Category: Elu

  • 7 puhkusesoovitust närvisüsteemile

    7 puhkusesoovitust närvisüsteemile

    Stressitase on linnas elades ja oravarattas joostes üsna kõrge, närvisüsteem on võitle-või-põgene seisundis. Kuidas endale hingetõmbehetki kinkida ja närvisüsteemi üldist seisundit rahustada?

    1. Pehmed tekstiilid mõjuvad psüühikale rahustavalt. Keera end diivanile või tugitooli mõnusasti kerra ja kata pehme tekiga – kohe tekib tunne hoitusest ja turvatundest ning närvisüsteem rahuneb.
    2. Samamoodi tuleb meisse mõnus harmooniline tunne looduses – ja piisab isegi looduspiltide vaatamisest!
    3. Pese käsi või nõusid sooja veega või mine duši alla ja hinga samal ajal nelja sekundiga sisse ja neljaga välja või aeglasemalt. Mõnus soe vesi rahustab.
    4. Puuduta oma huuli. See annab närvisüsteemile rahunemise märguande, assotsieerudes mõnusate kogemustega: söömise ja suudlemisega.
    5. Hõõru käed kuumaks ja kata siis kõrvad soojade pihkudega – mõnusalt turvaline, rahulik ja rahustav tunne.
    6. Naturaalsed ehitus- ja siseviimistlusmaterjalid nagu puit, savikrohv, paber- või taimetapeet ning looduslikust kiust kangad mõjuvad alateadlikult rahustavalt.
    7. Mediteerimine ja juhendatud lõdvestus aktiveerivad nn parasümpaatilist närvisüsteemi, mis tavaliselt aktiveerub meil vaid magades. Kogu ärkvelolekuaja on meil aktiveeritud sümpaatiline närvisüsteem, võitle-või-põgene. Enese taastamiseks ja laadimiseks on ülioluline ärkveloleku seisundis aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi. Mõni minut meditatsiooni ja 11 minutit puhkust päevas võiks olla päevakavas kindlalt sees. Nii kestavad meie patareid kauem 🙂 Meditatsiooni head mõjud immuunsusele, mälule, keskendumisvõimele ja emotsionaalsele stabiilsusele on juba teaduslikult tõendatud.

    Foto: Marju Randmer-Nellis

  • Väljakutse vapratele

    Väljakutse vapratele

    Muutus on väljakutse vapratele.
    Vastu võttes saab sellest seiklus.

  • Vaikne (r)evolutsioon

    Tulevik on mind alati huvitanud. Pideva kasvu ootuse ja survestamise asemel tõstavad pead ka teised mõtted. Kuidas oleks pigem loomulik, orgaaniline kasv? Loomulik, pingutusevaba elu, töö ja ühiskond?

    Sel esmaspäeval käisin solidaarmajanduse seminaril “Arengukoostöö läbi väärtuspõhise majanduse” Mondo Maailmahariduskeskuses oma silmaringi avardamas. Tundus, et see teema võiks avada tulevikusuundi ja olin põnevil, milliseid näiteid uutel alustel toimivast maailmast kuulen.

    Võtsin fookusesse itaallase Jason Nardi ettekande, et saada inspiratsiooni nii oma loodava uue ajakirja sisu kui ka koostöö formaadi jaoks. Kuna esmaspäeviti on lapsel lastehoiuvaba päev, siis oli tema ka kaasas ja ma pole ülearu uhke, et keskendumise huvides pidin talle ikkagi andma oma telefonist multikaid vaadata. Kõik kaasa võetud 15 autot ammendasid end esimese poole tunniga.

    Esiteks pidin tõdema, et kahjuks tunneb sedasorti teemade vastu ikka häbematult vähe inimesi huvi, kuigi kui ma neid märksõnu kuulasin – networking, co-financing, eco-social commitment, siis need on tänapäeval juba nii loomulikud ja headust täis mõtted. Kõik, mis pole korporatiivne ja meie süsteemis tavaline. Aga mis on tulevik.

    Ma nii tunnen, et see ongi tulevik! Hierarhiliste süsteemide asemel hoopis teistel, loovamatel ja vabamatel, õhinapõhisematel alustel koostöö; kurnamise asemel toitmine; kasumi asemel vastutus ja rahulolu. Globaalsuse asemel lokaalsus. Öko ja õiglane kaubandus. Eetilised pangad, taastuvenergiad. Sotsiaalne vastutustunne ettevõtluses. Kodanike inistiatiiv. Koostöövõrgustikud ja kogukonnad. Anonüümse tootmise ja tarbimise asemel side selle kogukonnaga, kellelt ostad või kellega koos ostad. Ka demokraatia ja ühtsustunne – kuigi esimesega on mul olnud ka raskusi oma tiimides – lihtsalt ei halda ära kõiki erinevaid mõtteid – aga ka selleks on tehnikad ja lähenemised. Nende ühine nimetaja on, et need võtavad aega ja ma olen väheke kärsitu loomuga vahel selle jaoks, aga tasub vaeva.

    Ja kuulates seda ettekannet (lisaks õnnestus kuulata ka Coffee People’i ettekannet konkreetsest näitest headust juurde loovast koostööst, anonüümse kohvi asemel teada-tundtud farmeritelt), jõudsin kiiresti äratundmisele, et tegelikult ma paljuski juba elan oma elu selliselt ja teen tööd selliselt. Lihtsalt tahaks veel ja veel teada ja rakendada ja mitte seda kõike ise välja mõelda, vaid ka inspiratsiooni.

    Ja inspiratsiooni ma sain, see tähendab jugustust, et see ongi tuleviku tee ja õige tee!

    Olen endale tööandjaks olnud juba seitse aastat, vahepeal olles olnud seotud suurte firmadega, vahepeal üldse mitte. Tulevik ongi selline, et igaüks teeb seda, mis talle just kõige südamelähedasem ja sellises formaadis, mis hoiab töö ja eraelu tasakaalu, rikastab hinge, annab võimaluse olla ka päevasel ajal oma lastega ja… noh, mis seal salata – praegu ma veel ei tea, kuidas selliste mõnusalt tasakaalus päevadega vältida öiseid töötunde, aga küll see lahendus ükskord lapse kasvades ka tuleb.

    Praegu panustame Marju Randmer-Nellisega palju öö- ja päevatunde oma uude lapsukesse – Hingele Pai ajakirja. Kuna Marju elab New Yorgis, siis skaibime, emailime, vahetame mõtteid visuaalselt Pinterestis. Tõeliselt tulevikulõhnaline ja õhinapõhine!

    Eks ma ammutan vahel julgustust ühest oma varasemast kindla visiooniga ideest. Joogafestival sai alguse minu visioonist ja on kasvanud nüüd juba 1400 inimese ürituseks ja praegu planeerime kuuendat suvist festivali Haapsalus, lisaks on toimunud kolm Tallinnas. Me teeme seda paljuski õhinapõhiselt. Ja on huvitav jälgida, mis õhinaga aastate möödudes juhtub ja kuidas seda pidevalt toita ja kuidas on töötada oma sõpradega (meid on kümmekond, kellel kõigil muu põhitegevus). Oma tiimikaaslastega suhtlen peamiselt meili teel – aga kuidas siis seda kõike elus ja sädet täis hoida. Ja me hoiame! Tulevik ongi õhinapõhine ja koostööpõhine. Ja igaüks töötab oma kodus.

    Mul on väike oliiviõlibisness, koos oma sõbranna Terje Homutoviga (ja muidugi jälle töötame e-maili teel, sest Terje elab Kreekas). Me toome Kreeka väiketaluniku koduistanduse oliiviõli otse Kalamatast Eesti kvaliteetset toorainet hindavatele peredele ilma ühegi vahendajata. Ja hiljuti ma kuulsin, et väiketalunike (väikeettevõtjate) toetamine on ka karmale hea.

    Ma ei käi suurtes poodides peaaegu üldse (ainult haruharva kassiliiva ostmas). Ostan teraviljad-jahud-helbed Loona talust, maheköögiviljad Bambona hulgilaost, pähklid-kuivatatud puuviljad-seemned Rhumveldi hulgilaost või Armastusest inspireerituna veebipoest, öko-ajurveeda kosmeetika koos teiste fännidega ühistellimusena Indiast. Paar korda kuus käin ökopoes värskeid piima- ja lihatooteid lapsele ostmas, WC-paberit, pärmihelbeid, maitseaineid, gluteenivavasid makarone, šokolaadi, pesuvahendeid, kaunvilju, kassitoitu…

    Mul on suvila unistus. Maamaja unistus. Aga ma ei tea, kus piirkonnas see peaks olema, kuidas me leian õige, veedaliku arhitektuuri planeeringuga sobiva maatüki või siis et kuidas ma laenu saaksin jne jne. Ma ostsin siis hoopis telgi, päriselt! (Aga saan kätte alles kevadel.) Ilusa, valge, suure telgi koos ahjuga. Ja sain juba kolm toredat pakkumist kellegi maakodu hoovil suvitada. Tulevik ongi mobiilne, ökonoomne, minimalistlik. Ongi koostöö, mitte ainult oma tillukese perega oma maamajas toimetamine, kuri koer aias ja sildid väljas, et eramaa.

    Sellest seminarist sai pilk tulevikku ja julgustus olevikku. See on nagu “silent (r)evolution”. “Move from destructive and extractive to restructive and resilient form.” Ehk jätkusuutlikum elukorraldus. Ja see puudutab kõiki sektoreid (avalik, era ja nn kolmas sektor), kõiki valdkondi (haridus, pangandus, energiatootmine, tarbimine, linnakeskkond, tervis, jagamismajandus nagu Uber, AirBnB, Couchsurfing…) ja nii inimesi, loomi-taimi kui ka Maad. Sest pideva kasvu idee pole jätkusuutlik, pole loomulik. Elagu loomulik elu!

  • Kuidas leida oma kirg?

    Kuidas leida oma kirg?

    Jah, see ei olegi lihtne – leida oma kirge ja kutsumust, millele pühenduda, mida edasi arendada ja millega teenida elatist. Sest kes ei tahaks saada palka selle eest, mida ta kõige enam armastab. Selle eest, mille pärast hommikul energiast laetuna üles tõusta ja kohe alustada. Enne hommikusööki, enne pissilkäiku. Kindlasti peab püüdma „seda“ leida – ma mõtlen „selle“ all tegevusala, kaaslasi ja kohti, mis panevad hinge hõiskama. Lapsena tuli see kuidagi lihtsamalt – kõigist maailma mängudest valisime omad. Noppisime välja enda jaoks sümpaatsed inimesed ja flirtisime nendega, tirisime neid mängima ja näitasime oma salapaiku. Kõnetasime häbitundeta isegi võõraid, kui tahtsime! Kodus olevatest raamatutest leidsime lemmikud, millest said peagi liiga tihti lugemisest ja lehitsemisest räbalad. Oli asju, millest teadsime rohkem kui täiskasvanud ja me ei tahtnud kindlasti mitte igavalt mulisedes õhtusöögilaua ääres istuda, õhtul vara magama minna ega klaaslaua ümber toimunud lõbusast tagaajamisest keelamise peale loobuda.

    Aga mis siis vahepeal juhtus? Kuhu kadus see meie mälu, mida me oleme tulnud tegema, mille järgi valima inimesi enese ümber, kuidas kasutama oma päevi, mida õppima ning mida õpetama ja andma? Ma ei tea, kas see sind aitab. Aga umbes sellises järjekorras peaks vist ennast analüüsima, asju proovima ja nendega lõpuni minema – kuni elatise teenimiseni välja. Ma ei taha kedagi kehutada tegema midagi, milleks nad ei ole valmis nii et kui oma kutsumuse analüüsi ja praktiseerimise käsile võtad, siis ikkagi omal vastutusel 🙂 Aga sul on minu õnnistus. Sest kõigil on õigus ja kohustus teha seda, mida nad TEGELIKULT tahavad.

    Esimene samm on kujutleda, milline oleks su elu, kui sul ei oleks ühtki piirangut (stiilis “aga raha ei ole”, “ma ju pean tööl käima”, “jah, aga mu partner on ju selline, et temaga ei saa..”, “mul on ju lapsed, kuhu ma lähen…” jne). See on esialgu ju ainult mõttemäng, aga see võib ka reaalsuseks saada. Kui sa ei suuda midagi kujutleda, mille peale sul “pirn põlema lööb”, siis proovi selliseid samme:

    1. Milles sa oled hea, millises valdkonnas või millistes tegevustes tunned end kindlalt, mis asjus küsitakse sinult nõu? Mõtle põhjalikult järele ja mine tagasi oma esimeste töödeni, kooliaega ja isegi oma lapsepõlve juurde. Kas sa oskad end hästi väljendada, oled sa süstematiseeritud? Või oskad sa joonistada? Või kõiksugu inimestega läbi saada? Kujundad sa kenasti dokumente või ruume? Oled sa hea üldistaja või meeldib sulle asjadega süvitsi minna? Milliste asjadega sulle meeldib süvitsi minna? Mis on olnud elu jooksul sinu hobid? Mis sulle rõõmu teeb? Ilmselt hakkad paremini aru saama, kuhu tahaksid areneda, kui mõtled põhjalikult järele, kes on sinu eeskujud ja miks. Pane kirja kõik märksõnad, mis aitaksid sul hakata filtreerima oma tegelikku kutsumust. Pühenda sellele vähemalt pool tundi.

