TEKST KRISTIINA MALM-OLESK
ILLUSTRATSIOONID TEELE STRAUSS
Inimmõistus on ülimalt põnev ja mõistatuslik. Ehkki aju osaleb kõikide elufunktsioonide täidesaatmises, ei tea me pooltki sellest, mis ja miks meie ajus tegelikult toimub. Siiski on täheldatud aju toimimises mõningaid seaduspärasusi ehk psühholoogilisi efekte, mida võib loetleda koguni saja ringi.
Aju toimimise seaduspärasuste tundmine aitab paremini ennustada inimese käitumist teatud olukordades ning juhtida oskuslikumalt iseenda mõtteid ja käitumist. Uurime lähemalt viit argist psühholoogilist efekti ning anname soovitusi, kuidas enda aju üle kavaldada.
1. Rambivalguse efekt
Kas oled üks nendest, kellele tundub, justkui iga möödamineja märkaks su pluusile päeva jooksul tekkinud kohviplekki ja liftikaaslased paneks tähele igat su „vale“ liigutust? Ning kõik piinlik, mis on sinuga eales juhtunud, jääb usutavasti igaveseks teiste teadvusse?
Suure tõenäosusega võib sellise uskumuse põhjuseks olla rambivalguse efekt. See on psühholoogiline fenomen, mis paneb meid uskuma, justkui oleksime alatasa teiste tähelepanu keskpunktis – nii-öelda rambivalguses.
Võid kergendunult hingata, sest teadlased on mitmekümne katsega tõestanud, et suure tõenäosusega ei pane keegi su kohviplekki tähelegi. Põhjuseks on egotsentrism, millele võib enamikel juhtudel omistada positiivse tähenduse.
Nimelt lähtub enesekesksus ideest, et tajume ümbritsevat maailma enda olemasolevate kogemuste ja teadmiste baasil, mistõttu näeme kõike just sellisena, nagu ise oleme (ehk milliseks oleme end ise mõelnud). Seetõttu saame teiste inimeste käitumisele ja arvamusele hinnanguid anda üksnes enda maailmavaatele tuginedes. Ja kuna paneme end ise tahes-tahtmata uskuma, et meid pidevalt jälgitakse, siis paratamatult arvame end seda nägevat ka teiste käitumises.
Hea teada
Olgem ausad, kõik need inimesed, kes võiksid potentsiaalselt meie kohviplekki märgata, on ilmselt samasuguses „nõiaringis“, pabistades hoopis enda seelikule tekkinud šokolaadipleki pärast. Ja kui kohviplekk juhtubki kellegi tähelepanuorbiiti, ununeb see suure tõenäosusega kiiresti: erinevatel andmetel mäletame üksnes kuni 50% sellest, mida oleme kunagi kuulnud, näinud või lugenud.
Teiste arvamuse pärast muretsemise asemel on targem tegelda iseenda mõtetega, sest need mõjutavad meie emotsioone, mis omakorda aga eelhäälestavad meie tegusid. Kokkuvõttes on see nii-öelda suletud ring, mida on kõige lihtsam paremale teele suunata enda mõtetega tööd tehes.
2. Ankurdamine
Rambivalguse efekt on paljuski seotud ankurdamise ideega: klammerdume infokildu, mida kuulsime või mõtlesime esimesena, suutmata sellest loobuda. Kuna oleme ideeks võtnud, et kõik ongi just nii, nagu meile näib, pole me enam suutelised nägema suuremat pilti ja kaaluma alternatiivseid võimalusi.
Selleks, et hoida meel terase ja avatuna, tuleks koguda piisavalt informatsiooni näiteks suhtlemise kaudu. Teine silmapaar võib sageli näha seda, mida meie ei oska ning sõbrad ja lähedased on sageli just need, kes suudavad meile „mõistuse pähe panna“.
Maailmatunnetuse avardamiseks sobib hästi veel loomingulise mõtlemise praktiseerimine, mis üldistatult viitab võimele näha seoseid pealtnäha seostamatutes objektides, nähtustes ja lahendustes. Nii õpime nägema kõike uue nurga alt ning ühtlasi suureneb tolerantsus enda ja teiste suhtes.
Peale hinnanguliste mõtete ja sellega kaasnevate emotsioonide võime „ankrusse jääda“ ka numbrite maailmas. Teadlased on seda palju kordi tõestanud katsetega, kus osalejatel on palutud lahendada keerulisi matemaatilisi tehteid, kusjuures lahendused on peaaegu alati olenenud etteantud tehete järjekorrast.
Näiteks tehte 8 x 7 x 6 x 5 x 4 x 3 x 2 x 1 puhul on suurem tõenäosus, et antakse suurem vastus kui tehte 1 x 2 x 3 x 4 x 5 x 6 x 7 x 8 korral, mis erineb eelmisest üksnes arvude järjestuse poolest. Põhjus peitub selles, et esimesel juhul on esimene korrutis suurem (8 x 7 = 56) kui teise puhul (1 x 2 = 2), mistõttu jääb mulje, nagu vastused oleksidki erinevad.
Hea teada
Igapäevaelus tuleks selle fenomeni suhtes olla valvas muu hulgas enda ostuharjumuste kujundamisel, et mitte langeda näiteks allahindluste ohvriks. Tavapärane on see, et kipume kergeusklikult ostma midagi üksnes seepärast, et see on allahinnatud, kuigi tegelikult võib meil hoopiski puududa vajadus selle toote järele, mistõttu kujuneb tehing kokkuvõttes esialgsest kulukamaks.
3. Pygmalioni efekt
Kui rambivalguse efekti mõjutustega mõtteankrute puhul sõltub tulemus sellest, mida end ise uskuma paneme, siis Pygmalioni efekti puhul mõjutavad meie õnne või ebaõnnestumist teiste püstitatud ootused meie suhtes. Seejuures on tähtis, et teiste arvamus väljenduks ka nende käitumises. Nimelt kui ülemuse või lapsevanema tegudest peegeldub usk meie headesse tulemustesse, on õnnestumise tõenäosus palju suurem. Vastupidise olukorra puhul võib tekkida Golemi efekt, mille puhul ei pruugi meie suhtes püstitatud madalate ootuste tõttu olla edu enam sedavõrd käegakatsutav.
Hea teada
Igapäevaelus on ülitähtis teiste inimeste, eelkõige lähedaste toetus ja soosing, mille puudumisel võime langeda iseenda halbade mõtete ohvriks, suutmata enam selgelt mõelda ja õigel kursil püsida.
Töökeskkonnas on see miski, millega juhid peaksid kindlasti arvestama: teadlased on tõestanud, et kõrgendatud ootuste ja heatahtliku suhtumisega on võimalik parendada töötulemusi.
Samamoodi tuleks paarisuhtes ja lastega alati meeles pidada, et oma kalleid tuleks toetada isegi kõige pöörasemates ettevõtmistes. Lähedaste eneseusku suurendades anname tõuke ka nende teistele tegemistele ning muudame nad õnnelikumaks. Sedasi talitades oleme vastukaaluks isegi rahulolevamad.
4. Google’i efekt
Ehkki ühelt poolt on interneti otsingumootorid võimaldanud tohutut efektiivsuse kasvu, on teadlased mures guugeldajate faktiteadmiste järelejõudmisega. Võiks ju eeldada, et mida rohkem infot on meie käeulatuses, seda enam on suurenenud meie intelligentne võimekus ja kasvanud teadmistepagas.
Tegelikkuses võib aga tekkida Google’i efekt ehk tendents unustada lihtsasti infot, mida saab kiirelt guugeldades leida, ehkki mäletame hästi, kust seda infot leida. Seega võib üldistades öelda, et guugeldades on suurenenud võime infot kiiresti leida ja töödelda ehk teadmiste omandamisega seotud tehniline võimekus, küll aga ei ole me veel nii osavad kogu selle infomassi hoomamises.
Guugeldamine nõuab pidevat tähelepanu jaotamist ja „hüppamist“ ühelt mõttelt teisele, seega halvendab see meie tähelepanuvõimet. On koguni leitud, et kuldkalade üheksasekundiline lühiajaline keskendumisvõime on tänapäeva inimestest ühe sekundi võrra parem. Veel sajandi alguses ulatus inimeste keskendumisvõimekus keskmiselt 12 sekundini. Seega oleme muutunud rahutumaks ja püsimatumaks ning keskendumine on üha vaevarikkam, mistõttu võib kannatada meie tööviljakus ning suureneda emotsionaalne kurnatus ja stress.
Hea teada
Ehkki guugeldamine on sageli vältimatu ning efektiivsem näiteks raamatukogus raamatuhunnikute läbitöötamisest, võiks kaaluda võimalusi, kuidas muul ajal enda tähelepanul taastuda lasta, kuna aju vajab olemasoleva info töötlemiseks puhkust ja aega uitmõtlemiseks.
Seega võiks teha töötegemisel rohkem pause ning asendada arvuti ja nutitelefon puhkeajal hoopis millegi kasulikumaga. Kuid võib ka nutitelefoni laadida hoopis mõne ajutreenimise rakenduse, nagu Lumosity, Elevate või Memorado, mille järjepideval kasutamisel võib paraneda mälu, reaktsioonivõime ja üleüldine intelligentne võimekus.
5. Kokteilipeo efekt
Kas räägid tihti poes, peol või mõnes muus rahvarohkes kohas kaaslasega nii keskendunult, et unustad kõik ümbritseva ja ajataju kaob täielikult? Või haarab miski su tähelepanu niivõrd, et jääd seda tänaval ainiti silmitsema ja kõik muu poleks enam justkui oluline? Teadlastel on sellele nähtusele kelmika nimega selgitus – kokteilipeo efekt.
Fenomen on seotud valikulise tähelepanu ehk võimega selekteerida väliskeskkonnast tähtsat. Paindlik ja enda tahtele alluv tähelepanu võib ohuolukorras olla elupäästja ning tööelus edu võti. Mida paremini ja kiiremalt suudame ülesannetele keskenduda, seda efektiivsemad oleme ning seda selgemini jääb millegi õppimisel uus teave meelde.
Hea teada
Kokteilipeo efekt kummutab levinud müüdi, et rööprähklemine ehk mitme tegevuse üheaegne sooritamine on võimalik. Tõsi, füüsiliste tegevuste ja väiksemat vaimset pingutust nõudvate ülesannete puhul, mis on harjutamise teel iseeneslikuks muutunud, võime olla vägagi edukad multitask’ijad. Heaks näiteks on klaverimäng, kus peame musitseerimiseks kasutama korraga kahte kätt. Alguses võib käte koordinatsiooni ja rütmitunnetuse kombineerimine samal ajal nooti lugedes olla üsna vaevarikas, kuid mida enam harjutada, seda osavamaks mäng muutub.
Seevastu olukorras, kus peame millelegi pingsalt keskenduma, ei ole tähelepanu samaaegne jagamine mitme tegevuse vahel füüsiliselt võimalik. Selle asemel toimub tähelepanu kiire lülitumine ühelt objektilt teisele ehk switching. Ehkki harjutamine teeb meistriks, soovitavad teadlased harrastada selle asemel hoopis monotasking’ut, mille puhul keskendume pikema aja jooksul vaid ühele ülesandele korraga.
Järelikult melu sees tuttavaga rääkides võikski keskenduda ainiti talle ja unustada kõik muu! Selge on see, et meie töömälu ehk info lühiajalise meelespidamise võime on piiratud ja teadlaste arvates koguni viletsam kui kuldkaladel (!), seega peame tähelepanu kasutama targalt.
