Ostukorv

Author: Viktoria Saat

  • Süvademokraatia, teadliku paarisuhte võti

    TEKST VIKTORIA SAAT
    FOTOD LIISA LEESMENT

    Süvademokraatia erineb tavademokraatiast selle poolest, et kui tavademokraatias on otsustusvõim enamusel, siis süvademokraatia õpetab arvestama ka kõige ebapopulaarsemate, tõrjutud ja kõrvale lükatud ilmingute ja protsessidega, aga ka erinevate reaalsuse tasanditega. Kuidas seda teha iseendas ja paarisuhtes?

    Hingele Pai sügisnumbris kirjutasin teadlikkusest ja sellest, kuidas teadlikkuse praktiseerimine muudab suhte iseendaga ja partneriga sügavamaks ja tähendusrikkamaks. Seekord jõuan aga teema tuumani, milleks on süvademokraatia.

    Süvademokraatia mõiste pakkus välja protsessile orienteeritud psühholoogia ehk protsessitöö rajaja dr Arnold Mindell 1988.aastal. Mindell, füüsik  ja jungiaanlik analüütik, on teemat uurinud ja kirjutanud sellest, kuidas teadlikkus on seotud reaalsusega, mida inimene kogeb erinevatel tasanditel ning omakorda loob oma reaalsuse.

    Teadlikkuse praktiseerimine ei ole võimalik
    ilma sisemise ja ka meid ümbritseva mitmekesisuse aktsepteerimiseta.

    Teadlikkus on avatud olek ja ükskõik millise, ka ebameeldiva või veel mõistmata nähtuse tähelepanemine, kogemine ja sellest läbiminemine.

    Kui oled avatud endas toimuvale, siis suudad huviga ja kriitikavabalt suhtuda ka teistesse ning oled avatud võõrale, uuele, ka ebameeldivale kogemusele eesmärgiga paremini mõista ja näha seoseid ja põhjusi ning oled ka partneri ja temas toimuva suhtes sallivam. See kõik toob kaasa suurema rahulolu.

    Külalistemaja

    Rumi

    Doris Kareva tõlge

    Inimolemine on võõrastemaja –
    igal hommikul uued saabujad.

    Rõõm, meelehärm, õelus,
    ergastus
    järsku võib astuda sisse.

    Tervita, võõrusta kõiki!
    Kurbuste kampagi,
    kes ukse lööb sisse, toad
    laastab lagedaks mööblist.

    Iga külalist austavalt kohtle –
    võib-olla teeb ta sus ruumi
    uuele rõõmule.

    Masendus, häbi, kius –
    tervita naerdes neid lävel
    ja kutsu sisse.

    Ole tänulik, kes ka ei saabuks,
    sest igaüht siia
    kõrgem on juhatand.

    Keha salakeel

    Suhtes toimuvat ja meie reaktsioone sellele on võimalik kõige paremini märgata oma keha abil. Mis reaktsioonid toimuvad meie kehas teise inimese juuresolekul? See, mida sa oma kehas koged, on seotud nii sinu enda reaktsiooniga kui ka partneris toimuvaga. Enamasti on meid õpetatud oma keha signaale eirama, neid maha suruma, ennast ületama.

    Just keha reageerib hetkel toimuvale ülitäpselt.

    Meie tavapärasele minale ei pruugi see aga alati sobida, sest kui me endale ebamugavaid reaktsioone teadvustame, peame me võib-olla midagi ette võtma, ootamatult käituma, aga see ei ole alati võimalik, sobilik, viisakas. Seega valime tihti neid signaale kas mitte tähele panna või allasuruda.

    Pikas perspektiivis aga hakkavad mahasurutud reaktsioonid tervisele mõjuma ja kerkivad meie käitumises plahvatusliku või hävitavana esile siis, kui me ei suuda ennast tagasi hoida. Protsessitöö teooria ütleb, et kehas ilmneb valulik sümptom või haigus siis, kui kaks energiat, protsessi satuvad omavahel konflikti: üks tahab ennast näidata, ennast väljendada, teine aga ei lase tal seda teha – peab võõraks, ebameeldivaks, ebasobivaks, piinlikuks, nõrkuseks, hirmutavaks vms.

