Kui pakane on veekogud kaanetanud, haaran kaasa uisud ja lähen loomulikku jääd otsima. Kogema seda, mida jäähallid pakkuda ei suuda.

Põhimõtteliselt saab kõigil veekogudel uisutada – jäätunud poriloikudest mereni. Ideaalne aeg looduslikule jääle minekuks on siis, kui pakane on paukunud, ent lund sadanud ei ole. Samas õhuke kohev lumekiht pole sugugi häiriv. Ettevaatlik peaks olema kiirevoolulistel jõgedel ja allikate kohal ehk paigus, kus jää võib ohtlikult õhuke olla.

Minu eredaimad uisutamiselamused on olnud rabalaugastel. Kui minna rabasse selge ilmaga päikesetõusu või -loojangu paiku, on tagatud ka hingematvalt kaunis taevane värvimäng.

Mõned aastad tagasi sain unustamatu uisutamiselamuse Tallinna piiril asuva Raku järve jääl. Minu kasutada oli üle saja hektari peegelsiledat jääd, läbi mille võis imetleda isegi veekogu põhjas olevaid taimi.

Üle ootuste mõnus on uisutada põldudel. Jah, just põldudel! Väga paljudel põllulappidel on mõni madalam koht, kuhu sügisel kogunenud vee pakane ära jäätab. Põlluliuväljadele võib katsetama minna juba üsna õhukese jääga, sest kaotada pole peale kuivade jalgade midagi. Uisutada saab ka kraavides. Kui need on täis tuisanud, tuleb appi võtta lumelabidas.

Hunnitute vaadetega liuväli on meri. Tõsi, sageli kipub merejää olema konarlik, ent konaruste vahel leidub enamasti ka siledaid lapikesi. Kevade poole tekivad merele ja Peipsi järvele ka rüsijäähunnikud, mis on omaette efektne vaatamisväärsus. Kuna möödunud talvel põhjarannikule korralikku merejääd ei tekkinudki, käisin jääd nautimas Haapsalu ja Pärnu lahel. Merejää olemasolu ja paksuse kohta annab ülevaate Riigi Ilmateenistuse veebilehel olev jääkaart. Peipsi kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt jääolude alt. Nendel lehtedel on välja toodud ka kohad, kus asuvad rüsijäähunnikud.

Veidi eeltööd ja leiad endale kindlasti imelise loodusliku liuvälja. Aga ettevaatust – kord juba looduskaunis kohas uisutamist kogenuna ei pruugi avalikud uisuplatsid enam paeluda!

Teadmiseks:

  • Rabalaugastel saab tavaliselt uisutada juba detsembris. Kõige sobivamad on suurte laugastega rabad, nagu näiteks Kakerdaja ja Marimetsa.
  • Esimene merejää külmub jaanuari keskel. Kõigepealt on jääd mõtet jahtida Haapsalu, Matsalu ja Pärnu lahel.
  • Mina käin uisutamas iluuiskudega, kuna naudin liuglemist ja kergeid piruette. Kes tahab pikemaid distantse läbida, sellele sobivad kiir- või matkauisud. Viimased kinnitatakse tavaliste matkasaabaste külge ning hoogu lükatakse keppidega.
  • Tegu on taskukohase hobiga – uisupaari hinnad algavad paarikümnest eurost.
Foto: Monika Pipar

Möödunud kevadel uisutasin viimast korda 1. märtsil. Soe kevadpäike, tublid plusskraadid, aga jää üleujutatud Tõramaa puisniidul veel kandis. Sellistes oludes on mõistlik vältida tumedamat, seega õhemat jääd ja mitte jääda ühe koha peale seisma. Samuti hoidsin eemale Halliste jõe sängist.

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga