TEKST MERIT RAJU
FOTO MARJU RANDMER-NELLIS
Praegune põllupidamine, ja eriti loomakasvatuseks, pole kasvava rahvaarvu ja elatustasemega jätkusuutlik. Inimkond kasvab, aga maakera jääb sama suureks – kuidas kõiki ära toita?
Nii nagu taimse valgu austajate tulevikutoit on vetikad, on loomse toidu eelistajatele tuleviku toitainete allikas putukad. Kaks miljardit inimest Aafrikas, Aasias, Okeaanias ja Ladina-Ameerikas on putukaid söönud (ja ega need lülijalgsed krevetidki putukatest palju erine) aegade algusest igapäevaselt. Arvestades oluliselt energiatõhusamat, väiksema ökoloogilise jalajäljega ning igati kiiremat tootmist, tundub putuktoitumine loogiline. Küsimus on pigem, mis kujul ja millal.
Üle Euroopa Liidu ei ole putukate toiduks kasvatamine veel reguleeritud, kuid mõnedes riikides putukaid toiduks juba kasvatatakse: näiteks Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Maikuust võib kogu Euroopa Liidus seaduslikult kasvatada putukaid kalatoiduks ja see on suur samm edasi.
Kohtun Eesti idufirma BugBox asutaja ja juhi Erlend Sillaga. Ta mõtleb ja tegutseb suurelt: Bug-Boxi väljatöötatava putukate automatiseeritud kasvatamise ja töötlemise tehnoloogia turg on globaalne. Ta on kaasanud ka olulised partnerid teadus- ja arendustöös Tallinna Tehnikaülikoolist, Ida-Helsingi ülikoolist, Keeniast ja Ugandast. Tema sõnul oleks Eestis putukate kasvatamine küttekulude pärast ebaotstarbekas, kui see pole just koostootmisjaam. Uganda laboris on aga steriilsuse küsimus, nii alustab selle aasta lõpus eksperimentaaltehas Portugalis.
Erlend pakatab putukaentusiasmist. Ta on teema endale üksipulgi selgeks teinud ning tundub, et ka ise ära proovinud kõik, mis hamba all ei karju.
Kilgid ja rohutirtsud taldrikul, energiabatoonides, viinerite või hakkmassina on lihtsalt aja küsimus. Ja harjumise asi. 75 röstitud kilki pulbriks, datlite, seemnete, kakao ja jõhvikatega batooniks ja – amps!? See on juba olevik. Faktid on nende poolt, kes otsustavad anda siristavatele suupistetele rohelise tee.
PUTUKAD, MIDA KASVATATAKSE TOIDUKS:
- inimestele: sihktiivaliste seltsist toakilk (Acheta domesticus) ja Ida-Aafrika ritsikas (Ruspolia differens). Ameerika Ühendriikides on popid tooted, mis sisaldavad kilgijahu; BugBoxi põhilises huviorbiidis on aga rohutirtsud, sest nende toiteväärtus on viis korda kõrgem, valgusisaldus kolm korda suurem (lisaks kõik asendamatud aminohapped) ja nad sisaldavad kümme korda rohkem rasva, mis on võrreldav lõhest saadavate oomega-3-rasvhapetega. Lisaks sisaldavad nii kilgid kui tirtsud kaltsiumit, fosforit, rauda jm.
- kala- ja kanasöödaks: jahuussid, musta kärbse vastsed