    2. Mida sulle eriti teha meeldib? See võib olla midagi tööalast, aga ka midagi, mida sa teed meeleldi pärast tööd. See võib ka olla midagi, mida sa pole ammu teinud, aga mille järele igatsus on jäänud. Mõtiskle jälle pool tundi ning lisa märksõnad oma nimekirja.

    3. Millest sulle meeldib lugeda? Millised raamatud, millised ajakirjad ja millised artiklid sind huvitavad? Mida sa tundide kaupa netist otsid? Kas sind huvitavad mõned konkreetsed kodulehed või blogid? Milliste raamatute osakonda sa poes alati vaatad? Lisa kõik järele mõeldes üles kerkinud teemad oma nimekirja.

    4. Millest sa oled salamahti unistanud? Pagaritööst? Näitlemisest? Filmi tegemisest? Kodude kujundamisest? Lumelauatamisest? Hiina reisimisest või Austraalias töötamisest? Oma firma asutamisest? Kahtlused, teiste hoiatused ja oma hirmud on sind tagasi hoidnud. Ja see mõte, et sul pole võimalust ega raha seda teha. Pane kõik ideed kirja ilma neid hindamata!

    5. Nüüd sul on ilmselt päris pikk nimekiri. Vali sealt teema, mis sind tegelikult ka kõige enam huvitab. Näiteks nii väga, et sa tunned midagi sellist nagu õnnevärin või tunne, et sul tahab vaimustusest hing kinni jääda. See on sinu esimene kutsumuse-kandidaat. Nüüd hakka sellel teemal lisa uurima. Surfa netis, loe ohjeldamatult blogisid ja otsi infot. Küsi spetsialistidelt asju, mida sul on vaja teada. Mõtle välja, mida sul on veel vaja teada ja teha, et saada ka ise selles vallas eksperdiks.

    6. Proovi. Niimoodi õpib kõige paremini, saab tagasisidet nii teistelt kui ka iseendalt, jälgides, mis tunne sul endal on. Ja siit edasi on kas järgmine samm või mine tagasi ja vali oma nimekirjast teine kutsumuse-kandidaat.

    7. Kitsenda oma valikut. Kui sul on välja valitud rohkem kui viis kutsumust, siis tee nendega läbi sammud 5 ja 6. Jah, see võib võtta kuid. Aga see on ikkagi lühike aeg, arvestades võimalust, et sa tegeled terve elu vale asjaga! Pärast „katseaega“ küsi endalt, milline tegevus on sinu jaoks kõige põnevam. Mille eest võiksid teenida raha? Milline nendest tegevustest on ka teiste jaoks põnev? Mida sa näeksid end tegemas aastaid? Vali üks. Maksimaalselt kaks. Ja keskendu sellele, tehes läbi järgmised sammud: kummuta oma kahtlused ja hirmud, leia selle tegevuse jaoks aega ning kui vähegi võimalik, teeni sellega oma elatis. Ja kui tuleb välja, et see ikkagi ei tööta, tunnusta ennast proovimise eest, võta enese jaoks kokku õppetunnid ning vali oma nimekirjast järgmine.

    8. Kummuta oma kahtlused. Enamikule on iseeneses kahtlemine, ebaõnnestumise ja rahapuuduse hirm suurimaks takistuseks. Tunnista enesele kõigepealt, et need hirmud on ka sinul ning siis püüa neid formuleerida – kirjuta need üles, tunne nad läbi. Ja siis küsi eneselt, mis on kõige hullem, mis võib juhtuda. Tavaliselt see ei ole midagi väga hullu. Nüüd mõtle rahulikult läbi, kuidas see asi praktikas välja nägema peaks ja valmistu selle elluviimiseks. Üks tuttav korraldab seksuaalenergia kursusi. Teine remondib praegu kogu hoolega imelist Kadrioru maja lastehoiu avamiseks. Kolmas kirjutab raamatut ja mõtleb koolitajakarjäärile. Tee korraga väikseid samme, hästi pisikesi ja unusta korraks, mis kõik võib juhtuda. Keskendu sellele, mis tegelikult on juhtumas. Ja rõõmusta oma edusammude üle. Siiralt.

