama. 

    ·      Läbi oma töö rahuldame me ka ühte olulist inimlikku baasvajadust – sõlmida ja hoida häid suhteid.

    Lähtuvalt neist vajadustest võikski tööga kohandamisel eelkõige vaatluse alla võtta enda tööülesanded, suhted ning mõtestada enda töö tähenduse ja tähtsuse üle.

    Job craftingut on hea alustada mõeldes esmalt enda tööülesannete peale. Mida pead tööl tegema? Mida tahaksid oma töös muuta?  

    20 võimalust muuta töö enda jaoks meeldivamaks: 

    1.     Muuta saab oma töö piire, võttes ette rohkem või vähem ülesandeid, laiendades või vähendades nende kohaldamisala või muuta seda, kuidas neid tehakse. Kui oled näiteks loominguline inimene, miks mitte presentatsioonidele lisada enda loodud pilte või võtta enda peale kööginurga hubasemaks muutmine. 

    2.     Saad muuta oma töö tegemise viisi, et muuta see nauditavamaks enda jaoks. Raamatupidaja avastas, et töö läheb ladusamalt, kui ta kuulab rahulikku muusikat ja saab istuda nii, et vaatab aeg-ajalt aknast välja.

    3.     Saab suurendada või vähendada töö variatiivsust. Võib jaotada oma tööd-tegemised päeva või nädalasse teadlikult nii, et ei tekiks tüdimust või siis miks mitte aeg-ajalt kolleegiga vahetada mõned tööülesanded.

    4.     Leia ise endale väljakutseid! Kohvikus võib pakkuda lihtsalt kohvi, aga piimavahule võib teha ka erinevaid pilte. Kas pole mõnus väljakutse õppida tegema piimavahule efektselt kiirelt täiuslikku kakaonaeratust? Või et mitu inimest sa suudad täna enda klientidest naerma panna? Aga võib-olla on just täna see päev, kus sul õnnestub enda osakonna pahurale juhile naeratus näole võluda?

    5.     Sea endale töö eesmärke kvaliteedi või kvantiteedi osas või leia uusi vastutusi.  Kuidas laduda letile apelsine nii, et mahuks rohkem, oleks ilus vaadata ja hunnik ei vajuks laiali?

    6.     Katseta uusi suundi, lähenemisi või tarkvara. Näiteks tekkis ühes kontoris olukord, kus kontori juhi poole pöördusid väga erinevate palvetega igapäevaselt kuni viiskümmend töötajat ja ta ei suutnud enam kõigile vastu tulla. Ta kehtestas nö palvete täitmise piletisüsteemi, mis tähendas seda, et iga pöörduja võttis kindla teemaga järjekorranumbri, mis võimaldas kontori juhil teatud ühte liiki ülesanded täita korraga ja efektiivsemalt.

    7.     Muuda väiksemaid protseduure, mis sinu arvates ei ole tootlikud või raiskavad aega.

    8.     Alati on mingeid tööülesandeid, mis ei ole otseselt kellegi ameti juurde kuuluvad – neid saab omavahel soovi korral vahetada. Keegi ilmselt hoolitseks hea meelega kontoris olevate toataimede eest, keegi aga käib rõõmuga aeg-ajalt kohvile piima ostmas kuna see võimaldab tal teha 10-minutilise jalutuskäigu vahelduseks istumisele.

    9.     Muuta saad ka oma suhteid. Tutvu uute inimestega!

    10.  Leia suhteid, mida soovid paremaks muuta ning võimalusi selle teostamiseks. Kõik inimesed ei meeldi meile ja meie ei meeldi kõigile. Kui keegi töökaaslastest ei ole koostööaldis, siis miks mitte teda paremini tundma õppida ja leida nippe või  koostöövõimalusi, mis aitavad kaasa parema suhte loomisele.

