TEKST VIKTORIA SAAT
FOTOD LIISA LEESMENT

Süvademokraatia erineb tavademokraatiast selle poolest, et kui tavademokraatias on otsustusvõim enamusel, siis süvademokraatia õpetab arvestama ka kõige ebapopulaarsemate, tõrjutud ja kõrvale lükatud ilmingute ja protsessidega, aga ka erinevate reaalsuse tasanditega. Kuidas seda teha iseendas ja paarisuhtes?

Hingele Pai sügisnumbris kirjutasin teadlikkusest ja sellest, kuidas teadlikkuse praktiseerimine muudab suhte iseendaga ja partneriga sügavamaks ja tähendusrikkamaks. Seekord jõuan aga teema tuumani, milleks on süvademokraatia.

Süvademokraatia mõiste pakkus välja protsessile orienteeritud psühholoogia ehk protsessitöö rajaja dr Arnold Mindell 1988.aastal. Mindell, füüsik  ja jungiaanlik analüütik, on teemat uurinud ja kirjutanud sellest, kuidas teadlikkus on seotud reaalsusega, mida inimene kogeb erinevatel tasanditel ning omakorda loob oma reaalsuse.

Teadlikkuse praktiseerimine ei ole võimalik
ilma sisemise ja ka meid ümbritseva mitmekesisuse aktsepteerimiseta.

Teadlikkus on avatud olek ja ükskõik millise, ka ebameeldiva või veel mõistmata nähtuse tähelepanemine, kogemine ja sellest läbiminemine.

Kui oled avatud endas toimuvale, siis suudad huviga ja kriitikavabalt suhtuda ka teistesse ning oled avatud võõrale, uuele, ka ebameeldivale kogemusele eesmärgiga paremini mõista ja näha seoseid ja põhjusi ning oled ka partneri ja temas toimuva suhtes sallivam. See kõik toob kaasa suurema rahulolu.

Külalistemaja

Rumi

Doris Kareva tõlge

Inimolemineon võõrastemaja –
igalhommikul uued saabujad.

Rõõm,meelehärm, õelus,
ergastus
järskuvõib astuda sisse.

Tervita, võõrusta kõiki!
Kurbuste kampagi,
kes ukse lööb sisse, toad
laastab lagedaks mööblist.

Igakülalist austavalt kohtle –
võib-olla teeb ta sus ruumi
uuele rõõmule.

Masendus, häbi, kius –
tervita naerdes neid lävel
ja kutsu sisse.

Ole tänulik, kes ka ei saabuks,
sest igaüht siia
kõrgem on juhatand.

Keha salakeel

Suhtes toimuvat ja meie reaktsioone sellele on võimalik kõige paremini märgata oma keha abil. Mis reaktsioonid toimuvad meie kehas teise inimese juuresolekul? See, mida sa oma kehas koged, on seotud nii sinu enda reaktsiooniga kui ka partneris toimuvaga. Enamasti on meid õpetatud oma keha signaale eirama, neid maha suruma, ennast ületama.

Just keha reageerib hetkel toimuvale ülitäpselt.

Meie tavapärasele minale ei pruugi see aga alati sobida, sest kui me endale ebamugavaid reaktsioone teadvustame, peame me võib-olla midagi ette võtma, ootamatult käituma, aga see ei ole alati võimalik, sobilik, viisakas. Seega valime tihti neid signaale kas mitte tähele panna või allasuruda.

Pikas perspektiivis aga hakkavad mahasurutud reaktsioonid tervisele mõjuma ja kerkivad meie käitumises plahvatusliku või hävitavana esile siis, kui me ei suuda ennast tagasi hoida. Protsessitöö teooria ütleb, et kehas ilmneb valulik sümptom või haigus siis, kui kaks energiat, protsessi satuvad omavahel konflikti: üks tahab ennast näidata, ennast väljendada, teine aga ei lase tal seda teha – peab võõraks, ebameeldivaks, ebasobivaks, piinlikuks, nõrkuseks, hirmutavaks vms.

Reaalsuse tasandid

Süvademokraatia on ka erinevate reaalsuste kogemine.

See on märkamine, mida meie partner või meie ise ütleme
ja mida samal ajal teeb meie keha ettekavatsematult.

Kehasignaale saab teadvustada neid märgates, määratledes, nimetades, toimuvaga sidudes, jälgides oma suhtumist neisse. Oluline on nende hinnanguvaba kogemine justkui vaatlejana. Selliste signaalide nagu ärritus, lõdvestumine, ärevus, higistamine, värin jne teadvustamine ning suhtesse toomine võib suhet sügavamaks muuta ning aidata pingeid vähendada. Kui me neid signaale teadlikult pinnale ei too, hakkavad nad füüsiliselt painama ja pinged võivad ka unenägudes ilmneda.

Kehateadlikkus ja suhteteadlikkus on ühe jõe eri kaldad

ja kui sa need ühendad, voolate koos partneriga nii rahulikes vetevoogudes kui ka kärestikes, muutudes üha lähedasemaks.

Kehasignaalidega on võimalik töötada kahel viisil: arutada neid oma partneriga või töötada nendega kui oma sisemiste protsessidega nii-öelda sisetööna. Üks täiendab teist. Sisemist tööd on oluline teha ka enne, kui me oma kehasignaale partneriga arutellu toome. Üks võimalus endaga sisemist tööd teha on järgnev harjutus.

Süvademokraatia tähendab teadlikkust kolmel tasandil

1. Kokkulepitud reaalsus

Kokkulepitud reaalsuses mina olen mina ja sina oled sina, see, mida me endast ja enda kavatsustest teame. See tasand koosneb faktidest, igapäevastest probleemidest, inimene sellel reaalsuse tasandil on suhteliselt rigiidne ja piiratud oma igapäevase minaga.

2. Unistuste ja sümbolite reaalsus

Sellel tasandil on meie kõrvaletõrjutud nägemused, aga ka suured unistused ja unenäod, mis annavad endast teada keha ettekavatsemata signaalides. Siin erinevus partnerite vahel ühest küljest kasvab – sarnased olukorrad, sõnad ja faktid tekitavad erinevaid tundeid –, kuid samas aitab süvademokraatlik hoiak sellega arvestada ning see lähendab meid.

3. Olemus

Olemuse tasand on koht, kust unenäod, unistused, spontaansed ahhaa-kogemused ja -mõistmised, intuitsioon alguse saavad. Selle tasandi kogemist ei saa sõnadesse panna, see on tunne. Sellel tasandil mina olen mina, aga ka sina; sina oled sina, aga ka mina. Siin kaob duaalsus ning jääb energia, mis võib kuuluda ükskõik kellele.

Harjutus

Teadliktöö endas toimuvaga

See harjutus aitab sul oma kogemust teadvustada, kolmel reaalsuse tasandil lahti harutada ning integreerida.

  1. Mõtle suhteolukorrale, probleemile, mis on sinu jaoks praegu aktuaalne. Mõtle küsimusele seoses sellega. Pane kirja ja pane kõrvale.
  2. Nüüd mõtle kehasümptomile, mis sind viimasel ajal tülitab. Mis see on?  Kirjelda võimalikult detailselt, keskendudes sümptomile endale, mitte oma reaktsioonile (mul on valus, hirmus, ebameeldiv jne). Milline ta on? Kirjelda nii, et seda oleks võimalik ette kujutada, tajuda inimesel, kes sind kuulab.
  3. Kui sa kirjeldad, pane tähele, mida su keha samal ajal teeb. Kas sinu kirjelduses on rohkem pilte või liigutusi? Kas sa rohkem kujutad mõnda kujundit või teed käeliigutusi? Kui see on kuvand, siis mine detailsemaks ning kirjelda võimalikult täpselt: mis see on, mis värvi, kui suur, pehme või kõva jne. Kui see on liigutus, siis tee seda teadlikumalt, aeglusta ning vaata, mis on selle liigutuse kõige tähtsam osa. Vii liigutus kogu kehasse. Kelleks, milleks sa muutud, kui seda liigutust teed?
  4. Nüüd kehastu selleks, mida kirjeldad. Muutu selleks kuvandiks täielikult. Kes või mis sa oled? Mis on sinu lugu, mis on sinu iseloom, olemus? Mis on sinu jaoks oluline, kuidas sa maailma näed ja mis on sinu viis sellega toime tulla? Süvademokraatlik suhtumine aitab sul kriitikata suhtuda sellesse, mis ilmneb.
  5. Ära mine rollist välja, kuni sulle tundub, et sa leidsid selle olemuse ning sa tunned ennast selles energias koduselt.
  6. Nüüd vaata oma praegusele olukorrale, minale, küsimusele, mida oled kirjeldanud 1. punktis. Kuidas sa lähened sellele sellest uuest olekust? Ole spontaanne, ebaloogiline, loov – kas vastuseks on käeliigutus, üks sõna, pikem lause, tants? Tee ära – mõistmine tuleb hiljem.
  7. Mida sa uut teada said? Kuidas saab see uus energia olla sulle kasulik sinu suhtes? Elus?

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga