Tag: investeerimine

  • Investeerimisfestivali järelkajaks: “Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane”

    Investeerimisfestivali järelkajaks: “Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane”

    Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane,” ütles Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna Börsi juht nädalavahetuse Investeerimisfestivalil.

    Oli juttu börsikauplemisest, kinnisvara hindamisest, pensioni teisest sambast, idufirmadest, aga ka minimalismist ja loomingulisusest.

    Arukas ja soojas õhkkonnas.

    “Investorit on raske defineerida,” ütles Kaarel Ots. “Pigem on see mõtteviis.”

    Jah, investeerida saab ka tervisesse, suhetesse, elurõõmu.
    Panustades nendesse aega ja oma armastust.

    Ka Joogafestival muutub temaatiliselt üha laiemaks: seekord lausa tööalaste valikute ja südamega ettevõtluseni välja.

    Kuna see ongi elu.
    Ja seda saab elada teadlikult ja vähem teadlikult.

    Elu pole ju ainult füüsiline või vaimne tervis – pigem on tervis ja enesetunne kõigi muude valikute peegeldus.
    Ja sellepärast siis ka Joogafestivalil seekord laiemad teemad kui vaid tervis.

    Kuidas siis elada teadlikumalt?

    Osta oma Joogafestivali pass praegu soodsamalt SIIT

  • Milline on sooline varaline lõhe Eestis?

    Milline on sooline varaline lõhe Eestis?

    Sel nädalal käisin oma tulevase raamatu jaoks kuulamas Eesti Panga ja TalTechi hästi mahuka uuringu tulemusi, jutuks tuli sooline varaline lõhe.
    Palgalõhe (Eestis 25% Eurostati metoodika järgi ja 20% Statistikaameti järgi) on momendi näitaja, aga varaline lõhe on palgalõhe pikaajalisem tulemus.
    Enamikul eestlastel polnud erilist varalist lõhet, sest lihtsalt vara nii väheke. 
    Aga põhimõtteliselt nendel, kellel on vara suts rohkem kui oma väike kodu (ja seda ilma laenuta), tuleb sooliselt päris suur vahe sisse – mehed on 45% jõukamad kui naised. 

    Ehk siis kui sissetulekud on sellised, et võimaldavad säästa ja investeerida, siis hakkab selgelt oluline sooline lõhe sisse tulema.
    Põhjusena nähti, et meeste issetulekud on suuremad ja mehed investeerivad riskantsemalt – näiteks on neil rohkem aktsiaid ja ettevõtlusvara. Naised aga eelistavad turvalisemaid valikuid, näiteks hoiuseid.

    Muidugi on siin igasuguseid aspekte.
    Riskantsem investeerimine tähendabki juba iseenesest, et ka kaotused võivad olla suured, mitte ainult võidud.
    Ja see tähendab stressi.

    Olen proovinud näiteks ka ise liiga suure osa oma rahast aktsiatesse panna ja tundsin siis, kuidas see hakkas ööund häirima.
    Tegelen ka ettevõtlusega ja olen jalutades mõnikord vaaginud, et huuh, ettevõtlus on ikka meestele – liiga stressirohke.
    Jah, võiduvõimalused ettevõtluses on, aga riskid on samal ajal ka meeletud. Ja sellest ka pinge.
    Ja muidugi makstakse iga stressi eest tervisega. Olen seda teinud ise ja seda teevad ju ka Eesti mehed ja ka hulk naisi.

  • Kuidas saada edukaks investoriks?

    Kuidas saada edukaks investoriks?

    Nii nagu pilvelõhkuja ei seisa püsti ilma tugeva vundamendita, ei saa ka olla edukas investor tugeva baasita. Enne kui sukelduda strateegiate, graafikute ja riskide maailma, tuleks endale luua tugev baas. Seda aitavad teha järgmised neli põhimõtet, mida kirjeldavad Investeerimisklubi asutajad Tõnis-Denis Merkuljev ja Marko Oolo.

    Keda sa kuulad?

    Kuula inimesi, kes on jõudnud sinna, kuhu sina tahad jõuda. Siin pead defineerima, kuhu soovid jõuda. Selleks, et saada investeerimises edukaks, tuleb kuulata just neid inimesi, kes on selles valdkonnas edu saavutanud.

    Kuula inimesi, kes on olnud seal, kus sina täna oled. Kuulates inimesi, kes pole sinuga sarnases olukorras olnud, rajad oma teekonna illusioonidele, mitte reaalsele kogemusele. Kui oled praegu finantsiliselt raskes olukorras ja tahad saada finantsiliselt vabaks, tuleks sul kuulata neid inimesi, kes on olnud raskes seisus ja saavutanud finantsilise vabaduse. Mida sarnasema teekonnaga inimese leiad, seda asjakohasem ja vastuvõetavam on info, mida ta jagab.

    Kui oled saanud esimese põhimõtte selgeks, on aeg asuda õppima.

    Õpetatavuse indeks

    Kui vastuvõtlik olen ma õpetustele? Hinda end 10 palli skaalal, kus üks tähendab seda, et olen väga kinnine, õpetuste vastuvõtmine on väga raske. Kümme tähendab, et olen ülimalt vastuvõtlik ja püüan alati aru saada, mida mulle õpetatakse. Selleks, et saavutada enda teekonnal võimalikult kiire õpikurv, tuleb seada enda vastuvõtlikkus õpetustele võimalikult kõrgele.

    Kui vastuvõtlik olen ma muutustele? Paljud põruvad siin, sest nad pole nõus loobuma halbadest harjumustest, mis tegelikult takistavad eesmärkide saavutamist. Kui suudad seadistada enda vastuvõtlikkuse muutustele kümnele, oled avanud ukse maailma edukaimate inimeste hulka.

    Finantsilise heaolu printsiibid vedelevad meie ees, kuid meie mugavustsoon ja harjumused takistavad nende märkamist.

    Pädevuse 4 sammu

    1. Alateadlik ebapädevus: Ma ei tea, mida ma ei tea
    2. Teadlik ebapädevus: Ma tean, mida ma ei tea
    3. Teadlik pädevus: Ma tean, mida ma tean
    4. Alateadlik pädevus: Ma ei tea, mida ma tean

    Ükskõik mis valdkonnas edu saavutamiseks tuleb arendada oma pädevust ning alateadlikult pädevaks oleme suutelised muutuma üllatavalt paljudes toimingutes. Meistriks ei sünnita aga üleöö, vaid kasvatakse aastatega. Toomenäite, kuidas laps muutub kingapaelte sidumises alateadlikult pädevaks.

    1. Laps ei tea veel, et on olemas paelad ja et neid saab siduda.
    2. Siis ema näitab talle paelte sidumist ja imestunud laps on jõudnud teadliku ebapädevuse etappi: ta teab, et paelu on võimalik siduda, kuid ta ise ei oska seda.
    3. Õppides, kopeerides ja teadlikult praktiseerides liigub laps pädevuse kolmandasse etappi.
    4. Kui see laps on saanud täiskasvanuks ning juhiksime tähelepanu, et tema paelad on lahti, seob ta need automaatselt kinni. See tähendab, et lapsena õpitu on jõudnud pädevuse neljandasse ehk alateadliku pädevuse etappi.

    Neljandas pädevuse etapis istuvadki inimeste harjumused – nii head kui ka need, mis edu saavutamist takistavad. Oleme nii oma edu meistrid kui ka kõige suuremad vaenlased. Et saada meisterinvestoriks, peame pühenduma ja õppima oma valdkonda alateadliku pädevuseni. Jah, kõik võtabki aega, aga iga tegevus, mida sa teadliku valikuna teed, viib lähemale unistuste teostumisele.

    90% miks ja 10% kuidas

    Selleks, et midagi saavutada, peame defineerima, mida me tegelikult tahame. Mõttetu on paaniliselt otsida lahendust, kui me ei tea, millele lahendusi otsime.

    Küsi endalt, miks teed just seda tööd, nagu täna teed. Ole enda vastu aus, sest ennast ei saa petta. Kui see vastus on selge ja tead täpselt, miks sa midagi teed, oled õiges kohas. Kui aga avastad, et ei teagi, miks sa seda tööd teed või teed seda raha pärast, julgustame sind võtma aega ja mõtlema, mida sa päriselt teha tahad. Ja leida vastuseid, miks sa seda teha tahad.

    Elu disainimise protsess algab miks-küsimusest, alles sealt saab liikuda lahenduste väljatöötamiseni. Kõik edukad inimesed teavad väga täpselt, miks nad midagi teevad ja kuidas selles suunas liikuda. Ja proportsioon, kui palju keskenduda kummalegi küsimusele on 90/10.

    Loe samadelt autoritelt ka Rikkaks saamise 3 reeglit

    Ja Hingele Pai ajakirja peatoimetajalt Naised ja raha

  • Suvine Hingele Pai on kohal!

    Suvine Hingele Pai on kohal!

    Suvise Hingele Pai esimesed mõtted said alguse juba jõulude paiku. Unistasin, et kindlasti tuleks juttu Alar Ojastu tegemistest ja vaadetest. Olin just kuulanud temaga piiiiikka Hallo Kosmose saadet.

    Samuti teadsin, et juba jaanuari lõpust, mil kevad hakkab tasapisi ninna ja hinge, aktiveerub mul maakodu-unistus. Millised võiksid olla omanäolised suvilad või väikesed elamud?

    Suvel (jah, ja eriti sel suvel, mis algas juba maikuus!) meeldib mulle magada alasti. Seda, et sellel on ka mitmeid konkreetseid eeliseid peale meeldimise, teadsin ma ka, ja olin kindel, et soovin neid kauni artiklina jagada.

    Anu Saagim sai kaanedaamiks ka juba jaanuarikuise kirjavahetuse ajendil (õigemini paari mu sõbranna õhutusel), kuigi kohtusime ja pildistasime alles aprilli lõpus. Miks ja kuidas, saab juba lugeda ajakirjast.

    Kogunesid teemad ja inimesed, kes kirjutasid, kes pildistasid ja nii ta sündis! Puhtast armastusest inspireerimise vastu!

    Sa ilmselt juba tead, et see on teistmoodi ajakiri. 0 reklaami, 0 fotopanka, kõik puha(s) autorilooming. Ajakirja teemad panen kokku oma Pirita korteris ja juhin kogu projekti kuni FB postitusteni ja minidetailideni. Aga ma ei tee kõike üksi – suvenumbris lõi kaasa 35 inimest! 

    Käsitleme siiras südamlikus stiilis olulisi elulisi teemasid, pakume lahendusi elu tõelistelt olulistele küsimustele ning teeme hingele pai Eesti loovate hingede loomingu ja praktiliste soovitustega, tuues sinu koju meelerahu, teadmisi, inspiratsiooni ja naudinguid elu ehedatest asjadest.

    Millest Hingele Pai suvenumbris juttu on? 

    Mõned nopped:

    • Kaanedaam Anu Saagimi lugu näivusest ja sisust (pildil on fotosessioon Hingele Pai seekordse kaane jaoks – Anu Saagim, fotograaf Triin Maasik, meik ja soeng Reelika Selirand, stilist Elina Naan)
    • Ohh-tahan-ka-sellist-suvekodu tunnet tekitab Voronja galerii fotolugu, mida on vürtsitatud ägedate juhtumistega.
    • Taanlased on kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Võib-olla selle pärast, et nende elustiili juurde kuulub hygge. Mis see on ja kuidas seda oma kodus tekitada?
    • Mille järgi valida, kuhu investeerida?
    • Intervjuu juhtimiskonsultant Alar Ojastuga emotsionaalse suurpuhastuse väärtusest
    • 4 viisi ehitada omanäoline elamu
    • Mida annab alasti magamine?
    • Moekunstnik Britt Samosoni suvine muusika playlist
    • 5 lihtsat retsepti magustoitudest, mis on võrdselt maitsvad, tervislikud ja ilusad
    • Kuidas tugevdada oma intuitsiooni?
    • Hingepaitavate suveürituste valik Agnes Kajanderilt, kellega töötasime koos Sensa ajakirjas
    • Mõnus matkasoovitus loodusfotograaf Karl Adamilt
    • Maaülikooli teaduri lugu taimede omavahelisest suhtlusest
    • Justin Petrone kolumn & itaallase Remo eksperiment oma peenraga Supilinna aianurgas

    + palju muud huvitavat 130 reklaamivabal leheküljel

     Hingele Pais süüvime loomulikesse elamise viisidesse elu kõikides valdkondades ning anname välja värkse mahuka väljaande igal aastaajal. Teemad ajakirjas üldiselt: meelerahu, tervis, kodu, suhted, lapsed, loodus, eneseteostus.

    • 100% originaallooming
    • 130 lehekülge puhast sisu – teadlikust ja loomulikust eluviisist lihtsa ning kauni vormiga
    • Seda kõike reklaamivabalt (kindlasti asjakohaste tarbimissoovitustega, aga sõltumatult).
    • Astume kaante vahelt ka päris ellu, seda nii kaasaegsete interaktiivsete osade kui kogukonnaüritustega.
  • Naised ja raha

    Naised ja raha

    Olen teinud oma esimesed sammud investeerimises. Sel teekonnal olen mõistnud, et kulude ja tulude üle mõtisklemine seob kokku kõik teemad – tegevusalad, unistused, terviseseisundi, hobid, harjumused ja sõltuvused, elustiili, vajadused ja väärtused, isegi hirmud ja perekonnaseisu – kõik! Mõistsin ka, et investeerimine pole tehniliselt erinev naiste ja meeste puhul, küll aga on erinevad põhjused, miks investeerida. Ja millest üldse alustada?

    Tunnen, et naiste jaoks võiks olla investeerimisest tulenev passiivne sissetulek ülioluline, sest annaks rohkem manööverdamisruumi. Milleks seda võiks vaja minna? (NB! järgnevate punktidena on toodud üldistused ja lihtsustatud mõttesuunised, mitte et see alati ja iga naise puhul peaks nii olema /minema!)

    • Naiste sissetulek on üldiselt väiksem kui meestel ja see seob paratamatult rohkem oma tööandjaga – sest lõtku (nö ülemuse kukele saatmise raha) on vähem. Isegi kui tahaks töölt ära / tööd vahetada, siis see otsus on väga pingeline, kui pole uut sissetulekuallikat ega eriti sääste. Peab olema usaldust, et leiad lühikese ajaga uue töö, mis vastab rohkem sinu olemusele.
    • Paljud naised on lõksus kehvades paarisuhetes, sest nad pole rahaliselt piisavalt iseseisvad.
    • Lapsed jäävad lahkumineku korral enamasti emadega ja nii on kulude pool sageli pigem emade kanda samamoodi nagu ka ajaplaneerimine, logistika ja lapsehoidmiskorraldus, mis lisab pinget naise ajagraafikusse ja seetõttu võimalustesse teenida lisaraha mingi lisatööga.
    • Meie kõigi piirang on meie aeg ja palgatööl saame teenida vaid mingi maksimaalse summa. Kui see on väiksemat sorti, siis aeg ja energia on ikka ära kulutatud: rohkem aga pole eriti energiat ega aega teha mingit tööd veel lisaks. Eriti emadena.

    Nii ongi passiivne, näiteks investeerimisest tulenev sissetulek naistele nii oluline.

    Ja selle pärast paneb mind kurvastama, miks naisinvestoreid on oluliselt vähem kui mehi.

    Sest… palgalõhe on endiselt teema nii meil kui ka liiga paljudes riikides üle maailma. Equal Pay Day naiste jaoks oli Ameerikas (ja jämeda arvutuse järgi ka Eestis) alles aprillis: summa, mille mehed teenisid samal ametikohal 2017. aasta jooksul 31. detsembriks, tõid naised koju aprilli lõpuks. Selle pärast meil ongi vähem võimalusi investeerida.

    Vähem teadmisi ja eneseusku ehk ka?

    Ja oleme ehk ka vähem riskialtid. Ja ma ei keeruta – nii vähe, kui ma sellest tean, võin ma küll juba öelda, et investeerimine on oma olemuselt riskantne. Siin pole võitu, mille teisel kaalukausil pole tasakaaluks võimalust kaotada.

    Jah, investeerimine on riskantne ja omal vastutusel.

    Aga risk on ka mitte tegutsemises.

    Kui mõnel firmal juhtub olema üks klient, siis seda peetakse väga riskantseks olukorraks ja tehakse üldiselt kõik, et seda muuta. Sellest ühest kliendist oleneb, kas firma on äris või mitte. Ja selliseid firmasid, on mõistagi ülivähe. Kes võtaks sellise riski!?

    Töölkäimisel aga on samasugune risk: sul on üks toode ehk sinu aeg ja üks klient ehk sinu tööandja.

    Kogesin ise selle riskistsenaariumi realiseerumust hiljuti ja no väga suur põnts on see rahaliselt (ma muudel tasanditel selles artiklis ei peatu, kuna pole teemasse).

    Lisaks tuleb kahjuks arvestada, et pooled abielud lahutatakse. Ka mina elan praegu lapsega kahekesi. Ameerikas on tehtud statistikat, et pärast lahutust langeb naiste elukvaliteet rahaliselt mõõdetuna 73% (!). (Fakt raamatust “Rikas naine”)

    Kui töökaotus ja lahkuminek kattuvad – nagu mul – läheb päris pingeliseks.

    Minu esimesed sammud, millest võrsusid mõned soovitused:

    1. Kulud kirja

    Aasta tagasi vaatasin, et oih! raha kulub rohkem kui tekib. Kuhu raha kaob?

    Olen nüüd aasta aega kõik kulud üles kirjutanud ja iga algava kuu eelarvet teinud ning jõudnud lähemale teadlikule rahaplaneerimisele ja –kulutamisele ning optimaalsele tasakaalule.

    Tänaseks olen suutnud kulutusi 20% vähendada. Lihtsalt selle pealt, et ma teen kuu alguses eesmärgi, kui palju võiks mingile kuluartiklile (nt toit, kodu, tervis, laps…) algaval kuul kuluda ja hoian jooksvalt silma peal. Püüan end sellega mitte liialt piirata (kui ma tean, miks täna on mõistlik ja vajalik ja möödapääsmatu vanalinna tsoonis parkida, siis ma seda haruharva teen), aga samas mingi siht silme ees aitab küll end distsiplineerida iga ostu eel.

    2. Püüa säästa

    Püüdsin leida viise tekitada säästmise harjumus (loe säästmise mõttekusest lähemalt kevad 2018 Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumnist). Mina näiteks panin tiksuma iganädalase väikese püsimakse kasvukontole, kust see investeeritakse minu valitud fondidesse. Lihtsalt et kätt harjutada ja samas väike “seeme” iga nädal “mulda” pista.

    3. Õpi ja proovi

    Olen rohkesti ja õhinal õppinud, lugenud, kuulanud podcaste, arutanud naabrinaistega (nt ühisrahastamise, Airbnb kogemusi ja muud). Kui tundsin piisavalt uudishimu ja teadmiste mõttes mõningast kindlust, siis tegin mõned investeerimiskatsetused. Mitmetes ühisrahastusportaalides piisab 50 eurost, et oma debüüt teha. Väikeste summadega pole võidud (ega riskid!) suured, aga nii kasvab ka kogemus ja enesekindlus. Kõige tähtsam on kusagilt alustada.

    Jah, investeerimises peituvad riskid ja ohud ja olen eelmise majanduskriisi ajal ka kõrvetada saanud. Nüüd on sellest 10 aastat ja olen taas valmis õppima ja proovima.

    Ainuüksi kellegi soovitusel muidugi ei tasu tegutsema asuda (ka see artikkel pole mõeldud investeerimisnõustamiseks!), tee endale enne teema põhjalikult selgeks – selleks on raamatuid, koolitusi ja palju-palju infot. Ka Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumn toob investeerimisteema samm-sammult süstemaatiliselt ja praktiliselt lugejateni. Esimest Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumni loe siit, teisi saab raamatukogust või meilt osta.

    Minu artikkel on lihtsalt üks arvamus ja kogemus. Mõtteaineks. Inspiratsiooniks.

  • Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumnis: 3 rikkaks saamise reeglit

    Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumnis: 3 rikkaks saamise reeglit

    Millised on kolm rikkaks saamise reeglit? Nendest vaatenurka muutvatest ja seeläbi ka elu muutvatest reeglitest kirjutavad läbi oma kogemuse kevadises Hingele Pai ajakirjas Investeerimisklubi loojad Tõnis-Denis Merkuljev ja Marko Oolo.

    Mille poolest investeerimise teema on siis hingele pai? No ikka selle pärast, et oleks infot, kuidas oleksime sõltumatumad, rohkem oma elu perenaised-peremehed ja vähem tööandjate lükata-tõmmata. Üks mu endine kolleeg küsis kunagi meie vestluses: huvitav, miks võib töölt puududa siis, kui on nii halb olla, et ei saa tööle tulla – mitte siis, kui on nii hea, et ei saa tööle tulla!? Jah, kui oled säästnud piisavalt ja investeerinud targalt, siis tekib üha kasvav passiivse sissetuleku voog, mis annab võimaluse käia tööl, kui seda soovid, või siis olla ise ettevõtja, valides ise oma tööaega ja –koormust. See aga annab ruumi ja aega kallitele inimestele ja tegevustele, mis teevad hingele pai.
    Hetkel on intensiivne panustamise periood ajakirja, nii pole mul hetkel aega muuks tööks ja seetõttu sisetulekutki, millest mõelda kuludega samas mahus säästmisele. Aga nädalajagu seda kolumni toimetades ja mõtiskledes jõudsin hoopis järeldusele, et kolumnis võib vahetada sõna “raha” mille iganes vastu. Näiteks minu puhul saaks seda mõista kui uneaja andmisega endale esimesena, mitte siis, kui kõik tähtsad tööülesanded päriselt valmis tehtud. Head lugemist!