Ostukorv

Author: Merit Raju

  • Pikenda suve Korful 18.-25. okt 2024!

    Pikenda suve Korful 18.-25. okt 2024!

    Pikenda oma suve maagilisel Korfu saarel!
    Päikseline Korfu on Kaushalya ja Ananda koduks olnud kolm aastat. Siinne loodus, kogukond, rannad, mäed, sillerdav türkiissinine vesi, lilleõite küllus, haldjalikud oliivisalud, maagilised väepaigad ja loomulikult soe paitav päike on meid niivõrd võlunud ja sügaval tasandil puudutanud, inspireerinud ja transformeerinud, et soovime seda ilu ka sinuga jagada. Koos avastada selle saare peidetud saladusi ning integreerida kerguses ka kõige intensiivseimaid protsesse. Loome kerguses ja helguses. Võtame vastu tänuga ja jagame südamega.

    default

    Merit Raju juhendab retriidil unikaalseid Humming Yoga tunde. Sest just nimelt selle stiili on ta ise loonud pärast 12 aastat Kundalini jooga tundide juhendamist. Humming Yoga kombineerib dünaamilist liikumist puudutuste ja ümisemisega, mis võimsalt rahustab närvisüsteemi. Oma Eesti-elus naudib ta looduslikkusest ja loomingust pakatavat elustiili oma perega ja kingib inspiratsiooni oma raamatute, kursuste ja hingepaitavate sündmustega. 


    Kaushalya ja Ananda on esinenud kõigil kümnel joogafestivalil, mida Merit on Haapsalus pühendunult korraldanud ja mis nüüdseks ongi transformeerunud väiksema grupi elamusteks kõigile meeltele. Selleks, et veelgi sügavamatesse kihtidesse ulatuvatest kasvamistest pehmelt läbi poputada ja tõeliselt puudutada ja äratada hinge. 

    MIS RETRIIDIL TOIMUB?
    — Väepaikade külastamine, ZEN jalutuskäigud vaikuses —
    — Igaõhtune Gong SPA sügav rännak aitamaks integreerida kõike kogetut —
    — Energeetiline aktivatsioon – üminajooga või Kundalini jooga, teadlik hingamine —
    — Kakaotseremoonia —
    — Tants ja liikumise praktikad —
    — Muusika, mantra ja väelauluringid —
    — Hääle avamine —
    — Heliteraapia ja aroomimassaaži individuaalseansid —
    — Väljasõit võimsale looduslikule kristallpoolsaarele —

    Sellel meelerahu retriidil toome sinuni praktikad, mida saad enesega koju kaasa võtta ja soovi korral oma igapäevaellu integreerida.


    Loomulikult jätkub meil aega ka mõnusalt vaba aja veetmiseks, et nautida randa ja merd – imeilusat sini-läbipaistvat sillerdust, teha kohaliku rannasavi ülekeha maske ja niisama mõnuleda.


    PS. Sellel ajal on jätkuvalt soe ja mõnus rannailm. Oktoobris on turismihooaja lõpp, nii et saame südamest nautida saare vaibi.

    Kohti jätkub kaheksale osavõtjale.

    Osalustasu:
    1490 €

    NB! Võimalus on maksta osade kaupa ja ka arvega firmale.

    Sisaldab tseremooniaid, joogasessioone ja kõiki töötubasid, ööbimist, tegevusi, mida ühiselt ette võtame, lisatasu eest saad võtta heliteraapia või aroomimassaaži individuaalseanssi. 


    Hinna sisse ei kuulu lennupiletid, autolaenutus, taksoteenus lennujaamast hotelli ja tagasi ega söögid.

    Majutus on neljakohalistes korterites, kus on kasutada elutuba-köök neljale, lisaks üks laia voodiga tuba ning teine tuba, kus on kaks ühest voodit.

