Muusik Mick Pedajal on teega omamoodi suhe. Mis teda selle joogi juures köidab ja kuidas ta selleni jõudis?

Mickuga ajas juttu Jaanus Leplaan.

Mul oli elus periood, mil ma tarbisin palju igasuguseid tervist maha tõmbavaid toiduained ning ühel hetkel jooksis kõik kuidagi kokku. Pärast seda jätsin toidust liha ära, alkoholi ja ka kohvi ei joonud päris pikalt. Sel perioodil hakkasin jooma rohkem teed. Mulle tutvustas teed sõber Nero Urke, kui töötasime Vegan V restoranis. Mäletan, et tal oli sünnipäev ja tema elukaaslane tegi sellise üllatuspeo, kuhu Nero toodi kinnisilmi kohale. Seal oli selline tore kokkulepe, et nii kaua kui Nero pole rääkima hakanud, ei ütle keegi ühtegi sõna. Umbes poolteist tundi jõime lihtsalt vaikuses teed ja vaatasime üksteisele otsa. See oli väga lahe, kõik naersid vahepeal ja kohati oldi ka tõsised – täielik empaatia ja ühenduse kogemine. Selliste kogemuste puhul jääb see eriline tunne kauaks meelde.

Hiljem, kui ma Hispaaniasse reisima läksin, võtsin ühe rohelise tee paki kaasa. Väga värske ja mõnusa lõhnaga Chado teepoest saadud sencha. Alati, kui oli võimalus teel olles või kuskil hostelis teed teha, kasutasin seda. Eriti meeldis mulle nii alustada hommikuid. Selline periood, kus ma igal hommikul võtsin aja, et rituaalselt teed juua, kestis umbes poolteist aastat. Tol ajal ma ka võtsin hommikuti rohkem aega, mis on tasapisi jälle mu ellu tagasi tulnud. See käib periooditi. Eriti helde peab olema endaga talveperioodil, kus on vähe valgust ja meil on päriselt vaja vahepeal ennast turgutada. Olgu selleks siis trenn, harjutused, jooga jne. Minu üheks lemmik-puhastumisviisiks on alati olnud metsas jalutamine.

Kas harjutused olid koos teega või oli harjutus eraldi?

Kõigepealt tegin harjutusi ja siis jõin teed. Üle-eelmisel aastal kolisin vahepeal Tallinnast Raplasse ja Tallinnas olles käisin Loore Martma ja Joonas Parve juures, seal jõime tihti õhtuti teed. Eks seegi mõjutas, kui nägin, kuidas Loore suhtub teesse. Elukaaslasega oleme mõnikord õhtuti damiana teed teinud – istume maha, paneme küünlad põlema ja joome lihtsalt damiana teed. Damiana tekitab armastuse tunde. Kui on raske päev olnud, siis aitab keskmesse tagasi tulla.

Kas tee on kuidagi seotud ka su loominguga? Oled sa sellest taimest saanud inspiratsiooni või ideid?

Kui ma teed joon ja hakkan muusikat tegema, siis on hea flow. Ta tõmbab hästi rahulikuks ja laseb hingata. Mõnusalt chill’id biidid tulevad, eriti damianat juues. Kui teistest taimedest rääkida, siis näiteks lõuna-ameeriklaste tubaka või laialt levinud kanepi ja teiste taimede vaim on teistsugune. Üldiselt pigem hoidun ja soovin hoida oma keset. Oleneb, mis on su taotlus või eesmärk. Näiteks ka rapé (Amazonasest pärinev nuusktubakas) on väga tseremoniaalne, seda kasutati kunagi ka meditsiinis, kuid mulle meeldibki pigem tolle taimesegu tseremoniaalne aspekt.

Kas on vahet, millist teed juua?

Ikka. Ma läksin päris sügavuti, valmistasin teed õigete parameetrite järgi – õige temperatuur ja ootasin ette nähtud aja, kuni tee tõmbas – nii tulidki tees need kõige paremad maitsed ja omadused esile. Vegan V’s töötades olin vahepeal hull puerh’i järele. See oli päris lahe kogemus. Leidsin, et puerh stabiliseerib mu olekut: hommikuti tegi erksaks, õhtuti rahustas.. Päeval seda juues valasin lehtedele lihtsalt kuuma vett pidevalt juurde ja rekord oli 19 tõmmist samadest lehtedest. Lõpuks muutus tee maitse magusaks, isegi veidi aprikoosiseks.

Teega on mul meeldejäävaid kogemusi palju rohkem kui kohviga. Kohvi maitse mulle väga meeldib, aga kohv ei suuda kunagi pakkuda seda tunnet, mida tee ning samuti vastupidi. Muidugi on kohvi ajaloos demoniseeritud, kuigi ta ei olegi nii kahjulik. Teda peab lihtsalt õigesti tarbima, kvaliteetseid ube kasutama ning tegija peab samuti teadlik olema.

Matchast võiks täiesti eraldi artikli kirjutada (ja sellest oligi artikkel talvises Hingele Pais). Ta sobib ideaalselt hommikusse. Ja teda kasutatakse ka tseremoniaalselt ning ta võib viia väga lahedatele radadele.

Kas tunned, et oled teest ja teistest taimedest midagi õppinud?

Ma ei olnud varem tegelenud selliste asjadega nagu endasse vaatamine ja enda tundma õppimine, aga mõned aastad tagasi üksi Hispaanias ja Portugalis reisides oli palju huvitavaid kogemusi, mis sisetunnet arendasid. Olen mõistnud, et kõige tähtsam on ennast tundma õppida ja enda sees orienteeruda. Enda sisetunnet kuulata ja julgeda öelda ka “ei”. Kui tunned, et miski ei teeni sind, ei teeni sinu tõelist eesmärki, siis ära tee. Kindlasti tuleb teha vahet ka ego jonnil ja sisetundel, mis vahel kipub sassi minema. Olen paar korda läinud enda sisetunde vastu ja nüüdseks nendest kordadest õppinud ning enam ei taha seda teha. Mõnikord ju ei mõista seda kohe, vaid hiljem.

Viimased aastad on olnud imelised. Paljud asjad, millest olen unistanud, on teoks saanud ja olen saanud osaline olla sellistes projektides, kuhu muidu ei satuks. Päris paljud soovid ju lähevad täide, kui väga tahta. Hakkad alateadlikult nende poole pürgima.

Mis teed sa praegu kõige enam jood?

Mulle meeldib väga oolong ja matcha. Nero tõi mulle kunagi Barcelonas käies ühest väga lahedast teepoest pisikese karbi oolongit, mis minu jaoks tundus lausa väärisasi. See oli mul riiulis ja mõnikord uudistasid sõbrad külla tulles seda ning küsisid, mis seal sees on. “Ah tee või?! Noh, teeme siis teed!”

Minu jaoks on teejoomisest saanud rituaal: istun ja võtan selle jaoks eraldi aja. Tegelikult saab kõigesse nii suhtuda, näiteks ka söömisesse: võtan selle aja, tänan seda einet ja austan seda. Palju parema tunde jätab see, kui keskenduda sellele, millega parasjagu tegeled, olgu see siis söömine või teejoomine või midagi muud. Tänades toitu, saab vahel ka rämpstoidust tervisliku toidu teha, mis kõlab küll naljakalt, aga nii see on. Keskendudes teed juues ning ka süües saame ju palju rohkem. Olen ka lihtsalt arvuti kõrvale suurest kruusist teed kulistanud, aga siis pole selle mõju sama. Tunnen kohe, et ta ei ava minus neid samu otsi, mida vaja.

Foto: Felix Laasme

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga