Teadlik suhe annab rahulolu | Kommentaare: 0

TEKST VIKTORIA SAAT
FOTOD BERIT ALITS

Teadlikus suhtes pannakse tähele, mis toimub enda sees, tajutakse partneri olekut, vastastikust mõju teineteisele ning märgatakse, kuidas ümbritsev maailm suhet mõjutab. Kui ka ainult üks partner pöörab teadlikkusele tähelepanu, võib see tõsta mõlema partneri rahulolu suhtes.

Hiljuti tuli minu juurde teraapiasse klient küsimusega, kas inimene peab üldse paarisuhtes olema. Kas see on meie arengu jaoks tähtis? Ehk on suhtes olemine ühiskonna stereotüüp, mille all me rohkem kannatame, kui õnnelikud oleme?

Igas suhtes on midagi, mis rõõmustab, aga ka midagi, mis pingeid toob. Pingete olemaolu näitab arenguvajadust. Üks võimalustest on tõepoolest valida midagi muud kui lähisuhe, et pingeid vältida. Kuid peab teadvustama ja mõistma, mis on selle valiku taga – kas see on vaba valik või soov midagi vältida. See, mida üritame vältida, mõjutab meid tahes-tahtmata ikkagi. Vallalisena saame tõesti ennast paremini kontrollida ning on vähem tõenäoline, et kellegi käitumine meid tasakaalust välja viib. Kuid teadlikkus ei ole pingevaba olek. Teadlikkus on ükskõik mis nähtuste tähelepanemine, kogemine ja nendest läbiminemine. Teadlikkuse praktiseerimine ei ole võimalik ilma sisemise ja ka meid ümbritseva mitmekesisuse aktsepteerimiseta.

„Teadlikkus on ükskõik mis nähtuste
tähelepanemine, kogemine ja nendest läbiminemine.“

Iseennast ei saa tundma õppida teoorias. Me võime ükskõik kui palju lugeda, oletada, aga iseennast ja enda reaktsioone õpime tundma ainult siis, kui reaalselt oleme olukorras, kus me pole varem olnud.

Nii lähi- kui ka muud suhted on
üks võimalus ennast tundma õppida.

Mida teadlikumad me suhtes oleme, seda rohkem areneme. Eluga rahulolu juures on määrav tähtsate lähisuhete olemasolu, nende sügavus ja kvaliteet. Lähisuhted on kooselu, aga ka suhted tähtsate lähedaste inimestega – sõprade, mõttekaaslaste, sugulastega. Suhte kvaliteet sõltub teadlikkusest. Kui soovime ja suudame mitmesuguseid reaktsioone märgata ja nendest koos partneriga läbi minna, siis me areneme ja suhe rikastab meid.

Suhted on džäss, kammermuusika, improviseerimine, kus lugu sünnib ja areneb siis, kui me teadvustame, kuidas reageerime teise inimese käitumisele ja tema reageerib meie reaktsioonile. See on kvantseotus – sina mõjutad mind ja mina mõjutan sind vastu. See on ubuntu – inimene on inimene teise inimese silmade kaudu, mina olen tänu sellele, et sina oled.

Aina rohkem uuringuid kinnitab, et teadlikkus avaldab head mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele, vähendades stressi, ärevust, depressiooni. 

Oluline oskus

Oskus viia tähelepanu endas toimuvale on vajalik nii iseendale kui ka suhtele tervikuna. Endaga kontaktis oleval inimesel on paremad eeldused luua sügavat ja tähendusrikast kontakti ka teistega. Samuti kinnitavad uuringud, et teadlikkus ja kohalolek parandab võimet tulla toime suhtestressiga, soodustab partneri aktsepteerimist ning tugevdab kiindumust.

Inimesed, kellel on arenenud emotsionaalne eneseteadlikkus – võime märgata endas toimuvat, määratleda, nimetada emotsiooni ning siduda seda toimuvaga, on ühtlasi tähelepanelikumad teiste inimeste emotsioonide suhtes. Neil on arenenud empaatiavõime – võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi ja vajadusi.

„Kaassõltuvuse laiem tähendus on
enda elukvaliteedi sidumine teise inimese emotsionaalse olekuga.“

Suhe kui elav organism

Mõned meist on üles kasvanud müüdiga, et suhe ja partner peavad tegema meid õnnelikuks. Et partneri olemasolu, tema käitumine, meie vajadustega arvestamine, oskus märgata ja mõista meie soove, neid täita, meiega ühel lainel olemine on kindlad tingimused sisemise rahulolu saavutamiseks. Kui seda ei juhtu, oleme pettunud, kannatame või otsime järgmise „ideaalse“ partneri.

Sellel müüdil on ka teine pool – me usume, et peame tegema partneri õnnelikuks, et tema heaolu on meie vastutus. See sunnib mõnikord liialt pühenduma partneri vajadustele ning unustama iseenda. Selline uskumus on kaassõltuvuse aluseks.

Enamasti käsitletakse kaassõltuvuse probleemi siis, kui üks partneritest kannatab ükskõik mis sõltuvuse all ja teine partner sõltub sellest, kui hästi tema partner suudab sõltuvuse kontrolli all hoida. Ta usub, et oma käitumisega suudab ta mõjutada sõltlast ning tema paranemist. Nii väldib ta partneris ebameeldivate emotsioonide tekitamist, proovides seega tema meele järele olla. Kaassõltuvuse laiem tähendus on enda elukvaliteedi sidumine teise inimese emotsionaalse olekuga.

Me põleme läbi siis, kui kaotame kontakti iseendaga,
endas toimuvaga, enda vajadustega, 
kui anname rohkem, kui saame. 

Endaga kontakti saavutamine, kohalolek, oskus viia tähelepanu sellele, mis toimub sisemaailmas, enda vajaduste teadvustamine ja neile ruumi tegemine, on meie heaolu võti. Ja see võti on eelkõige meie enda käes ega sõltu ainult sellest, mida partner meile annab või mitte.

Ühtlasi iseloomustab teadlikku suhet võime tähele panna nii enda kui ka partneri verbaalseid sõnumeid, kehasignaale sh ettekavatsemata liigutusi, atmosfääri, unenägusid ja kehasümptomeid ning nendest tehtud järeldusi suhtesse tuua.

Arvan, et suhteprobleeme ei saa jätkusuutlikult lahendada, kui läheneme neile ainult välismaailma tasemel – kaasates teisi meie probleemide lahendamisse. Suhteprobleemidest üle saamine sõltub suuresti oskusest lahendada konflikte esmalt enda sees. Sest kui me ei tegele sisemise lahkheliga, elame pinget välja teiste peal, pannes neid vastutama meie rahulolematuse eest.

Oskus olla teadlik sellest, mis toimub enda ja partneri vahel, sõltub vägagi nn voolavast intelligentsusest – võimest arutleda, teavet käsitleda ja analüüsida, uudses olukorras toime tulla, tajuda seoseid ja hankida uusi teadmisi. Teadvustada tuleb ka, et suhe on elav organism, kus toimuvad mitmesugused protsessid, millel on omad põhjused, eesmärgid ja faasid.

Südamelöökide jälgimise katse

• Üheks võimaluseks harjutada ja kogeda kohalolekut on viia tähelepanu oma kehale ja selles toimuvale, näiteks südamelöökidele.
• Oxfordi ülikoolis tehti test, kus vabatahtlikel paluti oma südamelööke lugeda, ilma et nad näppudega pulssi jälgiksid.
• Järgmisena vaatasid osalejad videosid igasugustest suhtlusolukordadest.
• Pärast iga klippi paluti neil valida vastustest üks, mis nende arvates kirjeldaks tegelaskujude emotsionaalset olekut.
• Osavõtjad, kes suutsid oma südamelööke täpsemini jälgida, olid ka osavamad teiste tujude äratundmises, samuti oli neil parem empaatiavõime.

Teadlikkuse komponendid

Teadlikus suhtes on vaja tähele panna, mis toimub meie sees ja meie ümber. Suhted teiste inimestega on enam kui ainult sõnad ja käitumine, seal on ka muud tähtsad komponendid, mida tasub jälgida nii enda kui ka partneri juures. Teadlikkus on kõike seda märgata ning sobival viisil suhtesse tuua:

• Verbaalsed sõnumid ning nende taga seisvad kavatsused – kuula sisu, aga pööra tähelepanu ka kavatsusele – mida sina ja su partner soovite tegelikult väljendada?
• Kehasignaalid – märka näoilmeid ja käežeste, kehaliigutusi, hääletooni jne. Kas need signaalid lähevad kokku sõnadega? Kui mitte, siis nii sinu kui ka partneri taustatunded, mis näitavad ennast just nendes signaalides, hakkavad mõjutama teie suhet öelduga eri suunas. Teadvusta ja räägi oma tähelepanekutest partneriga, eesmärgiga eelkõige uurida ja mõista, taustatundeid pinnale tuua ja nendega tegelda.
• Atmosfäär – millega on täidetud ruum, õhk meie vahel? Kas see on raske, kerge, helge, pingeline, ettearvamatu, ärev, soe jne?
• Mitmekesisus – tunnetele, soovidele, mõtetele ning suhtlemisviisidele ruumi tegemine – kas julgen ise olla ja kas aktsepteerin, kui mu partner on spontaanne, autentne.
• Unenäod ja unistused – mis on meie sügavad soovid seoses suhtega? Mis on see, mida me välja ei ütle, endale ei tunnista ja mis tuleb meie unenägudes välja?
• Unelev keha – tundmised, sümptomid, valud, haigused, mittekavatsetud liigutused, mis on meilegi üllatuseks – keha viis näidata enda soove ja vajadusi. Kas me oleme sellele avatud ning soovime paremini mõista, mis on nende sisu?
• Faasid – kõik muutub, kõik on mööduv, miski pole püsiv ja lõplik. Teadlikkus sellest, mis faasis teineteise suhtes parajasti viibime, räägib sellest, mis on praegu tähtis ja annab perspektiivi sellele, mis tuleb.

Elu kulgeb faasidena

Aktseptides faaside olemasolu, annab see võimaluse probleemidest veidi distantseeruda ning tegelda teemadega suuremat pilti silmas pidades. Protsessile-orienteeruva psühholoogia ehk protsessitöö rajaja dr Arnold Mindell kirjeldabki oma värskeimas raamatus „Conflicts: phases, forums, and solutions“ faase. Meie sisemised kui ka välised protsessid alluvad faaside rütmile ning teadvustamine, mis faasis me parajasti viibime, aitab toimuvat paremini mõista ning käsitleda. Faaside põhiidee on see, et kõik muutub.

I FAAS – NAUDIME, TÄHISTAME!

Sisemine ning väline suhete atmosfäär ütleb: „Me oleme õnnelikud!“ Meile pole oluline tegelda pingega. Valime pinget tekitavat asjaolu kas teadlikult ignoreerida, edasi lükata või me tõepoolest ei koge midagi sellist, mis meie olekut häiriks. See faas on puhke- ja naudingute faas. Mõned suhted on krooniliselt väsitavad ning mõnikord on vaja märgata rahuhetki ning teadlikult otsustada nendesse jääda, kogeda ja nautida.

II FAAS – PINGE JA KONFLIKT

Me ei suuda ignoreerida raskeid hetki, tujusid, ütlemisi, käitumist ja nende mõju meile. Paneme enda vajadused esikohale. Võitleme, kehtestame ennast, üritame kaaslast parandada, teda meile sobivamaks muuta. Lahendame konflikti, proovides teist mõjutada.

III FAAS – ROLLIVAHETUS

Mõnikord on võimalik ja ka kasulik rolli vahetada ning ette kujutada, kuidas on olla teine: mida ta kogeb, mida mõtleb, mis on tema käitumise põhjused jne. Muutuda natuke selleks, kes meid tüütab ning vaadata olukorda läbi tema silmade. Näha ka endas neid omadusi, mis meid teises häirivad ning tegelda sisemise konfliktiga ideaalse ja reaalse mina vahel.

IV FAAS – EEMALOLEK, ERALDATUS

Tänu mõistmisele saabub lõõgastumine, distantseerumine – võime vaadata toimuvale avatud meelega, kriitikavabalt, aktsepteerides. Oleme avatud ebatäiuslikkusele, suudame olla sallivam enda ja teiste suhtes. Neljas faas on aga samuti faas, mis tähendab, et ka see möödub ja asendub järgmisega.

Faaside teadvustamine ja nimetamine aitab meil aru saada, et konfliktide lahendamise meetodid töötavad ühes faasis ega toimi teises. Õppides kaasa voolama suhte faasidega ning suhtes toimuvate protsessidega k.a pingetega suudame paremini suhteid hoida, vaadata probleemile kui mööduvale nähtusele ning näha suuremat pilti, kui hetkeolukord seda võimaldab.

HARJUTUS „MUUTUDES SINUKS“ (III FAAS)

1. Mõtle oma igapäevasele minale. Kuidas sa ennast normaalses olekus tajud. Milline sa oled?
2. Tuleta meelde see olek ning tunneta seda kogu kehas. Tee käeliigutus, mis väljendaks seda olekut, anna talle nimetus ja joonista paberile väike energiavisand.
3. Nüüd mõtle oma partnerile ning omadusele või käitumisele, mis on sulle võõras, raskesti talutav, ärritav. Mis omadus see on?
4. Tee käeliigutus, mis väljendaks partneri olekut, anna sellele olekule nimetus ja loo väike energiavisand.
5. Nüüd unusta ennast ning kehastu oma partneriks, täpsemini selleks omaduseks, mis sind ärritab. Muutu täielikult temaks kogu kehaga, kriitikavabalt.
6. Pane tähele, mida tunned oma kehas, millised pildid, kuvandid, sümbolid su mõtetes esile kerkivad? Vali üks ning kehastu selleks sümboliks, kuni leiad, mis on selle sümboli energia, olemus? Ole kriitikavaba, katseta ning mängi.
7. Kujuta ette, et lähened selle energiaga mõne olemasoleva probleemi lahendamisele:
   – Kas oskad ette kujutada, et võiksid olla selline suhtlemisel, otsustamisel, valikute tegemisel?
   – Kui mitte 100% selline, siis kas või 10%? Katseta.
   – Kas ja kuidas selle energia kogemine aitas sul partnerit paremini mõista?
   – Kuidas see energia, omadus võiks su elu ja suhteid rikastada?