    Reaalsuse tasandid

    Süvademokraatia on ka erinevate reaalsuste kogemine.

    See on märkamine, mida meie partner või meie ise ütleme
    ja mida samal ajal teeb meie keha ettekavatsematult.

    Kehasignaale saab teadvustada neid märgates, määratledes, nimetades, toimuvaga sidudes, jälgides oma suhtumist neisse. Oluline on nende hinnanguvaba kogemine justkui vaatlejana. Selliste signaalide nagu ärritus, lõdvestumine, ärevus, higistamine, värin jne teadvustamine ning suhtesse toomine võib suhet sügavamaks muuta ning aidata pingeid vähendada. Kui me neid signaale teadlikult pinnale ei too, hakkavad nad füüsiliselt painama ja pinged võivad ka unenägudes ilmneda.

    Kehateadlikkus ja suhteteadlikkus on ühe jõe eri kaldad

    ja kui sa need ühendad, voolate koos partneriga nii rahulikes vetevoogudes kui ka kärestikes, muutudes üha lähedasemaks.

    Kehasignaalidega on võimalik töötada kahel viisil: arutada neid oma partneriga või töötada nendega kui oma sisemiste protsessidega nii-öelda sisetööna. Üks täiendab teist. Sisemist tööd on oluline teha ka enne, kui me oma kehasignaale partneriga arutellu toome. Üks võimalus endaga sisemist tööd teha on järgnev harjutus.

    Süvademokraatia tähendab teadlikkust kolmel tasandil

    1. Kokkulepitud reaalsus

    Kokkulepitud reaalsuses mina olen mina ja sina oled sina, see, mida me endast ja enda kavatsustest teame. See tasand koosneb faktidest, igapäevastest probleemidest, inimene sellel reaalsuse tasandil on suhteliselt rigiidne ja piiratud oma igapäevase minaga.

    2. Unistuste ja sümbolite reaalsus

    Sellel tasandil on meie kõrvaletõrjutud nägemused, aga ka suured unistused ja unenäod, mis annavad endast teada keha ettekavatsemata signaalides. Siin erinevus partnerite vahel ühest küljest kasvab – sarnased olukorrad, sõnad ja faktid tekitavad erinevaid tundeid –, kuid samas aitab süvademokraatlik hoiak sellega arvestada ning see lähendab meid.

    3. Olemus

    Olemuse tasand on koht, kust unenäod, unistused, spontaansed ahhaa-kogemused ja -mõistmised, intuitsioon alguse saavad. Selle tasandi kogemist ei saa sõnadesse panna, see on tunne. Sellel tasandil mina olen mina, aga ka sina; sina oled sina, aga ka mina. Siin kaob duaalsus ning jääb energia, mis võib kuuluda ükskõik kellele.

    Harjutus

    Teadliktöö endas toimuvaga

    See harjutus aitab sul oma kogemust teadvustada, kolmel reaalsuse tasandil lahti harutada ning integreerida.

