Millised on pikaealisuse saladused maailma neljas piirkonnas, kus elab kõige enam üle saja-aastaseid?
Maailmas on piirkondi, mille elanikud on eriti pikaealised ning isegi vanuigi on nad hea tervise juures ja liikuvad. Väikeseid piirkondi maailmas, kus üsna suur hulk elanikkonnast elab üllatavalt vanaks, nimetatakse sinisteks tsoonideks. Seal on paljud elujõulised ja terved ka 80-, 90- ja isegi 100-aastastena. Nende saladust asus uurima teadlane ja kirjamees Dan Buettner seitse aastat kestnud ekspeditsioonidel nelja piirkonda: Barbagia mägiküla Sardiinias, California Loma Linda kogukond, Okinawa saar Jaapanis ja Nicoya Costa-Ricas. Kõigis neljas piirkonnas elavail sajandivanustel on omad kindlad harjumused, tagasihoidlik ja pigem taimne toidusedel ning stressikoormat vähendavad, sotsiaalset kuuluvustunnet suurendavad ja liikumisvõimalusi pakkuvad elutingimused, mis kõik pikale ja tegusale elule kaasa aitavad. Kahes tsoonis neljast mängib olulist rolli ka religioon – usk millessegi suuremasse kui meie. Siiski erinesid omavahel nii kõik neli tsooni kui ka saja-aastased ise.
Näiteks Sardiinias Barbagias olid saja-aastased olid valdavalt mehed, mis on harukordne, sest üle kogu maailma elavad naised meestest keskmiselt kauem. Nad olid olnud lambakarjused: madal stressitase, liikuv eluviis ja lihtne kasin toit. Lisaks annab oma panuse eraldatud piirkond, mis on tekitanud omalaadse geneetilise inkubaatori. Igapäevane täisterasai, kitsepiim, punavein, pistaatsiaõli, kuid lihatoidud vaid pühapäeviti ja pidulikel juhtudel – need kõik võivad pikaealisuse saladuses oma rolli mängida. Samuti baseerub sealsete inimeste elu rutiinidele ja lisaks on selle piirkonna pikaaegsetel elanikel tugev perekondlik kokkukuuluvustunne: eakad jäävad elama koos oma perekonna nooremate põlvkondadega ning nende elu ei kaota oma sisukust.
Okinawa saarel elab rohkem saja-aastaseid kui ei kusagil mujal Jaapanis, samal ajal on just see piirkond olnud kõige vastuvõtlikum USA toidukultuurile. Vanemaealiste toidulaual on aga ka täna pearoaks enamasti aedviljad, eriti maguskartul, lisandiks fermenteeritud sojatooted. Ka siin süüakse väga vähe liha ning igal saja-aastasel on oma aed, kus toimetada – see tagab piisava füüsilise aktiivsuse. Enamik neist elab traditsioonilisel moel vähese mööbliga ning istub peamiselt põrandal. Kõik saja-aastased istuvad ja tõusevad põrandalt mängleva kergusega – selline treening on tugevdanud nende luid, liigeseid ja alakeha üldist toonust. Nõu ja toetust saavad nad igapäevaselt moaides, lähedaste ja sõprade ringis.
Väga suur hulk California saja-aastaseid kuuluvad kõik seitsmenda päeva adventistide ridadesse – see usulahk keelab alkoholi, kofeiini, teravad vürtsid, suitsetaimse ja „ebapuhtad“ toiduained nagu näiteks sealiha. Pooled neist on taimetoitlased ja nad söövad vähemalt viiel päeval nädalas pähkleid, lisaks sisaldab nende toidusedel ohtralt aedvilju, eriti kaunviljalisi. Nad on liikuvad ja joovad ohtralt vett. Samuti on selle piirkonna sajandivanustel tugev kokkukuuluvustunne oma kogukonnaga, adventistidena jagavad nad sama maalimavaadet, väärtushinnanguid ning ühtset tugivõrgustikku. Adventistid peavad ka rangelt kinni iganädalasest puhkepäevast, mis on pühendatud ainult jumalale, perekonnale ja loodusele. See võimendab veelgi nende sotsiaalset ühtekuuluvust ning vähendab stressi.
Nicoya, Costa Rica
See on erakordselt huvitav piirkond kasvõi juba selle poolest, et Costa Rica on üks Kesk-Ameerika riikidest ning selle regiooni inimeste keskmine eluiga on küllaltki lühike tänu kehvadele elamistingimustele ja ohtlikele haigustele, näiteks malaariale. Siiski on just Costa Ricas kogu Kesk-Ameerika kõige arenenum tervishoiusüsteem ning haiguste ennetamisprogrammid on heal järjel.
Buettner leidis, et just siinsed pikaealised on palju arukamad ja aktiivsemad, kui teiste siniste tsoonide vanurid. Nad kõik usuvad jumalasse, neil on tugev tööeetika ning nad on pühendunud pereinimesed. Nende toidusedel koosneb peamiselt maisist, ubadest, sealihast, koduse köögiviljaaia saadustest ja värsketest puuviljadest (papaia, mango, apelsin). Selline toidulaud pakub madala kalori- ja rasvasisaldusega toite ning peamiseks toiduaineks on ennekõike kaunviljad. Õhtusöök on päeva kõige vähemoluline söögikord ning sageli jäetakse see sootuks vahele. Võimalik, et midagi erilist on ka siinses vees, sest selle mineraalide sisaldus erineb riigi teiste piirkondade veest. Nicoya poolsaare vesi on karedam ning sisaldab rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. Samuti väärib mainimist antud piirkonna elanike vaba suhtumine seksuaalsusse. Enamik 90-aastaseid ja vanemaidki on olnud koos mitme partneriga ja seda isegi abielus olles. Vanuigi elatakse koos nooremate põlvkondadega ning jätkatakse aktiivselt pereellu panustamist. Inimestel on vähe maist vara, kuid nad on olemasolevaga rahul ja see hoiab ka nende elu stressivabana.
Kas nende inimeste eluviisides peitub pikaealisuse retsept, on raske teaduslikult tõestada, kuid kindlasti tasuks neist eeskuju võtta.