Looduses on just ärganud kogu rohelus – paku sel ajal ka oma kehale palju rohelist. Lehtköögiviljade söömine tõstab tuju ja annab rikkalikult energiat. Seda tunned juba mõni minut pärast söömist. Roheline on kevade, uuenemise, lootuse ja südametšakra värv, seepärast ongi lehtköögiviljal niivõrd positiivne mõju.
Milliseid taimi võib pidada rohelisteks lehtköögiviljadeks?
- Eestis kasvavad metsikud taimed, nagu karulauk, võilillelehed, nurmenukulehed, metsmaasikalehed, kortsleht, naat, malts, nõges, jänesekapsas, oblikas.
- Aretatud taimesortide seast spinat, lehtkapsas, lehtpeet, peakapsas, Hiina kapsas, Hiina lehtnaeris ehk paksoi ning paljude juurviljade pealsed, näiteks peedi-, kaalika-, redise-, brokoli-, lillkapsalehed.
- Salatilehed ja laugud: rukola, metsik rukola, ürt-allikkress, kress, sibulapealsed, talisibul, murulauk, porru.
- Maitsetaimed, nagu petersell, koriander, basiilik jt.
Lehtköögiviljad on köögiviljadest kõige toitainerikkamad, nad on tõelised supertoidud.
Mida lehtköögiviljad sisaldavad ja mil moel nad tervist toetavad?
- palju mineraalaineid: rauda (mida tumedam roheline, seda rohkem rauda), kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja tsinki. Tänu mineraalaineterikkale olemusele on lehtköögiviljad aluselise toimega. Liiga happeline keskkond veres loob pinnase põletike, mineraalainetekaotuse ja luuhõrenemise tekkeks. Lehtköögiviljade söömine muudab vere aluselisemaks ning loob kehas tervenemiseks soodsa keskkonna.
- palju vitamiine: rasvlahustuvaid A-, E- ja K- ning C-vitamiine ja foolhapet (B9-vitamiini). Rasvlahustuv A-vitamiin mängib tähtsat rolli seedetrakti tervise tagamisel. See vitamiin on võtmetegur hästitoimiva immuunsüsteemi kindlustamisel. E-vitamiin toetab samuti immuunsüsteemi, alandab kolesterooli ning vedeldab verd. K-vitamiin kaitseb südant, tugevdab luid ja tasakaalustab vere insuliinitaset. C-vitamiin on tugev antioksüdant, aitab kõrget vererõhku alandada, toetab naha tervist ning aitab rauda omas- tada. Foolhape aitab DNA-d sünteesida, kaitseb vähktõve (eriti kopsuvähi) eest ning aitab toota punaseid vereliblesid.
- klorofülli ehk rohelist pigmenti, mis käivitab päikese abil hapniku tootmise protsessi. Lehti võib pidada taime kopsudeks, nii ei ole juhus, et lehtköögivilju süües toetame ka oma kopse – lehtköögiviljad aitavad meil lima kopsudest väljutada. Klorofüll soodustab aga ka soolestikus kasulike bakterite paljunemist ja takistab kahjulike bakterite levikut – rohelised lehtköögiviljad aitavad seega taastada ja tugevdada soolestiku mikrofloorat, mis omakorda on äärmiselt oluline toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks, immuunsüsteemi toetuseks ning tugeva tervise tagamiseks.
- rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad meie keharakke enneaegse vananemise ja vähktõve eest.
- karotinoide, mida leidub lisaks rohelistele ka kollastes ja oranžides köögiviljades ning mis kaitsevad meie silmanägemist ja hoiavad teatud vähktõbesid eemal.
- palju kiudaineid, mis aitavad veresuhkrut tasakaalustada, toetavad südame tervist, panevad toidumassi hõlpsasti läbi soolestiku liikuma, kaitsevad põletikuliste protsesside eest soolestikus ning puhastavad jämesoolt.
NB! Oblikhape nõuab mõõdukat söömist! Peedipealsed, lehtpeet, spinat, malts, jänesekapsas ja oblikas sisaldavad oblikhapet, mis võib meie luudest ja hammastest kaltsiumi välja viia ning takistada mineraalainete imendumist. Seepärast söö neid mõõdukalt ja vali pigem noori taimi. Tarbi neid koos kaltsiumirikaste toitudega nagu kaunviljad ja piimatooted.
Uuri hooajalisi tervist turgutavaid retsepte ja loe lehtköögiviljadest pikemalt Marika Blossfeldti sulest Hingele Pai kevadnumbrist!
Fotod: Marju Randmer-Nellis
