Ostukorv

Tag: vaimne tervis

  • Depressiooni hoiatusmärgid

    Depressiooni hoiatusmärgid

    Depressioon on meie aja haigus. See on seisund, kus ollakse nagu halvatud. Vaimselt. See on emotsionaalne ja hingeline lõks, ohtlik põhjatuna tunduv mülgas. Mitte lihtsalt kurbus, vaid apaatsus. Kuidas ära tunda, et depressioon hakkab koputama ning millest oleks abi?

    1. Väsimus

    Depressiivsed inimesed tunnevad sageli kurnatust ja sellises seisundis on raske teha füüsilist või vaimset tööd.

    2000 inimest kuues riigis hõlmanud uuringu tulemusel kinnitas 73% depressioonipatsientidest, et nad kogesid väsimust.

    2. Unehäired

    Unetus on üks depressiooniga kaasuv nähtus, kuna heaoluhomoonist serotoniinist oleneb ka magamiseks vajaliku unehormooni melatoniini tootmine. Kui pole üht, ei saa olla ka teist. 2/3 depressioonipatsientidel on unetuse sümptomid ja 40% noorematel ja 10% vanematel depressioonipatsientidel on ülemagamise tunne. Uneprobleemid tekitavad meeletut stressi ja mõjutavad ääretult erinevatel viisidel inimese elukvaliteeti ja on suureks riskiks suitsiidile kaldumiseks.

    3. Keskendumisraskused või kognitiivne düsfunktsioon

    Psühhomotoorne kiirus, mälu, kõne soravus, keskendumisvõime, täideviimise funktsioonid nagu planeerimine, probleemide lahendamine ja info töötlemiskiirus on depressiivses seisundis kannatajad.

    Annual Review of Clinical Psychology, väitel on depressiooni märkidega inimestel ka raske loobuda negatiivse sisuga materjalidest ning need mõjutavad enesetunnet veelgi.

    4. Väärtusetuse ja lootusetuse tunne

    Enesesüüdistused, lootusetus ja enese mitte väärtustamine on depressiooni kaaslased. 132 sügavas depressioonis partsiendiga tehtud uuringust selgus, et väärtusetuse ja lootusetuse tunne ja depressiivne meeleolu olid enim ja kõige sagedamini kogetud tunded rohkem kui 90% patsientidel.

    5. Ärrituvus ja rahutus

    Kliinilised uuringud laste ja noortega on näidanud, et kõige tavapärasem mõõduka depressiooni tundemärk on ärrituvus.

    Ärrituvusele lisanduvad raevuhood enam kui 1/3 patsientidest, kellel on raske depressioon.

    6. Huvi kadumine hobide ja muude tegevuste vastu

    Üks peamisi läheneva depressiooni märke on huvipuudus ja kehvad töötulemused. Depressiooniga inimesed ei hinda enam tegevusi ja hobisid, mis tõid neile varem rõõmu. Tekib väärtusetuse tunne. Nad hoiavad eemale ka suhtlemisest nii tööl, perekonnas kui ka oma sõpruskonnas.

    7. Isumuutused

    Depressioonile eelnevad märgatavad muutused toitumises. Näiteks kehv isu, toidukordade vahele jätmine ja suur magusaisu ning sama muster jätkub ka depressiooni seisundis. Toitumine on tihedalt seotud emotsioonidega.

    American Journal of Psychiatry’s avaldatud uuringu tulemustest tuleb välja, et paljud ajupiirkonnad, mis vastutavad isu ja toiduga seotud reaktsioonide eest, on seotud ka depressiooniga.

    8. Kroonilised valud

    Neurotransmitterid, mis mõjutavad valu ja meeleolu, on serotoniin ja norepinefriin. Kui nende neurotransmitterite tootmisega on probleeme, on see seotud nii depressiooni kui füüsilise valuga. Uuringud näitavad, et üldiselt mida tugevamad on füüsilised valud, seda sügavam depressiivne seisund. Füüsilised depressiooni märgid on sagel kroonilised liigese-, jäseme- või seljavalud.

    9. Seedeprobleemid

    Uuringud näitavad, et emotsionaalne stress ja depressioon toovad sageli kaasa seedeprobleeme. Funktsionaalne düspepsia (ebamugavustunne rinnakus ja kõhus), ärritunud soole sündroom ja reflux on ühed tüüpilisemad probleemid, kuid nende nimekiri jätkub.

    10. Ärevus

    90% depressiooniga patsientidel on aeg-ajalt ärevushäire sümptomid, 50% on depressioon ja ärevushäire üheaegselt.

    11. Seksuaalne düsfunktsioon

    Oluline, kuid sageli mainimata jäetud depressiooni kaasnäht on ka madal libiido. Madal libiido võib kaasa tuua partnerite kaugenemise ja võib seega võimendada depressiooni veelgi. Kuigi patsiendid mainivad enamasti libiido puudumist, on sagedased ka probleemid erutuvusega, vagiina kuivus, erektsiooniprobleemid ja orgasmi puudumine.

    2009. aastal tehtud uurimus Toronto ülikoolis jõudis järeldusele, et seksuaalne düsfunktsioon on sagedane antidepressantide kõrvaltoime ja üks peamisi põhjuseid enneaegseks ravimitest loobumiseks.

    12. Suitsiidimõtted

    Depressioonil pole üht ja selget põhjust. Eksperdid arvavad, et rolli mängivad psühholoogilised ja bioloogilised faktorid, olulised sündmused inimese elus ja isiklikud eluolukorrad, tingimused ja suhted. Leia endale toetust ka inimestelt, vastavatelt infoliinidelt. Palun otsi abi, ära jää üksi!

    Ülal mainitud hoiatusmärgid ja viited uuringutele on refereering Harvard Medical School uudiskirjast.

    Loodus kui abimees

    Üks olulisi abilisi on toitumise muutmine, mis muudaks sinu ajukeemiat. Toidud peaksid toetama aju tervist ja toitma organismi rakutasandini, lisaks tuleks täiendada oma toidulisandite rida ainetega, mis toetavad positiivset meeleolu. 

    Muidugi tuleb vaadata seejärel toidulauast sügavamale – mis sinu elus toimub, mis sind õnnetuks teeb? (Ja mis rahulolu tundma paneb?) Tee kõik, et leiaksid sügavama tähendusega sihi enda jaoks. Coaching, teraapiad, lugemine, loodus – kõik see aitab. Ja leia oma inimesed. Need, kes sind toetavad.

    Üldised toitumissoovitused, mis toetavad ajukeemiat:

    Magusate, töödeldud ja pakendatud toitude, kofeiini ja alkoholi vältimine aitab leevendada depressiooni sümptomeid.

    Suurenda tarbitavate puuviljade, köögiviljade, kaunviljade, täisteraviljade, pähklite ja seemnete koguseid. Võta toidulisandina kvaliteetseid oomega-3-rasvhappeid. Vähenda töödeldud toitude osakaalu, kiirtoitu, poesaiakesi ja -magusat.

    Oluline on suurendada ka küllastunud rasvade kogust menüüs: kookosrasv, toorpiimatooted ja mahekvaliteediga lihatooted, sest nad toetavad ajutervist ja rakkude funktsioone.

    Ka liikumine on väga oluline depressiooniga võitlemisel, sest see tekitab kehas endorfiine, heaoluhormoone. Liigu aktiivselt vähemalt 3 korda nädalas 20 minutit või rohkem.

    Depressiooni korral olulised toidulisandid:

    ·      Kvaliteetne kalaõli või vetikaõli oomega-3-rasvhapete saamiseks ajule emotsionaalseks ja füsioloogiliseks toetuseks

    ·      D-vitamiin pimedamal ajal

    ·      B-vitamiinide kompleks – on uuritud, et depressiooniga inimestel on madal eelkõige folaadi ja B12 tase.

    ·      Toeta end taimedega näiteks 5HTP ja ashwagandha.

    Eeterlikest õlidest soovitatakse aromaatselt kasutada kvaliteetset viirukipuu ja apelsini või sidruni õli, ylang ylangi, lavendlit, bergamotti vm. Libiido tõstmiseks sobib sandlipuu eeterlik õli. Abiks on ka aroomimassaaž. Küsi eeterlike õlide, toidulisandite ja aroomimassaaži kohta minult lisa merit@hingelepai.ee

  • Meditatsioon eralduses – miks sa seda teed?

    Meditatsioon eralduses – miks sa seda teed?

    Mäletan seda päeva üsna selgelt. Kuigi see oli poolteist aastat tagasi. Oli kaunis soe hilissügisene New Yorgi päev. Tol aastal elasin oma kaasa tantsutreeningute tõttu Brooklynis. Poolakate linnajaos – Greenpointis. Järgmisel päeval pidin New Hampshiere’i sõitma, et siis sõprade väikeses majakeses kuu aega üksinda mõtlusega tegeleda.

    Päeval, mis mul mõttes on, pidin aga pesumajja minema. See on kaks kvartalit meie New Yorgi kodust. Mõtlesin, et lühikese jalutuskäigu ajal teen kõne oma emale ja tuletan talle meelde, et homsest olen kuu aega „kadunud“. Ja siis kuu aega hiljem olen Austrias ja kolm kuud „kadunud“. Selles polnud iseenesest midagi väga uut. Olin ennegi Nepaalis, Indias, Austrias sarnase pikkusega eraldustes osalenud ja meelt treeninud.

    Aga see kõne üllatas mind.

    Rääkisin lühidalt oma plaanidest. Ja siis küsis ema natuke segadust peegeldaval häälel: „Miks sa küll seda peaksid tegema?“ Ma ei oodanud seda küsimust. Moment, kaks, kolm vaikust. Olin juba jõudnud pesumaja ukse taha ning oma mõttes olin enne seda küsimust juba kõnet lõpetamas. Veel paar momenti vaikust jälgides, kas mul tuleb mõni hea mõte. Meeles kaikus tühjus.

    Ühest otsast on sellele ju väga lihtne vastata. Ma tegelen oma meele treenimisega läbi mõtluse, sest see on tõenäoliselt kõige tähendusrikkam tegevus, mida ma tean.

    Samas see lihtne vastus toob pigem rohkem küsimusi. Mis mõttes kõige tähendusrikkam?

    Kuidas saab üksi kuskil majakeses istumine olla kuidagi tähendusrikas?

    Mis kasu minust on, kui olen eralduses?

    Selleks, et vastata sellele küsimusele sisuliselt, tuleb aga vaadata suurtele küsimustele otsa. Mis meile on elus üldse tähtis?

    Kui jälgin inimesi ning püüan mõista, mis neid liikuma paneb, siis ma ütleks, et see on soov olla rahulolev ja mitte olla rahulolematu.

    See võtab küll tohutul hulgal erinevaid vorme. Osad inimesed isegi ei nõustuks nende sõnadega, kuid kui tähelepanelikult inimesi jälgida, siis kõik suured ja väiksed teod on motiveeritud soovist tunda ennast hästi, õnnelikult, rahulolevalt ja mitte tunda selle vastandit. Keegi meist ju ei tõuse üles ega mõtle, et olgu täna võimalikult palju ebameeldivat mu elus.

    Kuidas aga selleni jõuda? Enamus meist üritab luua võimalikult head elu. Raha, sõbrad, armsatatud, huvitavad elamused, tähendusrikkad väljakutsed. Kõik suurepärased võimalused leida elus mõningast rõõmu ning elu hästi mööda saata.

    Samas mainitud rõõmu allikate üle omame me väga vähest kontrolli ning nendest tulev rõõm on väga mööduv. Teame ju väga hästi, kuidas iga uus asi muutub vanaks. Iga huvitav elamus möödub. Tähendusrikaste väljakutsete osas kaob tihti entusiasm. Lisaks sellele on alati võimalus, et juhtuvad õnnetused ja muutuvad asjaolud nii, et meil ei ole võimalik enam nii aktiivselt ja huvitavalt elada.

    Kas aga on võimalik tunda rahulolu, sõltumata välistest tingimustest?

    Kui vaadata lähemalt meie rahulolu ja väliste tingimuste seost, siis see ei tundu olevat põhjuslik. Asjad, kogemused, inimesed, mis varem meile rõõmu tõid, võivad mõne aja pärast seda mitte pakkuda.

    Samas võime vahel olla rahulolevad näiliselt viletsates oludes.

    See aga tähendab, et rahulolu tundub olevat palju rohkem oma meele küsimus, kui väliste tingimuste põhjustatud.

    Rahulolu, lahkus, hoolivus, teadlikkus oma meeles toimuvast, realistlik arusaam maailma muutuvusest ning kui vähe meil selle üle kontrolli on, ning mõistmine, millist rolli mängib meie meel oma kogemuste loomisel – kõik on ülimalt tähtsad üleüldise heaolu kogemiseks. Kui lähemalt vaadata siis tõenäoliselt tähtsamad kui ükski väline tingimus ise.

    Kas me saame aga oma meelt arendada? Kas on võimalik treenida tähelepanuvõimet ning märgata paremini mõtteid ja tundeid, mis meid mõjutavad? Kas on võimalik näha kõike, mida kogeme selgelt, aga samas mõista, et see on ainult meie vaatenurk ning kõik on kogu aeg muutumises?

    Kümme aastat tagasi ei osanud ma isegi selliseid küsimusi küsida.

    Mul oli tunne, et ainult materiaalne edu ei vii mind rahuloluni aga ma ei teadnud, mis võiks olla alternatiiv või täiendus, mis viiks.

    Minu üllatuseks tutvusin budismi õpetustega. Hüpoteesiga, et meil on võimalik oma meele suhtes saavutada palju suurem teadlikkus ning läbi selle oma meelt palju rohkem mõjutada tervislike harjumuste poole.

    Hoolivust, tähelepanu, kannatlikkust ja kõiki muid suurepäraseid meele omadusi, mida elus kõrgelt hindame, on võimalik treenida.

    Nagu keha ja musklit.

    On võimalik võtta aeg ning panustada sellesse, et meel oleks palju tugevam. Läbi paindlikkuse ja treenituse. Läbi teadlikkuse ning sõbraliku distsipliini.

    Nagu muskleid treenides on võimalik saavutada tulemusi, mida peetakse üliinimlikeks, on ka meelt treenides võimalik jõuda tulemusteni, mis tunduvad igapäevamõistes üliinimlikud.

    Vähemalt see on hüpotees. Väga huvitav hüpotees. Hüpotees, mis tundub olevat väärt, et investeerida sellesse nädalaid, kuid, isegi aastaid, et näha, kas on võimalik jõuda rahuloluni, mis on vähem sõltuv välistest tingimustest.

    Kuidas see kõik aga mõtluse ja eralduses olemisega seotud on? Kuidas ära jooksmine aitab?

    Kui oleme end tahtnud mingis vallas tugevalt arendada, oleme tõenäoliselt näinud, et toetav keskkond, täielik keskendumine ja kaaslased, kes liiguvad samas suunas, aitavad saavutada kiiremaid tulemusi.

    Sama on eraldusega. Selleks, et oma meelt paremini tundma õppida, tasub mõneks ajaks ennast eemaldada kõigist võimalikest välistest tähelepanu nõudvatest objektidest ja allikatest, et tõesti näha, mis meeles toimub. Ja et õppida, kuidas emotsioonide ja mõtetega, mis tunduvad nii tugevad, oma meeles tööd teha. Ilma võimaluseta ennast töösse matta või napsi võtta või sõpradega lõbutseda, sest kui vaadata lähedalt ning tunnistada ausalt, siis enda meele tegevusse matmine ei ole oma emotsioonide ja mõtetega tegelemine, vaid neist hoidumine.

    Eraldus, üksi või grupis on harjutuslaager. See ei ole ainult meeldiv elamus. See ei ole koht, kuhu minnakse rahus olema. Kui tõesti oma meelt lähedalt vaadata, siis enamasti on see palju raskem kui igapäevaelu, sest me näeme palju täpsemalt, mis meeles toimub.

    See on raske treeninglaager, et igapäevaelus oleks lihtsam.

    Et igapäevaelus oleks enda ja teiste ellu võimalik tuua rohkem heaolu, rahulolu. Läbi hoolivuse, läbi reaalsuse mõistmise, läbi teadlikkuse mõtetest ja emotsioonidest, mis meid mõjutavad. Läbi oskuse nendega iga moment tööd teha.

    Kas see ei tundu väärt aega ja pingutust?

    Kui mõte eralduses mõtlust proovida hea õpetaja käe all tundub sullegi huvitav siis Mikk korraldab juulis kaks mõtluslaagrit ilusas Eesti looduses. Vaata lähemalt SIIT.

  • Tiit Trofimov: vaba mees julgeb olla see, kes ta tegelikult on

    Tiit Trofimov: vaba mees julgeb olla see, kes ta tegelikult on

    Minu jaoks on vaba mehe tee see, kui mees hakkab iseenda sisse vaatama, hakkab võtma vastutust oma tegude eest ja otsa vaatama oma tüüpilistele käitumismustritele, mis tema seest tulevad.

    Tõeline mees on see ja julgeb olla see, kes ta tegelikult on. Kui ta julgeb olla tema ise ja välja öelda asju, mida ta tegelikult mõtleb, mitte ei proovi kellelegi ja kõigile meeldida, nagu meil ühiskonnas tavaks on. Kui vaatan, mis meie ühiskonnas toimub, siis tundub mulle, et väga vähesed julgevad jääda iseendaks. Pigem läheb täna kahjuks rohkem tähelepanu välja- kui sissepoole.

    Olen samamoodi väga-väga palju väljapoole elanud, palju ringi möllanud, arvates, et see toob kuidagi minu sisse rahu ja olen ka arvanud, et teine inimene toob minusse selle rahu. Olen selles mõttes saanud elus päris kõvasti kogeda. Arvan, et läbi selle olen iseendale palju lähemale jõudnud ning aru saanud, et tegelikult on kõik minus endas kinni. Võin täna öelda, et minu elu on väga kirju olnud. Tänu sellele ma võib-olla oskan paremini ka enda kogemusi edasi anda.

    Aina enam vägevaid mehi julgeb välja öelda, et nad tegelevad iseendaga. Kui räägitakse vaimsusest, siis seotakse seda tihti religiooniga. Tegelikkuses on vaimsel teel käimine pigem iseenda tervise eest hoolitsemine ja see on nii vajalik meie ühiskonnale. Need mõisted on lihtsalt segi aetud. Sellepärast Eesti mehed tihti kardavadki, et kui ma hakkan vaimseks, siis suure tõenäosusega olen mingi ususektiga seotud. Tegelikult hakatakse pigem iseenda tervisest hoolima, oma vaimset ja füüsilist keha tasakaalu viima – selles on mõte. Seda enam, et tuntud inimesed nagu näiteks Sõõrumaa ja Jõks tegelevad vaimsete asjadega – see peaks ainult rohkem innustama mehi kapist välja tulema ja julgema iseendale otsa vaadata.

    Kogu ühiskond on sellele üles ehitatud, et mehed ei nuta, mehed ei tunne tundeid ja mehed ei või üldse midagi välja näidata. Aga tunded on meeste jaoks tegelikult sama normaalsed nagu naiste jaoks. Kehaterapeudina võin öelda, et kui naistel kulub oma tunneteni jõudmiseks aega üks seanss, siis meestel võtab 4-5 seanssi, et nad üldse midagi tundma hakkaks. Et ta üldse tunneks, mis tunnet ta tunneb, sest sinnamaani ta ei saa isegi aru, mida ta tunneb. Naine tajub allasurutud emotsioonide vabanemist kohe, tema tunded hakkavad liikuma, aga meestel võtab see väga palju aega, sest mehi on paraku nii õpetatud.

