TEKST TIM VAN DER VLIET
TÕLGE ELBE KULDMÄE 2018
FOTOD MARTYN DE JONG (MEN’S HEALTH)
“Mulle on alati huvi pakkunud saada teada, milleks mu keha suuteline on. Tänaseks on minust saanud fanaatiline joogapraktik, jälgin oma toitumist, mediteerin vahetevahel ning viimastel aastatel olen enda jaoks avastanud veel paar uut vahendit: hingamisharjutused ning külmatreeningu. Mind innustas selleks Wim Hofi meetod, aga nüüdseks olen välja töötanud oma tehnikad ja jagan neid üle maailma.
Kohtusin Wim Hofiga Inglismaal, kus me mõlemad esinesime Brightoni Vegfestil – suurel veganite üritusel. Ajasime umbes kuus tundi juttu ning meist said sõbrad. Rääkisime elust ja müstilistest asjadest, näiteks sellest, kuidas õiget mõtteviisi kasutades rohkem energiat saada.
Lõpetasime koos ühes baaris õlut juues. Meie vahel oli intuitiivne klapp ja meist said sõbrad. Kui me paar nädalat hiljem koos kohvi jõime, palus Wim mul endale appi tulla ning tema meetodi treeneriks õppida. Tahtsin tema koolitust läbida enese jaoks, kuid minust sai hoopis selle meetodi innustunud õpetaja. Õppida ära, kuidas kontrollida oma autonoomset närvisüsteemi, ning seda ka teistele selgitada – ma armastan seda tööd!
Elupäästev väljaõpe
Võin uhkusega öelda, et olen nelja lapse isa (tänaseks viie!). Nad on vanuses 19, 17, 14 ja 6 (poiss, tüdruk, tüdruk, poiss) ning neil tuleb hakkama saada hipist isaga, kes rändab mööda maailma. Mulle meeldib neile näidata, et nad on midagi enamat kui vaid hollandi-jaapani päritolu – nad on maailmakodanikud.
Seega tuli mul pähe minna ihuüksi koos oma nelja lapsega Filipiinidele.
Seljakotireisile, mööda saarekesi rändama. Kuna ma olen fanaatiline akvalangist (olen sukeldunud üle 400 korra), on osa hipikoolitusest, mis nad minult saavad, ka see, kuidas akvalangiga sukelduda. Kuue puhkusenädalaga said neist edasijõudnud avamere akvalangistid.
Koos lastega on fantastiline sukelduda, nad on loomupäraselt andekad, palju tublimad, kui mina sukeldumist õppima asudes olin. Ma olen nende ühe väga uhke.
Kuid ükskord oleks võinud väga viltu minna. Sest kui sa oled ringreisil olev nelja lapse isa, siis tahavad filipiinlased teid kõiki kangesti koju külla kutsuda ja teie eest hoolitseda. Ja nii me veetsimegi ühel õhtul mõnusalt kohalike seltsis aega. Filipiinidel on omamoodi joomistava: õhtu jooksul käib ikka ringi ühiselt jagatav klaas rummi (mille liiter maksab 1 euro, odavam kui bensiin meil siin Euroopas) ja klaas kokakoolat. Teen lühidalt: ma jõin pisut liiga palju.
Minu tollal 15aastane tütar tahtis väga minna järgmisel varahommikul haivaatlussukeldumisele. Mul oli paras pohmell, aga ma ei tahtnud seda tunnistada. Seega ärkasime üles kell 4.30. Hüppasime kell 5 paati ja sealt 5.30 vette – just siis tõuseb päike ning umbes 30 meetri sügavusel ja sügavamal võib näha haisid ringi ujumas. Esmalt liikusime 18 meetri sügavusse. Tagantjärele tarkusena tuleb tunnistada, et ma hingeldasin juba siis ja mul kippus õhku väheks jääma. Kuid hoolimata sellest sukeldusin ikkagi 30 meetri sügavusele.
Ning seal korraga tabasid mind segased mõtted.
Tundsin iiveldust ning kujutlesin, kuidas ma oma hingamistoru välja sülgan ning vett sisse ahmin. 30 meetri sügavusel tähendab see kindlat surma. See pole just kuigi hea mõte, kui su 12- ja 15aastane tütar on su kõrval ja nelja-aastane poeg ootab koos filipiinlasest paadimehega paadis. Vanem poeg oli juba üksipäini tagasiteel Amsterdami. Ja siis valdas mind korraga mingi ürgjõud. „Sel viisil ma nüüd küll oma perekonda ja seda imelist planeeti ei jäta! Ma tahan elada!!!“
Tänu hingamisharjutustele olin ma tuttav selle peapööritusega, mis mind parasjagu valdas. Panin tähele, et hingamine toimus valdavalt rindmiku ülaosas ning oli liiga kiire. Sain mõistusega aru, et mul on probleem. Ja selles osas mul vedas. Ning lisaks vedas mul ka sellega, et olin jääsuplust tehes õppinud ära, kuidas ekstreemse stressi oludes – näiteks jäävannis või siis umbes 30 meetri sügavusel peaaegu teadvust kaotades – oma hingamist aeglustada. Sain sellega hakkama. Minu pööritus kadus ning ma tundsin, kuidas mu kinnismõte –
„Sülitan hingamistoru välja ja hingan vett!“
– hajuma hakkas. Andsin oma 15aastasele tütrele märku, et olen juba reservõhu peal ning pean üles minema. Ta heitis mulle pilgu, mis justkui öelnuks: „Issi, mis pagan sul viga on?!“ Ning just seda ta mulle ütleski, kui olime üles jõudnud ning mul oli ainult kaks baari õhku alles.
Minu hipikoolitus – oma stressireaktsiooni kontrollimise oskus,
mille olin omandanud Wim Hofi meetodit õppides – päästis mu elu.
Isegi seda kirjutades muutun ma pisut emotsionaalseks, sest ma ise kaotasin oma isa, kui olin 11aastane, ning mul pole soovi lasta ajalool omaenese laste jaoks korduda. See, mida ma praegu tunnen, on tänu ja armastus.
Wim Hofi meetod
Wim Hofi meetod on nime saanud hollandlase Wim Hofi järgi, keda tuntakse ka Jäämehe ehk Icemanina. Wimi viisi, kuidas ta meele ja keha ühendust valitseb, on uurinud mitmed teadusasutused üle maailma. Wim Hofi meetod toetub kolmele alustalale: hingamistehnika, meeleseisundi treening ning külma käes viibimine. Ja külma käes viibimine tähendab jäävanne.
Pärast ühepäevast koolitust oled sa juba võimeline seda meetodit ka ise harrastama!
Selle meetodi hüved on hämmastavad. Hingamistehnika toel viid sa oma kehasse rohkem hapnikku, mis annab parema keskendumise ning rohkem energiat.
Sa muutud selle hingamistehnika omandamise järel
sõna otseses mõttes tugevamaks.
Ja just seetõttu (tipp)sportlased seda meetodit armastavadki.
Samuti treenid sa selle meetodiga oma kardiovaskulaarset süsteemi ehk südant ja veresooni. See on tervisele äärmiselt kasulik. Enamgi veel, see mõjutab sinu hormonaalsüsteemi ning enamik inimesi toodab seda hingamistehnikat kasutades oma kehas rohkem dopamiini.
Seega tasuta õnnehormoonid veel pealekauba!
Seetõttu on see meetod ka paljude füüsiliste või vaimsete muredega inimeste lemmik.
Wim Hofi hingamistehnika punkthaaval lahti kirjutatuna:
- 30–40 korda: hinga sügavalt sisse, lase õhul vabalt väljuda.
- Hinga viimane hingetõmme korralikult sügavalt välja.
- Hinga sügavalt sisse.
- Lase õhul vabalt väljuda (ilma sundimata).
- Hoia hinge kinni, kuni tunned sundust hingata.
- Hinga sügavalt sisse.
- Hoia hinge 10–15 sekundit ja suru seda üles pea suunas (just nagu punnitaksid potil): suru kogu keha kokku, välja arvatud pea.
- Lase õhul vabalt väljuda.
Hoiatus! Ära tee seda hingamisharjutust mitte kunagi vees või autoroolis. Samuti tasub sellest harjutusest hoiduda rasedail ning epileptikutel.
Siin võid ühineda teiste selle hingamistehnika austajatega ning anda mulleteada, kuidas sul sellega läks.
Vaata videojuhist!
Külma efekt
Külmatreening on ühtaegu kardiovaskulaarne treening.
Kui sa jäävanni astud, siis sinu käte ja jalgade veresooned ahenevad.
Pärast jäävannist väljumist laienevad need taas aeglaselt, vabastades endorfiini – veel üks doos tasuta õnnehormooni!
Kuid parim, mis ma sellest õppinud olen, on oma stressireaktsiooni kontrollimine. Siin sõltub kõik hingamisest. Hingamist aeglustades on sul võimalik stressireaktsiooni hallata. Isegi sel määral, et jäävann muutub suhteliselt lihtsaks asjaks. See kõik onabiks minu kõrvalametis – olen tegev finantsmaailmas ja kauplen aktsiaturuloptsioonidega. Minu jaoks ei ole stressi enam olemas: mil iganes see mulle ligitikkuma tuleb, hakkan ma lihtsalt aeglaselt hingama.
Külmatreeningu hüved on hämmastavad.
Külmatreening on viis treenida oma südame-veresoonkonda.
Tänapäeva maailmas on südame ja veresoonkonna haigused surmapõhjuste hulgas esikohal. Enamasti põhjustavad neid liigne rasvade ja liha söömine, suitsetamine ja alkohol, kuid nii või naa, vahel annab ikka mõni veresoon järele ja inimesed surevad.
Seega, kui sa oskad oma veresooni treenida, tunned sa end nooremana, kui tegelikult oled. Järgmine hea asi on see, et pärast kuuel järjestikusel päeval kaheminutilise jäävanni võtmist on sinu kehas rohkem valgeid vereliblesid, mis annab sulle suurema vastupidavuse haigusetekitajaile.
Samuti on sul sama pika jäävannide harrastamise perioodi järel kehas vähem põletikku tekitavaid valke. See on eriti oluline autoimmuunhaigusi põdevaile inimestele, sest neil ründavad põletikutekitajaist valgud nende enda keharakke.
Ja siis vallanduvad tänu külmatreeningule kehas ka endorfiinid, sa tunned end õnnelikuna, sul on vähem valusid ning sa oled superkeskendunud.
Ja veel üksoluline muutus – sinu ainevahetus kiireneb.
See tähendab, et külmatreening aitab sul ka kaalu langetada.
Minu suurim õppetund külmatreeningust on oskus oma stressi tähele panna ja hakata end sellest läbi hingama – mäletad küll, aeglaselt ja sügavalt. See on väga lihtne nipp, millega ma end rahulikumaks ja õnnelikumaks muudan.
Meelelaad, mille ma nende treeningutega olen enda jaoks välja arendanud, aitab mul teadvustada, et ma suudan teha oma kehaga palju enamat, kui ma eal oleksin osanud ette kujutada. Ja see pole mitte 10% kasumit, vaid 10kordne kasum.
Puhas maagia
Jalutada peaaegu alasti 25 °C külmas viis tundi… Instruktorikoolitus oli üsnagi intensiivne, selle sees nädalane külmatreening Poolas ning viietunnine matk lühikeste pükste väel õues 25kraadise külmaga.
Olen olnud kaheksa minutit mägiojas, mille kose temperatuur oli –3 °C.
See kogemus oli ülilahe! Jah, ma saan aru ning usaldan, et me kõik suudame enamat, kui me arvame end suutvat. Ja igaüks on võimeline õppima, kuidas seda teha!
Intelligentne keha ja evolutsioonihüpe – see on see, mida ma usun. Mul on tunne, et me oleme tegemas tohutut evolutsioonihüpet – me õpime mõjutama oma autonoomset närvisüsteemi. Kui sa suudad mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi, on sul kontroll kogu oma keha, tervise, kaalu, energia ja – mis ehk kõige olulisem – sinu õnnehormoonide üle. Olla terve ja näha hea välja. Ja meeldiv kõrvalnäht on see, et sa hakkad end paremini tundma. Sa õpid oma keha kuulama (nagu siis, kui mul sukeldumise ajal probleemid tekkisid). Nõnda arendame oma kehalist intelligentsust ehk kehateadvustamist.
Oma keha kuulamine on sama, mis intuitsioon, kõhutunne või, kui sa oled veidi vaimsemat meelelaadi, siis südamega mõtlemine.
Sa õpid teadvustama oma hingamist
ja kasutad seda stressitaseme kontrolliks.
Sa suudad tajuda, milline toit on sulle hea, ning sinu üldine õnnetunne on suurem, sa tunned end oma kehas hästi.
Tänases maailmas pommitatakse meid pidevalt informatsiooniga. Kuidas õppida elama maailmas, mis liigub üha kiiremini ja kiiremini? Intuitsiooni arendades. Filtreerides infot tunnetuse põhjal, mitte selle põhjal, mida ütleb ratsionaalne meel või mida esitletakse meile kas tava- või sotsiaalmeedias. Uus evolutsiooniline tee. Ma usun, et intuitiivsed otsused on parimad ühtaegu nii inimesele isiklikult kui ka kogu maailma jaoks.
