Kuigi ma vajan väga palju üksi kodus või looduses olemise, aga ka keskendumise, loomise või lihtsalt vaikuse aega, olen ma tegelikult ilmselt ikkagi pigem ekstravert.
See, kes saab suhtlemisest energiat. Ja annab seda teistele vastu.
Mul on väga palju tuttavaid ja mulle on valmistanud raskusi loendada kõiki sõpru, sest neidki on alati olnud hulgaliselt.
Kohtumistele on kulunud suurem osa mu vabast ajast.
Aga viimased poolteist kodusemat aastat on toonud muutuse.
Just paar päeva tagasi leidsin end mõtlemast, et mul on pandeemia ajal kristalliseerunud kolm sõpra.
Meil on tundide viisi hea koos olla.
Saame olla lõpuni ausad ja siirad ilma et mõni teema tunduks liiga intiimne, isiklik või piinlik.
Meil on teineteisega turvaline ja soe.
Ja me ei tüdine kohtumistest.
Me tunneme, et saame inspiratsiooni ja targemaks ja paremaks inimeseks ja korrastame oma mõtteid ja peegeldame ka ebamugavaid teemasid.
Nii tänulik.
Tavaliselt – kui nii saab öelda, aga nii ma lugesin – olevat inimestel lisaks pereliikmetele maksimaalselt seitse olulist sõpra.
Üle seitsme ei suutvat me hästi hallata ja järge pidada ja suhtlus kaotab sügavust.
Ja selle tõestuseks olevat, et enamikus riikides on seitsmekohalised telefoninumbrid, sest 8 või 9 oleks keeruline meeles hoida.
Nagu sõpradegagi.
Ka nädalas on seitse päeva ja igale sõbrale võiks jääda vähemalt üks.
Olgu selle telefoninumbrite seosega, kuidas on, aga on tõestatud, et tähendusrikkad lähedased suhted pere ja sõpradega mõjuvad hästi nii meie vaimsele kui füüsilisele tervisele, aitavad kulgeda läbi muutuste ja raskuste ja eks jagatud rõõmgi ole kahekordne.
Hoia neid seitset (või kolme või ühte), kes sinu lähedal ja ümber on!
Ja võta täna pisutki päikest, kasvõi ainult ninale!
