TEKST KERSTI HEINLOO
FOTOD TRIIN MAASIK
Võin julgelt astuda suhtesse kõiksuguste mustrite, materjalide ja värvidega. Siiski üks piirang mul on: mu garderoobis pole ühtegi püksipaari peale spordidresside.
Kui mu noorem poeg nägi mind ükskord teksades, siis ta lausa võpatas ja kommenteeris nördinult, et näen välja nagu mees. Selle valiku on tinginud eelkõige mu armastus seelikute ja kleitide vastu, aga ka mu kehakuju. Laiad puusad ei soosi pükste kandmist.
Mu ilumeel on püsinud suhteliselt sarnasena juba teismeeast peale. Mulle meeldib sobitada esmapilgul sobimatuid riideid, olulisel kohal on mugavus. Ma armastan kõiki värve. Just hiljaaegu hakkas mu garderoobi tekkima kollane. Seda oli väga huvitav avastada, enne oli mind vallutanud elektrisinine.
Meeleolust sõltub palju ja ka energiahulgast, mis mul parasjagu kehas leidub. Nii meeldib mulle vahel provotseerida ja teisel hetkel nähtamatu olla. Ka käsitöö tegemine sõltub tuule suunast ja tähtede seisust. Reegleid pole, leiutan, miksin ja fantaseerin.
Tavaliselt ma uusi riideid ei otsi. Minu jaoks on poodides käimine kohutavalt tüütu ja seetõttu tekivad mulle riideesemed juhuslikult. Võin ootamatult midagi leida teise ringi poest või mõne tuttava moekunstniku kollektsioonist. Hetkel ihalen mõnda Roberta Eineri kleiti, aga rahakott on selle jaoks veel pisut ahtake.
Ma vaatan üsna palju moodi. Lemmikud on Elie Saab, Alexander McQueen, Vivienne Westwood. Ka Eesti moekunstnike kollektsioonide vastu tunnen huvi. See ei tähenda aga üldse mingite trendide järele jooksmist. Ma lihtsalt olen lummatud sellest kunstivaldkonnast puhtalt esteetilisest naudingust.
“Ma armastan kõiki värve. Just hiljaaegu
hakkas mu garderoobi tekkima kollane.”
