Ma olen üpriski kahtlustav.
Selles mõttes, et mitte kõik asjad, mida müüakse ja mida räägitakse, ei ole meie huvides.
Ja kindlasti olen ma samal ajal üsna naiivne.
Mulle näiteks meeldivad igasugused ökomärgised ja ma panen kõrvad kinni ja teen la-la-la, kui keegi ütleb, et mahepõllumehed pritsivad oma taimi lihtsalt öösiti.
Nüüd olen ma oma kahtlustava näpu peale saanud millelegi nähtamatule – elektromagnetkiirgusele.
See, et me seda ei tunne, ei tähenda, nagu see ei mõjuks.
Mind panid mõtlema uuringute tulemused, kus isegi millegi nii süütu nagu elektriseadme kiirgusväljas meie immuunsüsteem nõrgeneb.
Rääkimata wifitamistest-neligeetamistest.
Olen ka oma kodu ja põhilisi seadmeid lasknud mõõdistada ja testida ja muutnud oma käitumist.
Minu põhilised muudatused oma elektrohügieenis:
- Süle-arvutit ma enam süles ei hoia. Kui kannan seda seljakotis või teen tööd, mis netti ei vaja, panen arvuti lennurežiimile (jah! vaatasin youtube’ist, kuidas).
- Taskus hoian telefoni lennurežiimil, öösel muidugi ka.
- 4G lülitan sisse hooti ja seda mitte telefoni peos hoides, vaid laual, kännul vms.
- Magamistoas lülitan ööseks elektri välja.
- Lapsele annan telefonimänge lennurežiimil, multikaid vaatab arvutist.
- Tellisin endale juhtmega interneti (ja maandusega juhtme, hand made) ja valvan, et oleksin wifi kiirgustest väljas.
- Bussis istun vanemate prouade kõrvale, kes midagi ei scrolli. (Kuigi nuputelefoni kiirgus, vähemasti kõne ajal, olevat veel hullem!)
Ja nüüd siis räägitakse järgmisest, 5Gst.
Mina suhtun 5Gsse ettevaatusega, mõned ütlevad, ah, see on Vene propaganda, et pidurdada teiste riikide arengut.
Aga jällegi…
Mis mängud, kelle huvides?
Meie tervis pole kellelegi muule peale meie endi esimene prioriteet.
Valikud teeme meie. Aga valimiseks peab olema teadlikkust, infot ja vana head skepsist.
Puhast lillelõhna ja mururohelust!