Wim Hofi meetod aitab sul luua suuremat kehalist intelligentsust, mis võimaldab sul tajuda oma keha signaale ning langetada paremaid intuitiivseid otsuseid.
Wim Hof
Wim Hof on hollandlane, keda tuntakse ka Jäämehe ehk Icemani nime all. Praegu on Wim 59aastane. Alates 12. eluaastast on ta harrastanud külmatreeninguid. Olles 15 aastat vana, raius ta jäässe augu ning libistas end mõneks minutiks jää alla lebama (ärge seda palun kodus järele tehke!). Mööduvad naabrid võisid näha jää all lebavat poisikest, vahel neile jää alt lehvitamas. Kuigi tänasel päeval päästab Wim elusid, viis tema toonane tegevus ilmselt nii mõnegi naabri südameataki servale.
Wim on minu hea sõber, kes on saanud maailmakuulsaks sellega, et ta suudab mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi. Tema nimel on üle 20 maailmarekordi. Ta on jooksnud maratoni, mis toimus põhjapolaarjoonest põhja pool, ilma jalatsiteta. Ta on jooksnud maratoni Sahara kõrbes, ilma joomata. Ja ta suudab pea kaks tundi jääaugus istuda. On ta mingi anomaalia? On ta hull? Võimalik, et pisut seda viimast, kuid just see teeb temast niivõrd meeldiva inimese. Wim ise end millekski eriliseks ei pea. Ta on end lihtsalt üle 30 aasta treeninud. Üks tema lemmikväljendeid on: „Põrgussesee Jäämees, tee ise sedasama!“ Wim väidab, et igaüks suudaks teha samu asju, mida tema teeb. Igaüks võib õppida oma autonoomset närvisüsteemi kontrollima. Ja see on väga lihtne.
Üks Hollandi haigla tegi teadusliku katse kontrollimaks, kas Wim Hofi meetodi järgi treenimine aitab autonoomset närvisüsteemi kontrollida. Tulemus oli: 100%. 12 inimesele, kes olid läbinud kahenädalase treeningu Wimi käe all, süstiti E. coli bakter. Sama tehti ka 12 kontrollgruppi kuuluva inimesega. Viie tunni jooksul ei jäänud Wim Hofi hingamistehnika kasutajate grupist haigeks mitte keegi, samas kui kontrollrühmast haigestusid kõik. Vaata ise juuresolevast videost, mis sai. On päris äge näha õnnelikke teadlasi. Tulemused olid vapustavad ning aitasid kaasa ka Wimi edule, sest nüüd oli tal olemas teaduslik tõestus selle kohta, et see, mida ta õpetab.
Vaata videot siit:
Miks mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi?
Meil on olemas kaks närvisüsteemi: teadvustatud närvisüsteem, mida kutsutakse somaatiliseks närvisüsteemiks, ja teadvustamatu, alateadlik osa, mida kutsutakse autonoomseks närvisüsteemiks.
Tänapäevase meditsiini ja teaduse teadmiste kohaselt ei ole autonoomset närvisüsteemi võimalik tahtega mõjutada. Kuid nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et me oleme võimelised seda süsteemi hingamistehnika abil kontrollima. Kuidas see toimib?
See on tegelikult äärmiselt lihtne ning ma tahan, et terve maailm sellest teada saaks. Meie hingamine on põhimõtteliselt autonoomne. Sa ei sure magama jäädes ära ega pea hingamiseks sellele eraldi mõtlema. See toimib automaatselt. Kuid samas – ja see on see maagiline koht – saame me oma hingamist ise tahtlikult kolmel viisil mõjutada: me saame hingata aeglasemalt, kiiremini ja me saame hinge kinni hoida. Nende kolme töövahendi abil saadki sa oma autonoomset närvisüsteemi muuta.
Ja nii see toimibki. Kui sa hingad kiiremini, siis täituvad su keha ja veri hapnikuga. Kui meie veres on rohkem hapnikku, siis tõmbuvad veresooned kokku. Seda ka seetõttu, et hapniku ja süsihappegaasi vahekord muutub: veres on nüüd suhtelises mõistes vähem süsihappegaasi. Vähema süsihappegaasiga on sinu veri aluselisem. Kui sa siis hinge kinni pead, suureneb süsihappegaasi kogus taas ning su veresooned laienevad. Seega – sel moel mängides muudad sa oma keha aluselisemaks ning samas treenid oma veresooni. Umbes sama, mis jõusaalis: kiiremini hingates tõmbuvad veresooned kokku ja hinge kinni hoides need laienevad.
Verre hapnikku lisades juhtub veel üks asi – sa muutud tugevamaks. Las ma selgitan. Meie rakkude mitokondrites muudetakse glükoos ATPks ehk adenosiintrifosfaadiks. See on meie kehade energiakandja ning võib kuluda ära kas ajutoiduks, soojuseks või liikumiseks. Glükoosi muutmine ATPks toimub kas hapnikuga või hapnikuta ehk tegemist on kas aeroobse või anaeroobse protsessiga. Kui sa n-ö põletad glükoosi ilma hapnikuta, saab ühest glükoosimolekulist kaks ATP molekuli ja piimhape. Tead küll, seesama piimhape, mis lihased valutama paneb. Ent kui sinu rakkudes on piisavalt hapnikku, siis lõhustub glükoos aeroobse protsessi tulemusena ning ühest glükoosimolekulist saab 34 ATPd. Seega – kui sinu kehas on piisavalt palju hapnikku, on glükoosi lõhustumisprotsess 17 korda tõhusam!
Kuidas see sind tugevamaks muudab? Katseta ise. Esmalt sea enesele eesmärk teha kätekõverdusi. Tee täpselt nii palju kui jaksad ning kui see sind väsitama hakkab, siis lõpeta ära. Tee üks tsükkel Wim Hofi hingamist ja samal ajal, kui sa hinge kinni hoiad (30% õhust on kopsudes), tee uuesti kätekõverdusi. Sa suudad teha rohkem kätekõverdusi, ilma et see sind väsitaks.
Pärast paari tsüklit Wim Hofi hingamist võid märgata, et sinu hingamine on aeglasem ja sügavam. Keskmiselt (ma koolitan aastas 500 ja enam inimest) langeb hingamiskordade arv minutis 50%. Võid seda taas ise katsetada. Hinga aeglaselt ja loe kokku, mitu korda minutis sa hingad. Siis tee neli ringi Wim Hofi hingamist ja mõõda pärast seda uuesti. Võid leida, et sa hingad vaid kolmandiku või poole sellest kordade arvust, mis sa enne minuti jooksul hingasid.
Ja miks aeglasem hingamine nii oluline on? Sa võid oma hingamist muutes hetkega muuta oma stressireaktsiooni. Hingamist aeglustades liigud sa meditatiivsesse teadvuseseisundisse, mida kutsutakse ka parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. See tähendab, et oled vähem oma sümpaatilises närvisüsteemis, mida tuntakse ka võitle-või-põgene-seisundina. Peale selle, et see hingamistehnika on kasulik su tervisele, aitab see lõpptulemusena muuta aeglasemaks ka su hingamise. Ning hingamise aeglustamine tähendab vähem stressi ja rohkem heaolutunnet.
Lahe on ka see, et hingamine on sinuga alati kaasas. Seega, kui sa vaid soovid, võid seda kasutada igas oma päeva surnud punktis ja hakata taas korralikult hingama– see tähendab rahusta oma hingamist või kasuta hingamistehnikat. Sa ei pea enam rohkem midagi ootama, sest sa saad end ise treenida igal ajal, kui sa kusagil midagi ootad. Just seetõttu ma olengi selle tehnika õpetamisest sellises vaimustuses.
Tim van der Vliet
Tim van der Vliet on õpetaja, omaenda hingamistehnika ja külmaga kokkupuute koolituste instruktor, Hay House’i kirjastuse autor, viie lapse isa. Lisaks tervislikuma eluviisi saavutamisele on ta õppinud, et õige hingamine aitab muutuda tal rahulikumaks, tervemaks ja stressiga paremini toimetulevaks. Ta on saanud teada, et ta saab hingamise ja külmatreeninguga mõjutada isegi oma autoimmuunsüsteemi ja muuta oma verd aluselisemaks. Sellest on olnud tema kiire, kuid stressivaba elustiili juures kasu.
„Ma tean, et olen unistaja, kuid kujutle, et kunagi tulevikus saab olema päev, mil vanemad ütlevad lastele: „Oled sa kindel, et sa tahad arstiks saada? Võib-olla oleks parem, kui sa läheksid kunstiakadeemiasse, sest kunsti alal on rohkem tööd kui inimeste ravimises.““
Timi treeneriks oli maailmakuulus Wim Hof ehk Jäämees, kelle meele ja keha valdamise tehnikaid uurivad mitmed teadusasutused üle terve maailma.