    See võib olla ka põhjus meeste suremuse ja terviseprobleemide ning alkoholismi taga.Alkohol on üks väheseid viise, läbi mille paljud inimesed suudavad üldse lõõgastuda. Kui vaadata käitumismustreid, mis tulevad esile, kui ollakse alkoholi tarvitanud – kes läheb lõbusaks, kes kurvaks, kes agressiivseks – need kõik on ju allasurutud emotsioonid! Nii on aru saada, et tegelikult on alkohol paljude meeste ainus lõdvestumisviis, sest nad ei tea teisi vahendeid. Ja kui nad leiavad veidi tervislikumad viisid iseenda allasurutud emotsioonide vabastamiseks ja pingete leevendamiseks, siis see on ainult teretulnud. Nendeks võivad olla sportlikud hobid, jooga, mediteerimine, holistilised teraapiad ja muidugi teadlik toimimine.

    Mul on kogu aeg olnud mulje, et Eestis ajavad kõik kuskil nurga taga oma asja. See on selline eestlaslik Tõde ja Õigus, et olen omaette ja teen oma asja. Mõte ongi selles, et tulla egost välja ja öelda, et tegelikult ajame ju kõik ühte asja. Läbi selle jõudsime mingil ajal koos sõber Raivo Juhansoniga ühiselt selleni, et tegelikult võikski ju seljad kokku panna ja rääkida otseselt oma kogemustest. Raamatuid oleme me kõik lugenud ja sellist õpitubade tarkust oleme kõik täis, aga palju me tegelikult ise oleme kogenud ja palju me ise oleme julgenud oma tegelikku kogemust jagada? Läbi selliste inimeste, kes on sellel teel võib-olla kauem olnud, julgustame Eesti meest tegelikult kapist välja tulema ja mitte häbenema teadlikul teel käimist, vaid võtma seda lihtsalt kui elu osa.

    Ma arvan, et see tunne on igas mehes olemas, et ta justkui tahab paremaks inimeseks, paremaks meheks saada, oma elus midagi teistmoodi teha. Iseenda jaoks eelkõige. Olla iseendaga paremas kontaktis ja läbi selle peegeldada oma lähedastele iseennast parema inimesena. Täna arvan ma, et meestel on mingisugune sisemine tunne, aga nad ei julge veel seda ust iseenda jaoks avada ja õnneks on see just praegu kiiresti muutumas.

  • 5 soovitust sügiskaamose võitmiseks

    5 soovitust sügiskaamose võitmiseks

    Sügiskaamose masendus on nagu keskeakriis – kui sa seda ootad, siis see võib juhtuda, aga muidu see ei pruugigi tulla. Kui kaamos sind siiski murrab, võta ette ainult head ja hingepaitavat, kuni see saab sinu uueks normaalsuseks.

    1. Paku midagi positiivset nii oma kehale kui ka igale meelele. Tilguta lemmiklõhnaga eeterlikku õli aroomilampi, süüta küünal ja naudi kodust aega mõnusa tassitäie soojendava ja seedimist ergutava ingveriteega. Naudi kvaliteetset šokolaadi (või kakaod) ja teravaid pajaroogasid, head muusikat ja imetle raamatu, ajakirja või instagrami inspireerivaid pilte. 
    2. Tore kohtumine, uue retsepti katsetamine, mõni koolitus enese värskendamiseks ja uue motivatsioonisüsti saamiseks teevad igast päevast erilise!
    3. Tee midagi vallatut! Pista endale taskusse sõbraks midagi väikest ja armsat, sahista igal võimalusel läbi pehme lume ja kallista ennast (ja oma kalleid) igal hommikul ja õhtul.
    4. Nõiu väheke! Osta endale pisike kristall või inglike kinda sees peos soojendamiseks, taskus või rahakotis kandmiseks või kaela riputamiseks. Olemas on isegi pihukristallid – täpselt peopesa suurused!
    5. Füüsiline liikumine annab õnnehormoone – olgu see siis tantsurännak, ronimistrenn, jooga, aeroobika, jooks või matkamine. Investeeri soojadesse talveriietesse, naudi nädalavahetustel valget aega õues ja kogu maailm muutub ilusaks!