TEKST JA FOTO MARJU RANDMER-NELLIS
Kohe Pakri poolsaare matkaraja alguses, parkimisplatsi kõrval, aitab matkameeleolusse sisse elada värske mereõhk ja mahe kiviklõbin rannal. Selles loodusorkestris mängivad eri suuruses ja toonis siledaks uhutud kivid ja merelained, juhatab tuul. Asudes rannaäärt mööda neeme tipu suunas teele, tõuseb rada õige pea merepinnast paarikümne meetri kõrgusele astangule ning kulgebki selle äärt mööda lagedate rohumaade vahel kurvitades, tõustes-laskudes majakani.
Paekivilasundite peal asuvad loopealsed ei pruugi oma lageda olemuse ja madala taimestikuga teelist kohe põgusal vaatlusel lummata, kuid siin tasub kindlasti sammu aeglustada. See on midagi tõeliselt haruldast – loopealsed ehk alvarid on ühed liigirikkamad kooslused maailmas ning ka sügismatka ajal võib siin pelgalt ühel ruutmeetril koos elutseda mitukümmend taimeliiki.
Kuigi loopealsete mullakiht on matkajalanõu ja paekivimüraka vahel väiksem kui 10 cm, on see siiski äärmiselt viljakas – keerukate tingimuste tõttu ei saa siin ükski taim küll vohada, kuid viljakas muld pakub seevastu kasvuvõimalusi kõigile. See on kui looduse vaikiv kinnitus taipamisele, et elus toimetab tasakaal: iga raskus on samal ajal ka hea võimalus.
Umbes poole teekonna peal, kui paremale poole taamale on jäänud suur tuulepark, asetseb Uuga pangast veidi poolsaaare tipu suunas trepp. Sellest on võimalik alla rannale laskuda ning panga värvikirevat ilmet nautida ning rannalgi lebavaid erivärvilisi kive lähemalt uurida.
Neeme tipul tõuseb kalju vahetult merest ja kaljupragudes elutseb Eestis ainulaadne pingviiniliste liiki kuuluv krüüsel, keda võib näha meres suurtel kividel kogunemas. Ühtlasi paikneb Neeme tipul 52,3 meetri kõrgune ja 1889. aastast pärit paekivist tuletorn, mis on praegugi kasutusel ja mille tippu saab sügis-talve hooajal väikese tasu eest nädalavahetusel kella 12–18 ronida. Nii tuletornist kui ka paekiviastangult on Pakri lääneserv ja neeme tipp tõeline paradiis kõigile päikeseloojangu lembelistele.
Pakri on salapärane paik, seega on tal veel palju tahke, mida avastada. Tuletorni taga metsas on säilinud militaarrajatisi nii 1940. aastast kui ka varemeid I Maailmasõja ajast. Kel jaksu ja soovi, võib jätkata rada poolsaare idakalda suunas, kust rada viib läbi värviliste lehtpuusalude tuulepargi, rändrahnude ning veel palju muu juurde. Täispikkuses 26kilomeetrisest matkarajast ja vaatamisväärsustest lähemalt lugemiseks leiad rohkem infot guugeldades „Pakri poolsaare matkarada“.
Pakri poolsaare matkarada:
alguseks sobib hästi Paldiski sadama kõrval olev väike parkimisplats. Paldiskisse tasub seigelda aga ka rongiga – siis jõuad pärast 20minutilist jalutuskäiku samasse alguspuntki.
Koordinaadid: 59.357935, 24.041907
Pikkus: u 4 km (üks ots parklast majakani)
Kestus: 2–3 h
Raskusaste: keskmine
Pangaserv võib olla varisemisohtlik ja libe – kindlasti jälgi, et matkaseltskond ei kõnniks servale liialt lähedal!
Kas teadsid, et…
Võimsa loodussümbolina oli Pakerordi ehk Pakri pank ka 1992.–2011. aastatel käibel olnud Eesti sajakroonise rahatähe tagaküljel.
