Lõppev aasta oli minu jaoks kõige võimsam tuhast tõusmise aasta.
Eelmisel aastal samal ajal olin olnud juba üle viie kuu läbipõlemisest kurnatud ega teadnud, kaua selline seisund kestab.
See hirmutas mind ja aeg-ajalt tundsin kahetsust nagu ikka sellistes olukordades, kus asjad on liiga kaugele lastud.
Olin nimelt lasknud tööl (mis siis, et ühtlasi missioonil!) oma unevajadusest tähtsamaks muutuda.
(Sest kasvatades üksi väikest poissi, tundus mulle, et aeg temaga ja aeg arvutiga peavad olema eraldatud, aga see eraldamine tundus kõige lihtsam oma uneajast…)
Kuna olin juba eelmisel sügisel jõuliselt oma tervise eest hoolitsema hakanud, siis selle aasta alguses tuli lõpuks minusse tagasi kogu mu loomupärane pulbitsev energia.
Ja nüüd oli võimalus teha targemaid valikuid.
Hakkasin oluliseks pidama jalutamist, und ja võtsin endale tööasjade jaoks abilise ning hulga e- ja live kursusi, kuidas prioriteete seada ja tööd paremini korraldada, uurisin investeerimise kohta ja tegin selles vallas esimesed katsetused.
Lisaks Hingele Pai ajakirjale, joogafestivalile, oliiviõlile, joogatundidele hakkasin tegema kord kuus vebinare (järgmine on juba 3. jaanuaril!), filmisin üles joogast inspireeritud e-kursusi, õppisin massööriks ja süvendasin oma teadmisi tervisest eeterlike õlide abil ning hakkasin tegema märkmeid uue raamatu jaoks.
Sain aru, et nii nagu mõnel inimesel on vaja tahtejõudu, et oma kaalu hoida, hoidudes nii mõnestki saiakesest, nii tean, et pean hoidma oma töö ja tervise tasakaalu, ise teadlikult piiri hoides.
Igaühel oma “saiake”!
Soovin sulle õnnelikku ja õnnestunud aastat!
+ võid lugeda ka mu artiklit: Uusaastalubadus on nagu iga teine lubadus – see läheb vett vedama, kui sul pole piisavalt motivatsiooni. Aga kuidas motti üleval hoida, nii et see ei kaokski?
Loe siit
Foto: Triin Maasik