    Küsimusteks ja broneerimiseks palun kirjuta meile
    jagaspace.gongspa@gmail.com
    Merit@hingelepai.ee

    MEIST ja SAAREST:

    KORFU on merineitsi kujuline Kreeka saar, mis sai oma algse nime “Kerkira” mütoloogiast tuntud merejumalalt Poseidonilt, kes nimetas seda oma kauni kaasa – nümfist allikajumalanna Kerkira nime järgi. Nende ühine kodu, kuhu Poseidon oma kaasa viis, oligi seesama saar. Hilisemalt hakkasid prantslased Kerkira saart nimetama Korfuks.

    KAUSHALYA – muusika- ja heliterapeut, muusik, helilooja, multi-instrumentalist ja laulja, ruumihoidja
    ANANDA – muusikaprodutsent, muusika- ja heliterapeut, rütmiõpetaja, ruumihoidja
    MERIT RAJU – joogaõpetaja, kirjanik, unistuste elu mentor

  • Tuled augustiöös

    Tuled augustiöös

    Kas kujutad ette, milline näeb augustiööl välja Rakvere tuhande aasta vanune linnusekoht, kostümeeritud publiku, õhuakrobaatika ja püroefektidega?

    Siin on väike videomeenutus eelmise suve esinemisest Rakvere linnuse Õuduste ööl.

    Vaata klippi:

    Sel aastal 24. augustil aga pole see lihtsalt esinemine, vaid terve lavastus ja kogu õhtu programm. Lisaks meile lõid tekstide salvestamisel kaasa näitlejad Janek Joost ja Laura Lind, kohapealne õhtujuht on sarmikas Natali Väli. Kontserdi, kus iga kuulaja saab kaasa teha, annab muhe moosekant Silver Sepp. Lavastuse kohapealne tiim on lausa 20 inimest.

    See on tähendanud ettevalmistust kogu suve ja nüüd juba nädal aega Rakveres paigaldamist. Kaks korda jõudsime teepeal ka Viru rappa mustikaid mugima ja end laukas suplemisega kosutama.

    Ja juba sel laupäeval oleme valmis kinkima sulle ühe väga erilise elamuse.

    Pileti saad siit: https://pood.svm.ee/

    NB! Rulli õige piletiliigi leidmiseks kõige alla (piletiliik 19 või 20). Üksikpilet on ainult 15€ ja perepilet 30€. Selle eest 1h lavastus + Silver Sepa kontser ja soovi korral tunnine avaprogramm. Loodan kohtuda Rakveres!

  • Mälu vingerpussid

    Mälu vingerpussid

    Mäletad, ma kirjutasin, et käisime sel suvel Alpides?
    Esimene kord samas paigas oli minu jaoks 27 aastat tagasi.
    Mul on sellest eredad mälestused.

    Ja siiski …kohapeal tundus kõik nagu uus.
    Mälu on ikka vingerpusse täis, kujundades mingid oma iselaadsed pildid ja mälestused.
    Näiteks Mozarti sünnilinnast Salzburgist oli mul väääga väikese asula mälupilt ja ma ootasin väga, et jõuda tagasi nende sajandeid vanade madalate majade vahele munakividel jalutama.

    Esmalt aga selgus, et Salzburgil on oma lennujaam. See pani mind kulme kergitama.
    Ja kui jõudsime vanalinna, polnud see muidugi hoopiski madalaid üraskite uuristatud palkkonstruktsioonide ja rookatustega maju täis pikitud.
    Oot, kuidas nii, mul on hoopis teistmoodi meeles!?
    Just. Meeles on teistmoodi.

    Aga jalutades lõputute juveeli- ja kellapoodide ning Mozartikuule pakkuvate šokolaadilettide ridade vahel pastelsete suurejooneliste majadega palistatud vanalinnatänavatel, sain aru, et mu meel pole kõige usaldusväärsem.
    Ja mõtteis selgitust otsides jõudsin järelduseni, et ajasin oma mälupildid Salzburgist segi Inglismaal asuva Stratford-upon-Avoniga, kust on pärit Shakespeare ja kus olin sama sõbrannaga käinud.
    Seal olid need nunnumajad ja hubasus. 

    Just noist reisidest selle sõbrannaga mõni aasta pärast reisi rääkides sain tegelikult juba selgelt aimu, kuidas samad sündmused võivad teisiti meelde jääda või hiljem meenuda olukorra hoopis erinevad tahud. Mis tähendab, et minuni jõudis oluline taipamine: kui erinevalt me kõike tajume ja lisaks saab võimenduse või unub miskit veel mälestustes. Ühiselt midagi meenutades täiustub pilt.
    Ja nüüd ma tean, et mälestusi võib ka segi ajada ja neid täiesti vale kohaga seostada!

    Nii et aastakümneid hiljem samale rajale astudes näeme hoopis muud kui seda, mis meeles. 

    Aga tegelikult ma jätaks linnad üldse vahele ja sukelduks otse loodusesse.
    Enamasti lihtsalt käivad reisid läbi linna.
    Ja mäed olid ikka samasugused nagu iga kord.
    See majesteetlik staatiline ilu on Alpides alati.
    Seda ei saa millegagi segi ajada ja ära vahetada.
    Ja see oli kohal ka seekord.

    Image



    ***

    Sel kuul tulemas (ingliskeelsed):

    • 24. juulil veebis või salvestusel saad osaleda Timi webinaril teemal kuidas hingamine aitab parandada sooritust – spordis ja mujal. Vaata lähemalt ja broneeri koht siitkaudu.

    • Ja 28. juulil, pühapäeval toimub meie kodus süvendatud hingamistöötuba, mis lõpeb (vabathtliku) jäävanniga. Uuri SIIT
  • Hingame koos!

    Hingame koos!

    Hingamine on ühendus oma hinge ja ümbritseva eluga. Üheshingamine loob ka ühenduse kaaslas(t)ega ükskõik mis oludes või mis seisundis. 

    Olen veendunud, et teadlik hingamine on üks meie abielu alustalasid. 

    Ja pole juhus, et kohtusin oma abikaasaga just hingamiskoolitusel osaledes. 

    Sama koolitaja – Tim van der Vliet – tuleb juba kahe nädala pärast taas Eestisse, et teha põhjalik hingamistöötuba, mis lõpeb vabatahtliku jäävanniga. (Koolitusest saab 90% kasu ka ilma jäävanni sulpsamata!)

    Kahekesi tulles on hind kõige mõistlikum. 

    Vaata SIIT

  • Ratastel suvemaja

    Meie suvemajal on rattad all. Ja me oleme sellega ringi sõitnud juba kolm suve.

    Ma pole kunagi kuulnud päevade ja ööde kaupa nii palju tiibade sahinat vihinat kahinat vilinat plaginat kohinat.  

    Nii palju merelindude kilkeid ja kurinaid, naeru ja kädistamist. 

    Ja näinud hääletu ja vilka nahkhiire lendu meie pea kohal kui kell näitab südaööd.  

    Sel kuul käisime esimest korda oma ehitatud matkabussiga välismaal, Alpides. 

    Mõnus on rännata oma pere ja oma pesaga.


  • Salapärane Jaapan

    Nädal tagasi Airbnb profiili täiendades märkasin, et lisadeks saab märkida lõputu rea asju. Näiteks sääsevõrgu (raudselt sel suvel olemas!) ventilaatori (juba tellisime), ranna läheduse ja muuhulgas ka riisikeetja. Huvitav, mõtlesin. 

    Ja läks vaid päev või paar, kui meile reserveeris nädalase peatumise üks jaapanlane. 

    Jaapan. Mina ei ole Jaapanis käinud. Mis kauge ja maagiline paik maapeal. Ja mitte ainult paik, vaid lausa nähtus. Nagu soomlased, kellel on kõigi rahvusvaheliste sõnade kohta omakeelne, – vähe sellest, jaapanlastel on iga nähtuse kohta terve filosoofia – riisist tualetini, riietusest aiakunstini. Hieroglüüfid. Raamatud, mida nad loevad tagant ettepoole. Neil on isegi oma toidupakkimise viis – bento box. Unikaalsed sisekujunduse põhimõtted ja mööbel. Ainulaadne tööeetika ja pidev töökvaliteedi parandamine kaizen. Harjumatu hierarhia. Aiakunst, milles sätitud ja riisutud kivid. Täielikult ainult neile ainuomane köök. Ja mitte ainult paar rahvus- või jõulurooga, vaid absoluutselt kõik toidud on neil täiesti omamoodi. Rohelist matcha teed vahustatakse! Toorest kala pannakse paladena suhu. Omletti niisutatakse milleski magusas. Muidugi oma riisiviin sake. Soojalt! Oma teatrikunst, kus maskid, kummalised liikumised ja isegi suust välja sirutatud keel saab väljenduslikuks kehaosaks. Oma eriilmelised luuletused haikud. Karate, aikido ja teised võitluskunstid. Shiki, shindo ja teised tervenduskunstid. Oma koeratõug akita. Okinawa saar – üks viiest nn sinisest tsoonist maailmas, kus inimesed elavad enam kui saja-aastaseks. Vanemate inimeste austamine, kogemuste väärtustamine. Erilaadsed nõud ja mustrid, lilleseade, bonsaid ja üldine esteetika, tatami põrandamatid ja riisipaberist vaheseinad. Kimonod kui kunstiteosed ja nendesse riietumise reeglistik. Manga-koomiksikunst. Templid. Kirsiõite kui kevade ja uue alguse kultus. Traditsioonid. Kalligraafia, mida iga koolieelik on kohustatud harjutama. Omanäoline kaitseväetreening, mida meie külaline küll ei osanud sõnastada. Või ei tahtnud. Isegi oma budism. 

    Neil on nende salapärased naeratused, mille kohta kunagi ei tea, mis nende taga tegelikult peitub. Neil on tegevvulkaanid ja kahjuks on just neile osaks saanud tuumapommid ainsana maailmas. Ja muidugi massiline ülelinnastumine ja ületöötamine. Kui ma viimase kohta küsisin, vastas too Jaapani noormees esmalt, et tal on oma teooria selle kohta, aga ta ei oska seda inglise keeles selgitada. 

    Jah, nende saar(estik) polegi nii suur, aga sellele mahub nii palju. Nii eriilmelist. Ja ükskõik mis elunähtuse sa vaatluse alla võtad – võid kindel olla, et neil on selleks oma viis ja terve sajanditepikkune filosoofia. 

    Üks mu “lemmikmaiustus” on saja aasta tagune raamat “Varjude ülistus”, kus lehekülgede kaupa on kirjas Jaapani tualetist või riisikausist – ood ajastule enne Jaapani elektrifitseerimist.

    Aga Jaapan jääb meile, teistele, alati mõistatuseks. Tulnukamaailmaks. 

    Kogesin taas, kuidas ilma kusagile minemata saab Airbnb’d pakkudes reisida ja silmaringi avardada.  

    Meie külaline, on Jaapani helilooja ja pianist, kes tuli meie juurde, kogumaks inspiratsiooni Pärdi keskusest, austades väga tema loodut. 

    Noormehe nimi on Hajime. Kui ma uurisin, mida tema nimi tähendab, ütles ta selgituseks, et ta on sündinud esimesel septembril – ja nimi tähendabki siis esimest või algust. Samas tundus mulle, et olen seda sõna varem kuulnud. Juba lapsena, kui mu vend karate trennis käies muljeid jagas. Kui pärisin selle kohta, ütles Hajime, et jah, muidugi, see tähendab ka “alustame”.

    Meie külaline Hajime – nime poolest siis esimene – on julgenud oma professoritest vanemate algsele halvakspanule vastu astudes valida oma looveriala juba 25 aastat tagasi ja töötab kodus, et oma 13 tundi juuksuritööl käivale naisele valmistada ise hommiku- ja õhtusöök. Naisel on aastapuhkus kaks nädalat ja seepärast ongi Hajime siin üksi käimas. Oma helerohelise särgi ja avala naeratusega. 

    Kui Hispaanias käisin, kohtusin Kihnu naisega. Isegi väikesele Eestile mahuvad Kihnu, Muhu ja Setomaa, Peipsiveer, Hiiu- ja Saaremaa ning Võromaa, mis on samuti väga omanäolised ja isegi oma keelega. Ka Mulgimaal, kus mu vanatädi ütles: “katsu seda õuna,” tähendas see, et peaksin seda maitsma 🙂 , on oma keel. 

    Jaapanlastele ja ka teistele aaslastele on omane kollektivism. Selle vastand on ameerikalik individualism. Ka meie kultuur on individualistlik, eriti linnades. Me ei pea arvestama eriti väga kellegagi peale enda. Võime abielluda ilma vanemate nõusolekuta. Võime valida oma eriala. Otsustada reisida või kellegi juubelile mitte ilmuda. Võtsin jaapanlase tulles lillepotist välja seal turritavad viirukipulgad, sest mäletasin, et riisikausis ei pakuta sisse torgatud söögipulki, sest need meenutavat neile urni. Küürisin tualeti maksimaalselt puhtaks ja pidasin meeles, et kui annan talle kingituse, siis ikka kahe käega. Kogu pühendumisega. 

    Teadsin, et tema on üks meie vähestest külalistest, kes eelistab ilmselt pigem istuda maas meie madala laua ääres. Aga minu üllatuseks valis ta meie jaoks tavakõrgusel laua ja klassikalise tooli. Arvutitööks küllap parem. 

    Hieroglüüfides kirjutamine tundub kunst ja poeesia ühes. Lapsed õpivad juba varakult kalligraafiat. Kui iga märk tähendab mitut sõna, on nende mõtlemine järelikult hästi avar. Kui Hajime tähendab algust, esimest, alustame jms siis oleneb selle tähendus järelikult suuresti kontekstist. Ja samas on võimalik kuidagi Jaapani keelt ka masintõlkida. Nägin, kuidas Google Translate parandas kogu ingliskeelset lauset iga lisatud hieroglüüfiga. Kui lisada sõnu inglise või eestikeelsele tekstile siis lisanduks neid ka tõlkele aga kogu lause tähendus ei muutuks! Ja kui mõelda, et klaviatuuril on vaid umbes 25 tähte, tähendab see, et kaviatuur on väga piiratud, kui igale sõnale oleks vaja oma klahvi! Ehk et sealsed kirjanikud (või vähemalt need kes on kirjanikud suure algustähega) peavad kirjutama käsitsi. 

    Aga tänu Googlile sai Hajime mulle selgeks teha oma arvamuse, et jaapanipärane ületöötamise stiil on samaks jäänud, aga noored ei tööta enam selleks, et teenida inimkonda, kollektiivi ja ülemust, vaid lihtsalt selle pärast, et teenida raha ja osta kalleid riideid. 

    Kihnu Lilli-Saaraga kohtumisest inspireerituna panen ka täna lapsega kasvama kreeka pähkli puu, sest Kihnus pidavat too külluslikult vilja kandma. Eks me siis näe puu viljakuse järgi, kas Kihnu ja Harjumaa on erinevast või samast maailmast. Aga keegi olevat isegi wasabit kasvatanud Eestis. Ja Austraalias oli mul õnn käia Jaapani kalligraafia tunnis. Viva la difference!

    P.S Hajime meie kodus sündinud harrast heliloomingut on Tauri juba kahel korral kasutanud oma esinemisel!

    P.S Kui tahad samuti AirBnB pakkujana alustada, aga vajad natuke infot ja julgustust, siis vaata, millest räägin videoloengus. Loe lähemalt SIIT.

  • Tedretähne ja kummikuid!

    Esimene “kevadreegel” on nina päikese poole suunata ja lasta oma tedretähnidel nähtavale tulla.Kuigi olen üle poole elust elanud Pääskülas, ei tea ma ikka veel varakevade teist rusikareeglit – rappa tuleb jalga panna kummikud.

    Eilne seiklus oli selline:

  • Meie sisemine turvamees

    Meie sisemine turvamees

    Ta elab meie kõigi sees. Ja nagu öeldakse, on ta vajalik. Vajalik, et teada ja seada oma piire. Vajalik, et öelda välja, seista enda eest, kaitsta häbi, pettumuse, haigetsaamise, ohtude eest. Meie ego.

    Aga tal on omad piirangud. 
    Kui ego võtab end väljendada, siis ta ei hooli. Ta on nagu rebel-teismeline osa meist. Ta ei pea paljuks lärmata ja lahmida. Sest ta usub, et seisab sedasi enda eest kõige paremini. Ja just see on hetkel kõige tähtsam.Aga sedamoodi enda eest seismine võib viia kõiki teisi unistusi vastassuunas. Maksimaalselt vastassuunas. Ja sealt veel edasi.

    Ego tahab hetke rahuldust – oma tahtmist saada, õigust, saavutust, tunnustust, oluline olemise tunnet.
    Ja ta ei rahuldu millegagi.
    Nõuab veel. Teritab keelt. Ei hooli. 

    Kui ego kedagi armastab, siis alati millegi eest või millegi vastu. Armastuse tõeline kodu on aga hinges. Hing lihtsalt armastab – see on tema olemus. Ja see ei ole millegi eest ega millegi vastu.

    Ego ei soovi koos rääkida, naerda, tantsida, teda ei huvita ühine tulevik, tal puudub empaatia. Ego ei väärtusta armastust ega ühendust. Ego on eraldatus: ego on “aga mina…!”. Jah, ego on võtnud esineda meie nimel. Tema ütleb, et MINA tahan nii, MINA seda ei taha, see ei tule MULLE kõne alla, MULLE ei sobi, MIND ei huvita. Nii jääbki mulje, et selline sisekõne ongi “mina”. Tõeline mina on aga meie hinges. See surematu ja püsiv osa meist. Kõrgem teadvus, ingellik olemus.

    Ego lõhub ja eraldab. Lammutab ja trambib jalgu, tõstab häält või vaikib, vähendab teisi ja nõuab – oma tasemel, kus kõrgeim seisund on eneseteostus saavutuse näol, tähelepanu ja tunnustus. Ta peab selleks asju läbi suruma, tähelepanu püüdma ning reegleid ja teisi paika panema.

    Hing ei taha muud kui armastust, ühendust, kergust ja rõõmu. Loomulikku kulgemist ja voogu, kus midagi pole vaja jõuga ega lärmamisega saavutada.

    Ego on vali, hing vaikne. Ego keel on nõudmine, hinge keel on intuitsioon. Ja mõlemal on järjekindlust. Ego ei jäta jonni ja hing ei katkesta sosistamist, et tuletada meile meelde meie eluteed.

    Kui veab – taipamiste, elukogemuste ja suhete näol – muutub ego aastatega pehmemaks, olukordadega valivamaks, oskab jätta end tagaplaanile, maldab oodata ja tasasem ja kannatlikum olla. Nii saab hing saab ajapikku rohkem sõnaõigust. Hinge saab kuulata mediteerides, looduses, endaga olles. Ego müür suhtluses hajub hetkel, kui tulevad pisarad. Kui miski puudutab, tuletab meelde, mida me tegelikult tahame. Ja nõuda polegi midagi. Ühendus kahe inimeste vahel on see väärtuslik ja haruldane. Ja ta on tegelikult ainult ühe veelkalkvel pilgu taga sel otsustaval hetkel, mil ühtäkki mäletame hingeühenduse tõelist väärtust.

    Foto: Ragnar Peets @Voyageureye
  • Kolme sorti suhted

    Kolme sorti suhted

    Oma raamatus Püha armastus mainin põgusalt erinevat tüüpi suhteid. Mõtlesin neile lähemalt pärast raamatu trükki minekut ja kirjutan siin lahti. 

    Tegelikult ei ole need üksnes suhete tüübid, vaid võivad olla sama suhte eri tasandid. Võid siseneda suhtesse ükskõik mis tasandilt ja jõuda välja ükskõik millisele tasandile. Ideaalis muidugi harmoonilisema kooseksisteerimiseni ja kui on selline valmisolek, siis ka valguspaarina koosloomiseni. 

    1. käivitajad-ärritajad suhe

    Paarisuhe on jämedalt võttes üheskoos iseendaks kasvamise protsess. Sellises suhtes toimub see läbi valu, läbi üksteise haavadele astumise, ja seda tavaliselt korduvalt. Peagi saavad selle suhte osapoolte tegudest, sõnadest, miimikast või millest iganes päästikud, mis hakkavad automaatselt uuesti ja uuesti samadele emotsionaalsete protsesside ringidele meelitama. Ja nii hakkab negatiivseid kogemusi kuhjuma. Enam pole tegemist vanade valude üles kergitamisega, vaid selle suhte haavade tekitamisega.  

    Oluline on juba esimene kord haiget saades mõista, millest see tuleb, ja lahendada kohapeal. Või vana trauma  aktiveerudes võtta appi ka terapeut. Ärritajad-käivitajad seda ei oska näha ega teha. 

    Ja see pole paha pärast – lihtsalt selline kipub olema suhtlemise meeleseisund ja suhte faas, millesse lihtsalt jäädakse liiga pikalt, sest pole oskust sellest järgmisele tasemele astuda ja mõeldakse järgmisest suhtest, järgmisest partnerist, kellega ei peaks nii palju valu kogema. Tavaliselt vajab valusa suhte täiesti uuele tasemele viimine teraapiat ja omavahelist suhtlemist. Väga palju suhtlemist. Ja ainult siis on võimalik ilma partnerit vahetamata jõuda järgmisele tasemele, järgmise kvaliteediga suhtesse. 

    2. koos kulgejate suhe

    Koos kulgejad on lahti hammustanud aju meeleseisundite toimimise ja suudavad häkkida ennast ja suhet harmooniasse kõige erinevamates olukordades. Nad ei takerdu negatiivsesse, vaid libisevad sellest üle ja kaevavad end sellest koos läbi. Suudavad suhelda siiralt ja konstruktiivselt. Ütlevad stop kui vaja ja tulevad rahuseisundisse enne kui edasi suhtlevad. Selles suhtes ei kulu negatiivsele palju energiat ja seda jääb piisavalt muudele tegemistele. 

    Ka see võib olla vaid etapp ja siis avastatakse, et tahetakse ka ühiselt luua ja koos maailma paremaks muuta. 

    3. valguspaaride suhe

    Hingesugulaste suhe on harmooniline ja teised ütlevad selle kohta “match made in heaven”. Sünkroonsus ja ühendus, palju armastust ja emoaatilist mõistmist paistab kaugele. 

    Kuna negatiive energia neutraliseeritakse ja maandatakse sellises harmoonia poole püüdlevas suhtes kiiresti ära, jääb suhtes energiat nii palju üle loovuseks ja teiste inspireerimiseks. Nii et koosloomine ja inspireerimine või mistahes moel maailma paremaks paigaks muutmine juhtub loomulikul moel ja need paarid suudavad jätta endast jälje. See jälg teebki nendest valguspaari. 

    Ükski nendest suhtevariantidest siiski ei garanteeri paarina igaveseks kokku jäämist, aga võib seda tähendada. Koos või lahus on pigem seotud paari isikliku otsusega, igaühe sisetunde ja südame järgi toimetamisega ja kõige parem on kui neid otsuseid tehaksegi sellelt baasilt, mitte stressirohkes sundolukorras nagu käivitajate-ärritajate suhtes/suhtefaasis võib juhtuda.

    Vaata siit 14. veebruari töötoa kohta “Õnnelik paarisuhe”

    https://fienta.com/et/onnelik-paarisuhe-2

    Foto: Ragnar Peets