Joogateadmisi saab kasutada terviseprobleemidest üle saamiseks, keha puhastamiseks, meele keskendumiseks, emotsioonidega hakkama saamiseks, tahtejõu kasvatamiseks, loovuse äratamiseks, paremateks suheteks, seksuaalenergia äratamiseks ja paljuks muuks, olenevalt sellest, mida elus arendada soovid.
Jooga on enesearengusüsteem, mille eesmärk on viia inimene tema evolutsiooni tippu ehk tuua välja igaühe täielik potentsiaal. Kuidas seda tõlgendada või kui kaugele igaüks seda viia tahab või mis valdkonnas, on juba individuaalne valik. Jooga on tohutult lai ja sügav, seega see, kuidas joogateadmisi eluks kasutada, on samuti täis võimalusi. Sa võid kasutada joogat ka selleks, et minna sügavatele eneseotsingutele ja leida vastuseid elu baasküsimustele nagu „kes ma olen“, „kust ma tulen“, „kuhu ma lähen“ ja „miks ma siin olen“.
Jooga praktiseerimine toob eelkõige inimese kontakti iseendaga. Enda keskmes ja kohalolek võimaldavad elada harmoonilisemat elu, võtta vastu otsuseid, mis teenivad igaühe enda arengut ja võimaldavad täisväärtuslikumalt ära kasutada aega, mis meile elamiseks on antud.
Elu on täis keeriseid ja üllatusi ning joogaharidus ei eemalda ilmtingimata keerulisi väliseid situatsioone, aga seades sisemaailma korda, võime kogeda väliseid tingimusi ja reageerida neile hoopis teistmoodi. Joogaharidus annab väga palju teadmisi, kuidas elada elumuutustega kooskõlas ning muuta oma teekond võimalikult harmooniliseks.
Kindlasti on tõetera sees õpetusel, et gramm teooriat on väärt tonn praktikat. Samas teadmata, mida me praktika ajal teeme, võib muuta praktika väga väheefektiivseks. Kuna joogateadus on väga sügav ja kompleksne, on oluline omandada vähemalt baasteadmised joogast enne praktikaga alustamist. Vastasel juhul ei pruugi me joogapraktikast saada kätte kõike seda, mida ta tegelikult sisaldab. Suur tõenäosus on, et jooga jääb sel juhul ainult mõnusaks kehavenituseks, mis leevendab natuke pingeid.
Jooga eesmärk ja potentsiaal aga lähevad oluliselt sügavamale ning seega on jooga praktiseerijale oluline omandada vähemalt algteadmised. Samuti teadmata, mida me joogas teeme ning valides ebasobivad harjutused, võib jooga teoreetiliselt isegi tasakaalust välja viia.
Mida on hea teada?
· Aasanate ehk kehaasendite võtmine on ainult üks, aga kõige nähtavam osa suurest joogateadusest ning nad on tööriistad jooga põhilise eesmärgi, meele kontrolli saavutamiseks.
· Aasanate praktika ajal on kõige olulisem meie meele kasutus ehk teadmine, kuhu ja kuidas keskenduda poosi ajal. Kui me joogapraktika ajal meelt ei kasuta, ei teegi me tegelikult joogat.
· Selleks, et meelt enne praktikat positiivselt häälestada, on oluline enne praktikat teha energeetilised soojendusharjutused, et praktika ajal tekiksid harmooniline tunne ja positiivne energia.
· On oluline mõista, mis energiat iga joogaasend sinusse toob ning kuidas ta toimib, et osata valida enda jaoks sobivad praktikad. Näiteks kui inimesel on väga palju tuleenergiat, mis võib väljenduda selles, et ta on väga kirglik, edasipürgiv, võimuhimuline, siis tal võib olla ka kalduvus valida sellised praktikad, mis talle sellist jõulist energiat juurde toovad. Samas enda tasakaalustamiseks võib talle vaja olla hoopis rahulikumaid praktikaid. Vastupidiselt näiteks kui keegi on väga rahulik, maine, ratsionaalne, on tal tihti soodumus valida sarnast energiat toovad harjutused, kuid enda tasakaalustamiseks võivad talle sobida hoopis dünaamilisemad harjutused.
· Aasanaid tuleb hatha joogas hoida võimalikult kaua ning korrektse keskendumisega, et nad sügavalt toimima hakkaksid.
· Aasanate praktika lõpus on oluline teha lõpulõdvestus, et energiad saaksid harmooniliselt kehas tasakaalustuda. Seepärast kuulub lõpulõdvestus alati ka iga joogatunni lõppu.
