Eelmisel nädalal esitles Eesti südamekirurgia Grand Old Man Toomas Sulling oma värskeltilmunud raamatut „Südamega südamest”, mille sisuks südamekirurgi poole sajandi töö kogemus.
Tasapisi täitusid pingiridades istekohad ja legendaarset õnnelikus tujus Eesti tippmeedikut kogunes järjekorras kätlema ja teosesse autogrammi paluma suur hulk sõpru, kolleege, tuttavaid, patsiente ja austajaid. Väga paljudel oli au saada ülikonnas, soliidselt, sportlikult kirurgilt kindel käepigistus ja pühendusega raamat, mille andnud välja kirjastus Pilgrim. Veel oli aega ametliku osani ning kirjastuse ja raamatukaupluse logodega tahvlite kõrvale seati üles suur ekraan, millel ilutses raamatu pilt. Suuremas koguses lebas vaata et trükisooja teost ka ümmargustel laudadel, millelt rõõmsameelne autor neid ükshaaval tõstis ja soovijaile heade sõnadega üle andis. Sealjuures sai ta ise mitmetelt daamidelt ilusaid südantsoojendavaid lillekimpe. Seda kõike saatis valvas kaamerasilm, mis ürituse videopildis üles võttis.
Järjekord peakangelase kätlemiseks ei näinud lõppevat, mistõttu alustati esitluse ametliku osaga, et pärast seda saaks veel vabas vormis jätkuda autogrammide jagamine.
Kõik istekohad olid hõivatud ja paljud seisid püsti. Publiku hulgas võis kohata hulgaliselt meditsiinitöötajaid erinevatest raviasutustest ja nimekaid kirurge, kes oma kuulsa ametivenna järjekordset töövõitu jagama tulnud. Fotokaamerate välgusähvatuste taustal alustas kirjastuse esindaja mõttelise ülevaatega kaugest minevikus, kus Toomas Sulling lapsepõlves tõsise haigusega kolm ja pool aastat liikumatult haiglavoodis lebanud. Ta olnud kõva spordipoiss, kuid kahjuks sai ränga tagasilöögi, pidades harjuma paratamatu voodirežiimiga. Veel meenutati läbi mikrofoni üldsõnaliselt neljasadat koera, kelle kaudu proovitud revolutsioonina arendatava kirurgia võimalikkust, nelja tuhandet operatsiooni ja viitkümmet viljakat tööaastat.
Siis hakkas oma istekohalt, publiku austavate pilkude all kõnelema autor isiklikult. Mees, kes teab, mida tähendavad unetud ööd ja üliinimlikud pingutused oma eesmärkide poole püüdlemisel ja edu saavutamisel. Härra Sulling vaatas tagasi oma minevikumurele, kuidas Eesti patsient ei olnud piisavalt teadlik operatsiooniga seonduvast ja kuidas seda teadlikkust tõsta üritati. „Eesti patsient väärib paremat!” jäi meenutaja mõttelõngast teadmine. Ja selles suunas ka omal ajal läbi raskuste liiguti, kuni olud paranesid.
Aastakümnetega läbi halli kivi läinud visa tohter valgustas kuulajaid mõnede detailidega, kuidas tema ja ta entusiastlik meeskond nõukogude ajal asjaga hakkama sai ning et head juhused olid arenguteel suureks abiks. Eraldi peatus vitaalne südamlik autor teemal, kuidas teatud perioodil plaaniti Mustamäe haiglas hakata opereerima soomlasi, et Eesti patsientide heaolu nimel väärtuslikku lisaraha juurde teenida ning käsitles ülevaatlikult, kuidas 1990ndatel alustati operatsioone töötaval südamel.
Võimsa elutööga raamatuesitleja avas kuulajatele muuhulgas mõningaid humoorikaid seiku oma pikaaegsest karjäärist ning mainis anekdoodlikke momente käikudest ametnike juurde, et hankida paremat varustust ja võita vajalikke allkirju.
Vahepalaks kuulasime raamatukatkendit, mis puudutas koostöö käivitamist soomlastega. Ka selles lõigus kumas tollane pinge käsikäes pisukese elulise huumorivarjundiga.
Küsimusele, kas kirurg loodab vahel oma töös ka fatalistina kõrgematele jõududele, vastas doktor kindlalt, et tema arvates ei saa loota, vaid kõik sõltub pigem temast endast. Küll aga tunnistas ta sealjuures, et on esinenud huvitavaid juhtumeid, kus lootusetuna näivates olukordades on inimeste seletamatud lisaressursid aidanud kriisist välja tulla ja surmasuust ellu tagasi astuda ning selliseid nähtusi olevat tõesti raske seletada.
Kirjastuse toimetaja sõnul olnud selle raamatuga töötamine tema elu üks suuremaid eneseharimisi. Ta luges ette ka katkendi, mis käsitles andeka kirurgi üht varasemat operatsiooni Tartus 1970ndatel, tollase meditsiinitehnikaga, oludes, kus puudusid veel arvestatavad kogemused.
Pärast tutvustusi, arutlusi ja ettelugemisi lõppes raamatu esitlus, kus oma viiekümneaastast töökogemust jagas mees, kelle arvates peab õnnestumiseks endast kõik välja panema. Viiskümmend aastat Eesti meditsiini arenguid näinud, paljude patsientide ja kogu rahva palavalt armastatud doktor Sulling rääkis südamest südamesse. Tema juba teab, mis tunne on perekonna arvelt lõivu makstes astuda eriterasest skalpelliga käes otsustavalt surmale vastu, et võita patsiendile lisaaega selles maailmas oma samme seada.
Ürituse kajastajana tänan südamest suure südamega Eesti koronaarkirurgia tipptegijat härra Toomas Sullingut. Aitäh Teile, et olete mehise tahtejõuga ja visa tööga Eesti inimeste südameid rõõmsamalt helisema häälestanud ja kirjutanud oma Suure nime suurte tähtedega Eesti meditsiini ajalukku.
Foto: Kalev Lilleorg
