TEKST MARIKA BLOSSFELDT
FOTOD MARJU RANDMER-NELLIS
Looduses ärkab kevadel rohelus – paku sel ajal ka oma kehale palju rohelist. Lehtköögiviljade söömine tõstab tuju ja annab rikkalikult energiat. Seda tunned juba mõni minut pärast söömist. Roheline on kevade, uuenemise, lootuse ja südametšakra värv, seepärast ongi lehtköögiviljal niivõrd positiivne mõju.
Pärast raskeid talviseid toite ihkab keha puhast ja värsket toitu ning tunneb rõõmu võimalusest vabaneda mürkidest, limast ja ainevahetuse jääkidest. Hiina meditsiinis pööratakse kevadel erilist tähelepanu maksale. Maks on keha peamine filtreerimise ja puhastumise organ ning seetõttu on kõige sobivam aeg keha puhastuse jaoks just kevadel. Puhastumiseks on eriti head kõik puhtalt kasvanud lehtköögiviljad: nad toetavad maksa- ja neerutalitlust, parandavad vereringet ja aitavad suurepäraselt verd puhastada.
Kehtib lihtne reegel: mida mõrum taim, nagu ürt-allikkress, võilill, rukola või Hiina lehtnaeris, seda parem maksa toniseerija. Armusin lehtköögiviljadesse umbes 13 aastat tagasi ning minu köögis on nad endiselt tähtsal kohal. Pole olemas teist köögiviljagruppi, mis sisaldaks nii palju väärtuslikke toitaineid, annaks kehale sellise annuse energiat, hingele rõõmu loodusega üksolemisest ja vaimule tasakaalustatud ergutust.
Pakatavad toitainetest
Lehtköögiviljad on köögiviljadest kõige toitainerikkamad, nad on tõelised supertoidud. Lehtköögiviljad sisaldavad:
- palju mineraalaineid, nendest rauda (mida tumedam roheline, seda rohkem rauda), kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja tsinki. Tänu mineraalaineterikkale olemusele on lehtköögiviljad aluselise toimega. Liiga happeline keskkond veres loob pinnase põletike, mineraalainetekaotuse ja luuhõrenemise tekkeks. Lehtköögiviljade söömine muudab vere aluselisemaks ning loob kehas tervenemiseks soodsa keskkonna.
- palju vitamiine: rasvlahustuvaid A-, E- ja K- ning C-vitamiine ja foolhapet (B9-vitamiini). Rasvlahustuv A-vitamiin mängib tähtsat rolli seedetrakti tervise tagamisel. See vitamiin on võtmetegur hästitoimiva immuunsüsteemi kindlustamisel. E-vitamiin toetab samuti immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ning vedeldab verd. K-vitamiin kaitseb südant, tugevdab luid ja tasakaalustab vere insuliinitaset. C-vitamiin on tugev antioksüdant, aitab kõrget vererõhku alandada, toetab naha tervist ning aitab rauda omastada. Foolhape aitab DNA-d sünteesida, kaitseb vähktõve (eriti kopsuvähi) eest ning aitab toota punaseid vereliblesid.
- klorofülli ehk rohelist pigmenti, mis käivitab päikese abil hapniku tootmise protsessi. Lehti võib pidada taime kopsudeks, nii ei ole juhus, et lehtköögivilju süües toetame ka oma kopse – lehtköögiviljad aitavad meil lima kopsudest väljutada. Klorofüll soodustab aga ka soolestikus kasulike bakterite paljunemist ja takistab kahjulike bakterite levikut – rohelised lehtköögiviljad aitavad seega taastada ja tugevdada soolestiku mikrofloorat, mis omakorda on äärmiselt oluline toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks, immuunsüsteemi toetuseks ning tugeva tervise tagamiseks.
- rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad meie keharakke enneaegse vananemise ja vähktõve eest.
- karotinoide, mida leidub lisaks rohelistele ka kollastes ja oranžides köögiviljades ning mis kaitsevad meie silmanägemist ja hoiavad teatud vähktõbesid eemal.
- palju kiudaineid, mis aitavad veresuhkrut tasakaalustada, toetavad südame tervist, panevad toidumassi hõlpsasti läbi soolestiku liikuma, kaitsevad põletikuliste protsesside eest soolestikus ning puhastavad jämesoolt.
Aita oma kehal kevadel puhastuda
Kevadisel ajal on hea tuua oma toidulauale looduses kasvavaid mõrusid rohelisi lehttaimi, nagu karulauk, võilillelehed, ürt-allikkress, aga ka rukolat, mitmesuguseid idusid ning maitsetaimi nagu basiilik ja petersell. Need on kõige paremad taimed lima väljutamiseks, samuti kinnise nina, külmetuste ja allergiate eemalhoidmiseks.
Lisaks on soovitav puhastumise ajal vähendada piimatoodete tarbimist, sest need soodustavad lima teket. Kaalikad, redised, jaapani redis ja igat sorti sibulad ja laugud on head rasvapõletajad, mis aitavad talvisest kaitsekihist vabaneda. Kevadise maksapuhastuse ajal on kasulik vähendada ka liha, rasva ja soola tarbimist.
Kevadpuhastust on soovitav teha vähemalt 5–8 päeva. Süües sel ajal kergeid ja puhtaid taimseid toite, anname seedetraktile ärateenitud puhkuse. Energia, mis muidu kuluks raskete toitude seedimisele, saab hakata nüüd puhastama ja tervendama rakke, kudesid ning organeid. Lihtne taimne dieet võimaldab lülituda puhastusrežiimile, mis annab rasvarakkudele leebe tõuke talletatud mürkide vabastamiseks.
Välju puhastusest targalt
Väga tähtis on puhastusest väljuda tasapisi – seedetrakt on ju olnud sisuliselt puhkusel. Seedehäirete vältimiseks lisa iga päev söögilauale vaid üks uus toidugrupp. Alustada võib köögiviljade ja gluteenivabade teraviljatoodete lisamisest, seejärel lisa üksteise järel kaunviljad, pähklid ja seemned, gluteeni sisaldavad teraviljad, hapendatud piimatooted, hapendamata piimatooted, muna ja kala ning linnu-, sea- ja veiseliha kõige viimasena. Selline süstemaatiline väljatulek annab ka hea võimaluse tuvastada toidud, mis tekitavad probleeme. Saad välja selgitada, milliste toitude vastu oled tundlik või allergiline ning millised toidud tekitavad raske või puhitustunde. Edaspidi saad teadlikult valida selliseid toite, mis tõstavad heaolu, ning vältida neid, mis teevad kahju.
MILLISEID TAIMI VÕIB PIDADA ROHELISTEKS LEHTKÖÖGIVILJADEKS?
• Eestis kasvavad metsikud taimed, nagu karulauk, võilillelehed, nurmenukulehed, metsmaasikalehed, kortsleht, naat, malts,
nõges, jänesekapsas, oblikas.
• Aretatud taimesortide seast spinat, lehtkapsas, lehtpeet, peakapsas, Hiina kapsas, Hiina lehtnaeris ehk paksoi ning paljude juurviljade pealsed, näiteks peedi-, kaalika-, redise-, brokoli-, lillkapsalehed.
• Salatilehed ja laugud: rukola, metsik rukola, ürt-allikkress, kress, sibulapealsed, talisibul, murulauk, porru.
• Maitsetaimed, nagu petersell, koriander, basiilik jt.
OBLIKHAPE NÕUAB MÕÕDUKAT JA TEADLIKKU SÖÖMIST!
Peedipealsed, lehtpeet, spinat, malts, jänesekapsas ja oblikas sisaldavad oblikhapet, mis võib meie luudest ja hammastest kaltsiumi välja viia ning takistada mineraalainete imendumist. Seepärast söö neid mõõdukalt ja vali pigem noori taimi. Tarbi neid koos kaltsiumirikaste toitudega nagu kaunviljad ja piimatooted.
KEVADPUHASTUSE MENÜÜ
VEDELIK: Joo rikkalikult vett, millele on ühe liitri kohta lisatud poole sidruni mahl.
HOMMIKUSÖÖK: roheline smuuti
LÕUNASÖÖK: rohelistest lehtköögiviljadest, sh ka mõrudest lehtedest tehtud lihtne salat, lihtne köögiviljahautis
ÕHTUKS: Paks köögiviljasupp
VAHEPALA: Kui söögikordade vahepeal läheb kõht tühjaks, võib vahepalaks võtta mõne õuna, pirni või avokaado.
VÄLDI: suhkrut ja teisi magustajaid, kohvi, kofeiiniga teed, kakaod, šokolaadi, alkoholi, loomseid toite
PUHASTUSE AJAL ON HEA:
• püsida füüsiliselt aktiivsena, kuid vältida kurnavat trenni, eelistades
kergemaid tegevusi, nagu jalutamist, joogat või ujumist
• käia kord või paar massaažis
• võtta endale võimalikult palju aega omaette olemiseks
• vältida lisakohustusi ja tähtaegu ning lükata uued projektid võimalusel edasi
• aeglustada elutempot ning lõõgastuda, et keha saaks end tervendada
• jalutada iga päev looduses
• tuua loodust roheliste taimede näol elu- ja tööruumidesse
• vältida televiisori vaatamist, ajalehtede lugemist ja igasugust meelte ülekoormamist
• vähendada võimalusel arvuti ja muu elektroonika kasutamist
NIPPE ROHELISTE LEHTKÖÖGIVILJADE VALMISTAMISEKS
- Kui oma külalistele lehtköögivilja pakud, tee kõik ettevalmistused varem ära, aga vokkimine või keetmine jäta ajaks, mil juba laua äärde istutakse. Just vahetult enne söömist kuumutatud lehtköögiviljad maitsevad kõige paremini.
- Kui keedad või aurutad lehtköögivilju, hoia keeduvesi alles kasuliku rahustava ja aluselise joogina või paku jahtununa oma toataimedele vee asemel.
- Kasuta rohelisi lehtköögivilju valmistades alati rasvainet – see aitab olulisi rasvlahustuvaid vitamiine (A-, E- ja K-vitamiini) omastada – kasuta rasvainet, kui vokid, piserda valmis roale õli peale või kasuta kastmetes koort.
- Lehtköögiviljadele mõjub hästi, kui neile piserdada midagi hapukat. See aitab rohkem kaltsiumit köögiviljast eraldada ning omastada – sobivad sidruni- või laimimahl, ka erinevad äädikad (palsamiäädikad, riisiäädikas ja umeboshi äädikas).
- Mida teha rootsudega? Lehtkapsa rootsud on kõvad ja neid pole mõnus mäluda. Hoia need külmkapis või sügavkülmas alles ning kasuta taimse puljongi keetmisel. Lehtpeedi rootsud on aga mõnusalt krõmpsuvad ja sarnanevad varssellerile. Kuna nad on väga kiulised, lõika nad ristipidi peenikesteks ribadeks ning lisa peotäis lehtpeedi vokkimisel.
- Kui lehtköögiviljad on juba väga suureks kasvanud ning tunduvad paksud ja jäigad, eemalda rootsud ja rulli lehed pikuti toruks. Siis lõika rull põiki väga peenikesteks ribadeks. Sel viisil lõigatatuna on tugevamad lehtköögiviljad mõnusamad
- mäluda ega tundu liiga kiulised.