    1. Mõtle suhteolukorrale, probleemile, mis on sinu jaoks praegu aktuaalne. Mõtle küsimusele seoses sellega. Pane kirja ja pane kõrvale.
    2. Nüüd mõtle kehasümptomile, mis sind viimasel ajal tülitab. Mis see on?  Kirjelda võimalikult detailselt, keskendudes sümptomile endale, mitte oma reaktsioonile (mul on valus, hirmus, ebameeldiv jne). Milline ta on? Kirjelda nii, et seda oleks võimalik ette kujutada, tajuda inimesel, kes sind kuulab.
    3. Kui sa kirjeldad, pane tähele, mida su keha samal ajal teeb. Kas sinu kirjelduses on rohkem pilte või liigutusi? Kas sa rohkem kujutad mõnda kujundit või teed käeliigutusi? Kui see on kuvand, siis mine detailsemaks ning kirjelda võimalikult täpselt: mis see on, mis värvi, kui suur, pehme või kõva jne. Kui see on liigutus, siis tee seda teadlikumalt, aeglusta ning vaata, mis on selle liigutuse kõige tähtsam osa. Vii liigutus kogu kehasse. Kelleks, milleks sa muutud, kui seda liigutust teed?
    4. Nüüd kehastu selleks, mida kirjeldad. Muutu selleks kuvandiks täielikult. Kes või mis sa oled? Mis on sinu lugu, mis on sinu iseloom, olemus? Mis on sinu jaoks oluline, kuidas sa maailma näed ja mis on sinu viis sellega toime tulla? Süvademokraatlik suhtumine aitab sul kriitikata suhtuda sellesse, mis ilmneb.
    5. Ära mine rollist välja, kuni sulle tundub, et sa leidsid selle olemuse ning sa tunned ennast selles energias koduselt.
    6. Nüüd vaata oma praegusele olukorrale, minale, küsimusele, mida oled kirjeldanud 1. punktis. Kuidas sa lähened sellele sellest uuest olekust? Ole spontaanne, ebaloogiline, loov – kas vastuseks on käeliigutus, üks sõna, pikem lause, tants? Tee ära – mõistmine tuleb hiljem.
    7. Mida sa uut teada said? Kuidas saab see uus energia olla sulle kasulik sinu suhtes? Elus?

  • Teadlik suhe annab rahulolu

    TEKST VIKTORIA SAAT
    FOTOD BERIT ALITS

    Teadlikus suhtes pannakse tähele, mis toimub enda sees, tajutakse partneri olekut, vastastikust mõju teineteisele ning märgatakse, kuidas ümbritsev maailm suhet mõjutab. Kui ka ainult üks partner pöörab teadlikkusele tähelepanu, võib see tõsta mõlema partneri rahulolu suhtes.

    Hiljuti tuli minu juurde teraapiasse klient küsimusega, kas inimene peab üldse paarisuhtes olema. Kas see on meie arengu jaoks tähtis? Ehk on suhtes olemine ühiskonna stereotüüp, mille all me rohkem kannatame, kui õnnelikud oleme?

    Igas suhtes on midagi, mis rõõmustab, aga ka midagi, mis pingeid toob. Pingete olemaolu näitab arenguvajadust. Üks võimalustest on tõepoolest valida midagi muud kui lähisuhe, et pingeid vältida. Kuid peab teadvustama ja mõistma, mis on selle valiku taga – kas see on vaba valik või soov midagi vältida. See, mida üritame vältida, mõjutab meid tahes-tahtmata ikkagi. Vallalisena saame tõesti ennast paremini kontrollida ning on vähem tõenäoline, et kellegi käitumine meid tasakaalust välja viib. Kuid teadlikkus ei ole pingevaba olek. Teadlikkus on ükskõik mis nähtuste tähelepanemine, kogemine ja nendest läbiminemine. Teadlikkuse praktiseerimine ei ole võimalik ilma sisemise ja ka meid ümbritseva mitmekesisuse aktsepteerimiseta.

    „Teadlikkus on ükskõik mis nähtuste
    tähelepanemine, kogemine ja nendest läbiminemine.“

    Iseennast ei saa tundma õppida teoorias. Me võime ükskõik kui palju lugeda, oletada, aga iseennast ja enda reaktsioone õpime tundma ainult siis, kui reaalselt oleme olukorras, kus me pole varem olnud.

    Nii lähi- kui ka muud suhted on
    üks võimalus ennast tundma õppida.

    Mida teadlikumad me suhtes oleme, seda rohkem areneme. Eluga rahulolu juures on määrav tähtsate lähisuhete olemasolu, nende sügavus ja kvaliteet. Lähisuhted on kooselu, aga ka suhted tähtsate lähedaste inimestega – sõprade, mõttekaaslaste, sugulastega. Suhte kvaliteet sõltub teadlikkusest. Kui soovime ja suudame mitmesuguseid reaktsioone märgata ja nendest koos partneriga läbi minna, siis me areneme ja suhe rikastab meid.

    Suhted on džäss, kammermuusika, improviseerimine, kus lugu sünnib ja areneb siis, kui me teadvustame, kuidas reageerime teise inimese käitumisele ja tema reageerib meie reaktsioonile. See on kvantseotus – sina mõjutad mind ja mina mõjutan sind vastu. See on ubuntu – inimene on inimene teise inimese silmade kaudu, mina olen tänu sellele, et sina oled.

    Aina rohkem uuringuid kinnitab, et teadlikkus avaldab head mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, vähendades stressi, ärevust, depressiooni. 

    Oluline oskus

    Oskus viia tähelepanu endas toimuvale on vajalik nii iseendale kui ka suhtele tervikuna. Endaga kontaktis oleval inimesel on paremad eeldused luua sügavat ja tähendusrikast kontakti ka teistega. Samuti kinnitavad uuringud, et teadlikkus ja kohalolek parandab võimet tulla toime suhtestressiga, soodustab partneri aktsepteerimist ning tugevdab kiindumust.

    Inimesed, kellel on arenenud emotsionaalne eneseteadlikkus – võime märgata endas toimuvat, määratleda, nimetada emotsiooni ning siduda seda toimuvaga, on ühtlasi tähelepanelikumad teiste inimeste emotsioonide suhtes. Neil on arenenud empaatiavõime – võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi ja vajadusi.

    „Kaassõltuvuse laiem tähendus on
    enda elukvaliteedi sidumine teise inimese emotsionaalse olekuga.“

    Suhe kui elav organism

    Mõned meist on üles kasvanud müüdiga, et suhe ja partner peavad tegema meid õnnelikuks. Et partneri olemasolu, tema käitumine, meie vajadustega arvestamine, oskus märgata ja mõista meie soove, neid täita, meiega ühel lainel olemine on kindlad tingimused sisemise rahulolu saavutamiseks. Kui seda ei juhtu, oleme pettunud, kannatame või otsime järgmise „ideaalse“ partneri.

    Sellel müüdil on ka teine pool – me usume, et peame tegema partneri õnnelikuks, et tema heaolu on meie vastutus. See sunnib mõnikord liialt pühenduma partneri vajadustele ning unustama iseenda. Selline uskumus on kaassõltuvuse aluseks.

    Enamasti käsitletakse kaassõltuvuse probleemi siis, kui üks partneritest kannatab ükskõik mis sõltuvuse all ja teine partner sõltub sellest, kui hästi tema partner suudab sõltuvuse kontrolli all hoida. Ta usub, et oma käitumisega suudab ta mõjutada sõltlast ning tema paranemist. Nii väldib ta partneris ebameeldivate emotsioonide tekitamist, proovides seega tema meele järele olla. Kaassõltuvuse laiem tähendus on enda elukvaliteedi sidumine teise inimese emotsionaalse olekuga.

    Me põleme läbi siis, kui kaotame kontakti iseendaga,
    endas toimuvaga, enda vajadustega, 
    kui anname rohkem, kui saame. 

    Endaga kontakti saavutamine, kohalolek, oskus viia tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas, enda vajaduste teadvustamine ja neile ruumi tegemine, on meie heaolu võti. Ja see võti on eelkõige meie enda käes ega sõltu ainult sellest, mida partner meile annab või mitte.

    Ühtlasi iseloomustab teadlikku suhet võime tähele panna nii enda kui ka partneri verbaalseid sõnumeid, kehasignaale sh ettekavatsemata liigutusi, atmosfääri, unenägusid ja kehasümptomeid ning nendest tehtud järeldusi suhtesse tuua.

    Arvan, et suhteprobleeme ei saa jätkusuutlikult lahendada, kui läheneme neile ainult välismaailma tasemel – kaasates teisi meie probleemide lahendamisse. Suhteprobleemidest üle saamine sõltub suuresti oskusest lahendada konflikte esmalt enda sees. Sest kui me ei tegele sisemise lahkheliga, elame pinget välja teiste peal, pannes neid vastutama meie rahulolematuse eest.

    Oskus olla teadlik sellest, mis toimub enda ja partneri vahel, sõltub vägagi nn voolavast intelligentsusest – võimest arutleda, teavet käsitleda ja analüüsida, uudses olukorras toime tulla, tajuda seoseid ja hankida uusi teadmisi. Teadvustada tuleb ka, et suhe on elav organism, kus toimuvad mitmesugused protsessid, millel on omad põhjused, eesmärgid ja faasid.

    Südamelöökide jälgimise katse

    • Üheks võimaluseks harjutada ja kogeda kohalolekut on viia tähelepanu oma kehale ja selles toimuvale, näiteks südamelöökidele.
    • Oxfordi ülikoolis tehti test, kus vabatahtlikel paluti oma südamelööke lugeda, ilma et nad näppudega pulssi jälgiksid.
    • Järgmisena vaatasid osalejad videosid igasugustest suhtlusolukordadest.
    • Pärast iga klippi paluti neil valida vastustest üks, mis nende arvates kirjeldaks tegelaskujude emotsionaalset olekut.
    • Osavõtjad, kes suutsid oma südamelööke täpsemini jälgida, olid ka osavamad teiste tujude äratundmises, samuti oli neil parem empaatiavõime.

    Teadlikkuse komponendid

    Teadlikus suhtes on vaja tähele panna, mis toimub meie sees ja meie ümber. Suhted teiste inimestega on enam kui ainult sõnad ja käitumine, seal on ka muud tähtsad komponendid, mida tasub jälgida nii enda kui ka partneri juures. Teadlikkus on kõike seda märgata ning sobival viisil suhtesse tuua:

    • Verbaalsed sõnumid ning nende taga seisvad kavatsused – kuula sisu, aga pööra tähelepanu ka kavatsusele – mida sina ja su partner soovite tegelikult väljendada?
    • Kehasignaalid – märka näoilmeid ja käežeste, kehaliigutusi, hääletooni jne. Kas need signaalid lähevad kokku sõnadega? Kui mitte, siis nii sinu kui ka partneri taustatunded, mis näitavad ennast just nendes signaalides, hakkavad mõjutama teie suhet öelduga eri suunas. Teadvusta ja räägi oma tähelepanekutest partneriga, eesmärgiga eelkõige uurida ja mõista, taustatundeid pinnale tuua ja nendega tegelda.
    • Atmosfäär – millega on täidetud ruum, õhk meie vahel? Kas see on raske, kerge, helge, pingeline, ettearvamatu, ärev, soe jne?
    • Mitmekesisus – tunnetele, soovidele, mõtetele ning suhtlemisviisidele ruumi tegemine – kas julgen ise olla ja kas aktsepteerin, kui mu partner on spontaanne, autentne.
    • Unenäod ja unistused – mis on meie sügavad soovid seoses suhtega? Mis on see, mida me välja ei ütle, endale ei tunnista ja mis tuleb meie unenägudes välja?
    • Unelev keha – tundmised, sümptomid, valud, haigused, mittekavatsetud liigutused, mis on meilegi üllatuseks – keha viis näidata enda soove ja vajadusi. Kas me oleme sellele avatud ning soovime paremini mõista, mis on nende sisu?
    • Faasid – kõik muutub, kõik on mööduv, miski pole püsiv ja lõplik. Teadlikkus sellest, mis faasis teineteise suhtes parajasti viibime, räägib sellest, mis on praegu tähtis ja annab perspektiivi sellele, mis tuleb.

    Elu kulgeb faasidena

    Aktseptides faaside olemasolu, annab see võimaluse probleemidest veidi distantseeruda ning tegelda teemadega suuremat pilti silmas pidades. Protsessile-orienteeruva psühholoogia ehk protsessitöö rajaja dr Arnold Mindell kirjeldabki oma värskeimas raamatus „Conflicts: phases, forums, and solutions“ faase. Meie sisemised kui ka välised protsessid alluvad faaside rütmile ning teadvustamine, mis faasis me parajasti viibime, aitab toimuvat paremini mõista ning käsitleda. Faaside põhiidee on see, et kõik muutub.

    I FAAS – NAUDIME, TÄHISTAME!

    Sisemine ning väline suhete atmosfäär ütleb: „Me oleme õnnelikud!“ Meile pole oluline tegelda pingega. Valime pinget tekitavat asjaolu kas teadlikult ignoreerida, edasi lükata või me tõepoolest ei koge midagi sellist, mis meie olekut häiriks. See faas on puhke- ja naudingute faas. Mõned suhted on krooniliselt väsitavad ning mõnikord on vaja märgata rahuhetki ning teadlikult otsustada nendesse jääda, kogeda ja nautida.

    II FAAS – PINGE JA KONFLIKT

    Me ei suuda ignoreerida raskeid hetki, tujusid, ütlemisi, käitumist ja nende mõju meile. Paneme enda vajadused esikohale. Võitleme, kehtestame ennast, üritame kaaslast parandada, teda meile sobivamaks muuta. Lahendame konflikti, proovides teist mõjutada.

    III FAAS – ROLLIVAHETUS

    Mõnikord on võimalik ja ka kasulik rolli vahetada ning ette kujutada, kuidas on olla teine: mida ta kogeb, mida mõtleb, mis on tema käitumise põhjused jne. Muutuda natuke selleks, kes meid tüütab ning vaadata olukorda läbi tema silmade. Näha ka endas neid omadusi, mis meid teises häirivad ning tegelda sisemise konfliktiga ideaalse ja reaalse mina vahel.

    IV FAAS – EEMALOLEK, ERALDATUS

    Tänu mõistmisele saabub lõõgastumine, distantseerumine – võime vaadata toimuvale avatud meelega, kriitikavabalt, aktsepteerides. Oleme avatud ebatäiuslikkusele, suudame olla sallivam enda ja teiste suhtes. Neljas faas on aga samuti faas, mis tähendab, et ka see möödub ja asendub järgmisega.

    Faaside teadvustamine ja nimetamine aitab meil aru saada, et konfliktide lahendamise meetodid töötavad ühes faasis ega toimi teises. Õppides kaasa voolama suhte faasidega ning suhtes toimuvate protsessidega k.a pingetega suudame paremini suhteid hoida, vaadata probleemile kui mööduvale nähtusele ning näha suuremat pilti, kui hetkeolukord seda võimaldab.

    HARJUTUS „MUUTUDES SINUKS“ (III FAAS)

    1. Mõtle oma igapäevasele minale. Kuidas sa ennast normaalses olekus tajud. Milline sa oled?
    2. Tuleta meelde see olek ning tunneta seda kogu kehas. Tee käeliigutus, mis väljendaks seda olekut, anna talle nimetus ja joonista paberile väike energiavisand.
    3. Nüüd mõtle oma partnerile ning omadusele või käitumisele, mis on sulle võõras, raskesti talutav, ärritav. Mis omadus see on?
    4. Tee käeliigutus, mis väljendaks partneri olekut, anna sellele olekule nimetus ja loo väike energiavisand.
    5. Nüüd unusta ennast ning kehastu oma partneriks, täpsemini selleks omaduseks, mis sind ärritab. Muutu täielikult temaks kogu kehaga, kriitikavabalt.
    6. Pane tähele, mida tunned oma kehas, millised pildid, kuvandid, sümbolid su mõtetes esile kerkivad? Vali üks ning kehastu selleks sümboliks, kuni leiad, mis on selle sümboli energia, olemus? Ole kriitikavaba, katseta ning mängi.
    7. Kujuta ette, et lähened selle energiaga mõne olemasoleva probleemi lahendamisele:
      – Kas oskad ette kujutada, et võiksid olla selline suhtlemisel, otsustamisel, valikute tegemisel?
      – Kui mitte 100% selline, siis kas või 10%? Katseta.
      – Kas ja kuidas selle energia kogemine aitas sul partnerit paremini mõista?
      – Kuidas see energia, omadus võiks su elu ja suhteid rikastada?