    9. Leia aega. Küll on tuttav kuulda ja kuulutada, et pole aega. Palun võta aega. Kui see on sinu kirg ja seega prioriteet, siis sa leiad selle aja tegelikult väga kergesti, kui sa ainult piisavalt tahaksid. Korralda oma elu nii ümber, et see aeg tekiks. Ärka kasvõi varem. Ütle ära mõned sind vähem erutavad kokkulepped ja kohustused – mis siis ikka. Lase vähendada palka ja küsi reeded vabaks. Tee tööd ette ära nagu sa püüad tavaliselt teha enne puhkusele minekut. Lihtsusta mõningaid rutiine. Delegeeri.

    10. Mõtle välja, kuidas saaksid teenida oma kirega elatist. Selge on see, et sellised asjad ei juhtu tavaliselt üleöö. Sa pead midagi väga hästi teadma või oskama. Sa pead tundma inimesi, kes mõistavad, et tegu on sinu kirega ja sa mõtled seda tõsiselt. Siis sa tuled neile õigetel hetkedel meelde. Ja ole ise aktiivne! Mõtle suurelt ja teistmoodi – kuidas saaksid end tutvustada võimalikele tellijatele-klientidele. Kuidas saaksid muuta end nähtavaks? Tee alguses tasuta, siis väikese tasu eest ja siis normaalse tasu eest. Selle järgi, kuidas sa ise kasvad, kasvab ka sinu hind.

    Need sammud võtavadki kuid või isegi aastaid. Eneseleidmise protsess nõuab palju mõtlemist ja tunnetamist, siis õppimist ja harjutamist ning lõpuks julgust ja pühendumist. Aga ma usun, et see on kuhjaga tulemust väärt, sest sa ei saa õhtuti elevusest uinuda ning hüppad hommikuti rõõmuga voodist üles. Sa oled särav, huvitatud ja elus. Su ümber on inimesed, kellega on mõnus ning sa käid isegi tuisusel päeval naerunäoga ringi.

  • Õnnega koos

    Mul on väga vedanud, et sain oma esimese unistuste töö juba 24aastasena, tegemata selleks peaaegu mitte midagi. See töö oli seotud ühe suure ettevõtte tuleviku visioneerimisega. Mõne aasta pärast kerkis aga minu seest küsimus: „Kuidas edasi? Mis on minu eesmärk, kui mul ongi kõik, millest ma oskan unistada?“ Vastuse otsimine võttis mõned aastad, kuni minu jaoks oli loomulik valida vabakutselise tee. Täna on mul õnn kogeda sellist töist eneseteostust, millest Jocke Sensa veergudel ikka ja jälle kirjutab, loovimpulss on mulle tuttav ja tema järgimine loomulik. Vabakutselise tööl on aga ka omad miinused – millal lõpeb tööaeg ja millal algab vaba aeg? Mis on üldse vaba aeg, kui kohtud niikuinii samade inimestega, mõlgutad samu mõtteid ja loed-kirjutad tekste, mis sisemiselt korda lähevad?

    Joogas öeldakse, et naistel on siin elus oma ülesande täitmiseks neli võimalust, kus meestel on ainult üks. Ja ma pole kindlasti ainus naine, kes on püüdnud valida mitut teed korraga. Esimene valik, mis on ka meeste tee, on olla üks oma universaalse teadvusega – seda ma pean tööalaseks eneseteostuseks ehk et töö ja elu on üks, ja sa teedki tööna seda, mida niikuinii teeksid. Teine tee on sünnitada pühak või kangelane, kolmas teenida oma abikaasat ning neljas pühenduda spirituaalsele õpetajale. See püüdmatu püüdmine – mitme alternatiivse tee korraga valimine – on mulle õpetanud delegeerimist. Varasemalt ma pole julgenud, usaldanud, raatsinud, osanud seda teha. Nüüd see lihtsalt tuleb, sest muud võimalust ei ole.