    11.  Saad muuta nii oma suhete iseloomu, kvaliteeti, kvantiteeti, ulatust ja koostoimet teiste inimestega. Otsi koostöökohti ja loo uusi võrgustikke. Kui soovid rohkem suhelda, siis otsi selleks võimalust. Alati saab ise olla parem ja rõõmsameelsem suhtleja ja sellega nakatada ka teisi.

    12.  Püüa oma kolleege hästi tundma õppida, et mõista nende „kiukse“ ja tunnustada nende tugevusi.

    13.  Korraldage koos erilisi sündmusi töökaaslastega.

    14.  Märka neid, kes vajavad abi või juhendamist ning paku ennast appi.

    15.  Saad ise muuta  ka seda, kuidas mõtled enda, oma töö ja töö eri aspektide kohta. Milliseid tähendusi sa oma tööle annad? Jälgides ja analüüsides oma mõtteid ja hoiakuid, saab enda arusaamu ümber kujundada. Spaa koristaja töö mõte ei ole ainult puhas ruum vaid puhanud ja tervemad inimesed. Lisaks enda füüsiline treenimine pealekauba! 

    16.  Saad ümber kujundada ka oma mõtteid iseenda kui töö tegija, inimese, sõbra või kolleegi kohta.

    17.  Jälgi, milliseid tähendusi annad päevasündmustele või tagasilöökidele.

    18.  Tuleta endale meelde oma töö olulisust! Iga päev teed ju kuidagi maailma paremaks. Millist väärtust sina läbi oma töö lood? Kuidas teed teiste elu paremaks? Tankla klinditeenindaja ei müü vaid kütust ja toitu, vaid aitab oma naeratuse ja hea teenindusega kaasa inimeste mõnusamale teel kulgemisele. Bussijuhi töö ei ole vaid sõita punktist A punkti B, aga ka hoolitseda inimeste hea sõidukogemuse eest.

    19.  Tunnusta ennast selle eest, mida sa teed kogukonna ja ühiskonna heaks.

    20.  Muuda mõtted positiivseks, ole optimist! Tööl tuleb ikka aeg-ajalt ette probleeme, konflikte ja vastukarva olukordi. Tasub meeles pidada, et siiski on kõik probleemid  lahendatavad ja alati on lootust, et asjad lahenevad.

  • Nõuanded teadlikuks hingamiseks 3 pingelises tööolukorras

    Nõuanded teadlikuks hingamiseks 3 pingelises tööolukorras

    Hingamine on võimas tööriist, mis on meil alati kaasas, mille võimalusi me aga pahatihti ei kasuta – pigem läheb hingamine koos emotsioonidega omi radu. Kuidas kolmes erinevas pingelises tööolukorras hingata ja hingamise abil olukorrad pehmelt ja nähtamatult enda kontrolli alla saada?

    Hingamistreener ja terapeut Heiki Tomson annab nõu:

    OLUKORD 1: Rahunemine enne vastutusrikast koosolekut või kohtumist

    Ruuthingamine muudab sind rahulikuks, enesekindlamaks ja fokusseeritumaks. Seda praktiseerivad tippsportlased, juhid, eriväelased, ka mitmed Eesti tippjuhid. See võimaldab näiteks end ette valmistada tähtsaks vestluseks ülemuse, kolleegi või kliendiga.

    Kuidas teha ruuthingamist? hingad 5 sekundit sisse, peatad 5 sekundiks hingamise, hingad 5 sekundi jooksul välja, peatad 5 sekundiks hingamise ja jätkad sama mustriga. Tee harjutust alustuseks 5-10 minutit, hiljem piisab paarist minutist.

    Ole harjutuse ajal tähelepanuga hästi kohal ja püüa olla samal ajal lõdvestunud. Sissehingamine on aktiivne, tahtlik, väljahingamine on lõdvestumine, vabaks laskmine. Hinge kinnihoidmise ajal lõdvestu teadlikult sügavamale. Kui märkad, et mõte läheb uitama või hingamine sassi, ole leebe enda suhtes ja jätka loendamist järgmise hingamise ajal. Harjutus aitab vabaneda ka hirmudest, ebakindlusest ja ärevusest.

    OLUKORD 2: Tasakaalu leidmine pingelisel koosolekul

    Kui tunned, et sind on tasakaalust välja viidud mingi infoga või kellegi hinnanguga, hakka matkima aktiivse, hetkel ruumis mõjuva inimese hingamismustrit ja siis mõnekümne sekundi pärast tee kaks korda sügavat sisse-välja hingamist nina kaudu + 5:5 hingamist. Kokku võiks kuluda nendele tehnikatele 5 minutit.

    Alguses kodus harjutades pane taimer telefonis tööle, siis saad rahulikult keskendunult kinniste silmadega harjutada. Aeglane, sügav, pehme, aktiivne sissehingamine (avardumine) ja pausita väljahingamine (passiivne, lõdvestav, väljahingamise lõpus tõmba justkui naba vastu selgroogu või selgroo poole nii palju, kui saad). Fookust hoia kahe esimese hingamise ajal kehas seal, kus hingetõmme parasjagu liigub. Siis tee pausita 5:5 hingamist: hoiad fookust südamel ja loendad sisse hingates 1, 2, 3, 4, 5 ja välja hingates samamoodi 1, 2, 3, 4, 5. Numbrite loendamise vahe võiks olla tunnetuslikult sekund. 5 minuti pärast oled jälle täiesti kohal ja väge täis. Võtmekoht on märgata oma ärevuse teket.

    OLUKORD 3: Raske keskenduda olulisele projektile

    Kõige kiirem ja efektiivsem meetod olulisele keerukale projekile keskendumiseks on haigutamine. Kogu keha haarav haigutamine. Loovad inimesed oskavad teha seda loomulikust intelligentsist, kuid kui oled pinges, ei pruugi see kohe õnnestuda.

    Tänapäeva neuroteadlased pole veel avastanud ühtegi efektiivsemat meetodit kogu aju aktiveerimiseks, kui seda on haigutamine. Ajus vallanduvad endorfiin, dopamiin, serotoniin, oksüdotsiin, virgatsaine, seksuaalhormoonid ja teised keha funksioone ja ajutegevust aktiveerivad hormoonid.

    Kui oled juba proff teadlikult haigutaja, siis piisab 2-3 minutist ja tunned ennast lõõgastunult ja loovana. Kui oled algaja, on hea alustada 5-10 minutiga päevas. Keha läbiv haigutamine toob silmi pisarad, teinekord ka kananaha.

    Kui vaatad loodusfilme kiskjatest, siis märkad, kuidas nad enne olulisi arveklaarimisi, enne võitlust haigutavad ja näitavad hambaid. Paljud joogapoosid on inspireeritud loomade liigutustest, mis aktiveerivad näärmeid ja lümfe. Kui vaatad spordivõistlusi, näed sageli, kuidas üksikalade sportlased haigutavad.

    Haigutamine on terve organismi loomulik tung. Nagu sugutung, söömisvajadus, tualetis käimine. Ühiskondlik suhtumine ja kasvatus on paraku paljudel inimestel selle tungi blokeerinud. Hea on see tung enda jaoks tööle panna.

    Kui keeruline projekt saab läbi, on taas kasulik haigutada ja ringutada. Nii nagu teevad seda kaslased: graatsiliselt ja protsessi nautides.

  • 3 viisi vähendada stressihormoone tööelus

    3 viisi vähendada stressihormoone tööelus

    Tead sa seda tunnet, et oled oma päeva üle planeerinud ja tunned õhtul stressi ja frustratsiooni, et jõudsid nii vähe tehtud? Tunned, et oled mingi tegemata asjade mäe all, ärevus jõuab surinal veenidesse, kortisooli tase tõuseb. Millised on võimalused ennast paremini tunda ilma rohkem rabelemata?

