TEKST MERIT RAJU
FOTO KIUR KAASIK

Samamoodi nagu vajame eredat valgust ärkvel ja aktiivne olemiseks, vajame ka pehmet hubast valgust, mis mõjuks lõõgastavalt ja rahustavalt. Eriti mõnus on küünlakuma, aga millist küünalt valida?

GHEE VÕI TAIMEÕLI

Indias nägin, et parafiinküünlaid, sealhulgas meil nii levinud teeküünlaid, seal eriti ei kasutata – nad sulaksid kuumavates templites lihtsalt üles. Küll aga jäetakse templitesse väikestes savitopsikutes ghee’sse kastetud naturaalsest nöörist tahikesega küünlaleeke võbisema ja jumalaid toitma – sest jumalatele meeldib valgus (ja magus ja lõhnad ja ilu).

Kodus samamoodi küünlavalgust luues sain teada, et mugavamgi on kasutada külmpressitud seesami- või oliiviõli, proovisin ära ka kanepi-, kookos- ja mandliõli. Kõik toimisid hästi, aga pean viimaseid põletamise jaoks liiga kõrgehinnalisteks.

Kuna õliküünal ei kuma üleni, saab selle panna kumama näiteks pitsidega kaunistatud madalasse klaaspurki, kivistunud soolast küünlaümbrisesse või heledasse kaussi.

Põletan sellist omatehtud õliküünalt iga päev – ja ettevaatus pole kunagi liiast. Kord oli topsi väliskülg muutunud pisut õliseks ning küünla süütamisel võttis ka laudlina sekunditega tuld! Edaspidi olen pannud savitopsikule alla veel ühe tulekindla aluse.

MESILASVAHA

Ka mesilasvahaküünlad on suurepärane valik: need on täiesti naturaalsed, lõhnavad isuäratavalt ning neid saab väga lihtsalt ise (või lastega) teha. Sageli on müügil olevad kärjemustriga küünlad valmistatud erivajadustega töötajate abiga, mis tähendab, et neid ostes panustad sotsiaalsesse õiglusse. Enne kasutamist võib panna mesilasvahaküünla külmkappi, siis põleb ta kauem.

STEARIIN

Steariinist küünlad on nüüdseks juba üsna levinud ning enamasti valmistatakse neid palmi- või sojaõlist. Siin aga peaks kindlasti vaatama, et küünal oleks ökosertifikaadiga, sest siis on tooraine saadud loodust laastamata.

Pane tähele

  • Kõige tavalisemaid, parafiinküünlaid valmistatakse naftatööstuse jääkidest, mille mürgised osad lenduvad küünalt põletades ka toaõhku ning jõuavad meie vereringesse.
  • Tavalised enim müüdavad lõhnaküünlad on lõhnastatud kunstlike ainetega. Kui looduslikud lõhnad lahkuvad uriiniga juba veerand tunni pärast, siis sünteetilised ained ladestuvad organismi.
  • Vaata, kas küünal on värviline ainult väljast või läbivalt: mida rohkem värvi, seda rohkem keemiat. Kunstlikud värvid eraldavad põledes kahjulikke aineid toaõhku.
  • Teeküünlad pole tavaliselt tervisekaup – metallkestad sisaldavad mürgist pliid.

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga