Eks ma kahtlesin, kas sellest kirjutada.
On ju intiimsus, religioon ja poliitika õhtusöögilaua tabuteemad.
Aga teema on õhus.
Meie 10-aastane poeg tuli iga päev koju uusi valimisloosungeid tsiteerides ja loetles juba vaat et täiuslikku nimekirja Eesti erakondadest.
“Kuidas sa seda tead?” küsisin imestades, sest meil pole kodus telekatki.
“Sõidan linnas ja vaatan plakateid.”
Eelmised kahed valimised olen suutnud oma valiku teha tänu doktorikraadiga politoloogia sõbranna abile (aitäh, Jane!), kes on mulle seletanud suurt pilti.
Seekord kasutan valimiskompassi, mis annab väga lihtsalt arusaamise poliitilisest maastikust ja minu ja erinevate kandidaatide paiknemisest sellel.
Annab mulle lihtsustatud ülevaate, mis küsimuste pärast üldse tekki tõmmatakse.
Avaldab, millised on erinevad polaarsused ja äärmused ja millisesse ruutu oma väärtushinnangutega satun.
Jäin mõtlema, et meie poeg ei sõida linnas peaaegu üldse, käies Nõmmel metsa vahel koolis.
Ja plakatitel pole peaagu mingit infot.
Nii ma otsustasin ka talle kõik valimiskompassi küsimused ette lugeda ja tema vanusele sobilikul viisil lahti seletada.
Tundus, et kui ta oma lapselikus puhtuses ei tea veel rahast ja majandusest või konservatiivsetest vaadetest inimese vabadustele või võimalusest, et riik käitub nagu karm ja õiglane isa, siis lapse loomulik olemus on vabadus ja nõrgemate abistamine, kes ise ennast aidata ei saa (nagu vanad inimesed ja loodus).
Kui sa pole veel oma valikut teinud, siis võib ka sind abistada Postimehe kompass. Panen siia lingi ka.
P.S. Mina ei tea selle valimiskompassi masinavärgi asjakohasust ja kindlasti ei maksa sellelt oodata absoluutsust.
Aga see on üks viis positsioneerida ennast koos kandidaatidega oma piirkonnast.
Aga ka vaadata ja imestada, kui erinevad võivad vaated olla sama erakonna sees.
Ja sobib ta sellekski, et teada, mis küsimustes küsimus üldse on.
Ja sobib isegi jututeemaks oma kaasaga.
Nii ka meil.
Ja muide meil kõigil ei tulnud täpselt ühesugused tulemused.
Ja ikka head käiekäiku meie homme juba 105-aastasele riigile!
Ja langetan pea, mõeldes kõigile ukrainlastele ja kõigile, keda see konflikt on mõjutanud, nüüd kui sellest õudusest saab juba aasta.
Foto: Laura Oks eelmise aasta festivalilt, mis nüüdseks on kasvanud Inspiratsioonifestivaliks.