    1. Reaktiivsed ja proaktiivsed tegevused tasakaalu

    Kusagil 10 aastat tagasi lugesin, et juhtidel on alati umbes 40 tundi tegemata tööd ees ootamas. Aiman, et see number võib nüüdseks olla kasvanudki. Küsimus on, millised on need tegemata tööd ja mis järjekorras sa need ette võtad.

    Näen ise, kuidas vaba hetke tahan täita enese täiendamisega, uue õppimisega aga kiiret lahendamist vajavate asjade tõttu on sageli kõige “lihtsam” (ja samas kõige kurvem) edasi lükata olulisi tegemisi, mis pole nii ajatundlikud.

    Tegelikult pakuks rahuldust ja rahu see, kui saad oma tegemised reageerivast režiimist proaktiivsesse režiimi ehk siis teed rohkem neid asju, millest pikas perspektiivis kasu – nii emotsionaalset kui muud.

    Kui tegevused jagunevad kahel teljel: oluline…..mitte oluline & ajatundlik…..mitte ajatundlik, siis jagunevad kõik tegemised, mida teed ja mis ees ootavad, nelja gruppi:

    1) Olulised ja ajatundlikud – need delegeeri

    2) Mitte olulised, aga ajatundlikud – tõhusta ja automatiseeri

    3) Mitte olulised ja mitte ajatundlikud – püüa nendest loobuda

    4) Olulised ja mitte ajatundlikud – vali leida rohkem aega nendele

    Olen olnud kaks aastat väikeettevõtja orav-rattas-seisundis ja just nüüd, kui kaks aastat sai täis poolteist kuud tagasi, olen ma leidnud (ja võtnud) teadlikult rohkesti, kuni 20 tundi nädalas aega õppimisele. Viimased pool aastat oli minimaalne 2 tundi, aga siis olen jällegi pidanud öötundideni tööd tegema. Aga nüüd saab lõpuks töö tehtud, saab uut õppida ja saab magada ka – parim!

    2. Planeeri oma kalendrit nii, et sul tekiks õhtul õnnehormoone

    Tabasin selle ära millalgi sel kevadel, et kui planeerisin jõukohasemalt oma järgmist päeva, lükates kõik mitte nii pakilised asjad juba kohe ülehomsesse kalendrisse (kasutan telefoni kalendrit). Kui mul olid kõik selle päeva olulised asjad tehtud, läksin ma homse ja ülehomse peale piiluma, mida ma veel ette ära teha saaksin.

    Selliselt oma kalendrit planeerides tekib õnnehormoone ehk tehtud ja tegemata tööülesannete hulk jääb ju ikka samaks, ainult aju trikitab ära, kui saan õhtul õhata, et tegin täna kõik tänased asjad ja osa veel homsestki!  🙂

    Praegu planeerin päeva nii, et iga päev oleks ka arvutivaba tegemist – näiteks jalutamist või massaažiklient. Ka see pakub teistmoodi rahu(ldust), sest kahjuks võib arvutis vabalt veeta terve päeva, ilma et kõik tehtud saaks. Aga elu pole ju ainult ekraani ees 🙂

     3. Jalutuskäik paneb aju tööle

    Ühel konverentsil nägin fotol aju aktiivsuse skaneeringuid pärast istumist ja pärast jalutamist. Ütleme nii, et pikka aega istununa pole mõtet peaga tööd teha – väga vähe ajupiirkondi on aktiivsed 🙂 samas kui pärast jalutamist oli aju väga aktiivne ja valmis oma “musklit” näitama.

    Räägitakse 20-minutilisest jalutamisest, mille hea mõju ajutegevusele (produktiivsusele, loovusele, nutikusele) kestab veel paar tundi.

    Kui aga jalutada kõigest 30 minutit kolm korda nädalas (tempokalt!), pole karta kurvameelsustki! (See viimane lause on mu sõbra kokkuvõte raamatust “Tugev aju”.)