Aegade algusest peale on inimesed kartnud kahte asja: haigust ja surma. Iga inimene tahab olla terve ja juba aastasadu on ajurveeda süsteem seda saavutanud.
Ajurveeda on üks kõige vanematest meditsiiniteaduse harudest, mille juured ulatuvad 3000–5000 aastat tagasi. Sõna ayurveda on sanskritikeelne ning tuleb sõnadest ayur (elu) ja veda (teadmiseteadus). Seetõttu tähendab ajurveeda eluteadust.
Ajurveeda on holistiline lähenemine tervendamisele ja põhineb 3 põhimõttel:
- “Haiguse ennetamine on tervis.”
- “Tervise hoidmine.”
- “Ravi haigust alates tema juurest.”
Selline lähenemine tervendamisele toimub isiklikul tasandil.
Ajurveeda ravimistarkusest on isiklikult ja hingeliselt abi saanud kõikides vanustes ja erinevate elukutsetega inimesed. Ajurveeda parandab meelt ja hinge, mitte ainult füüsilisi vaevusi. See käivitab keha loomuliku võime ennast ravida. See aitab kehas luua keskkonna, kus keha ise viib mürke välja, taastab oma loomupärase vastupanuvõime haigustele, aitab noorendada keha ja saada tagasi hea tervise.
Ajurveeda usub, et inimese keha on panchamahabhuta’de ja dosha’de tulem. Viis elementi (panchamahabhuta’d), millest universum koosneb, on: maa (prithvi), vesi (jal), tuli (agni), õhk (vayu) ja eeter (akash). Kolm dosha’t vata, pitta ja kapha on keha elujõud.
Panchamahabhuta’d koos dosha’dega määravad inimese iseloomujooned.
- Näiteks inimene, kellel on vata-ülesehitusega keha, on tavaliselt kõhn, jutukas ja alati rahutu. Ta ei saa istuda kaua ühes kohas ja tal on alati kiire, kas siis töötades või mitte.
- Pitta-ülesehitusega inimene on aktiivne. Ta on keskmise kehatüübiga ja tal on teravad näojooned. Ta on perfektsionist, intelligentne, aga ägeda loomuga.
- Kapha-ülesehitusega inimene on rahulik, laisk, õnnelik ja tavaliselt ülekaalus. Ta ei lõpeta kunagi ühtegi asja õigel ajal.
Kui vata, pitta ja kapha on tasakaalus, töötavad need keha heaks, et keha ja meel saaks olla optimaalse tervise juures. Harmoonia nende põhielementide vahel on hea tervise alus. Väiksemgi kõrvalekalle vata, pitta ja kapha harmoonias võib tähendada haigust.
Kui õpime tundma oma keha ülesehitust ja seda, kuidas vata’t, pitta’t ja kapha’t tasakaalus hoida, saame hoiduda ükskõik mis haigusest ning hoida keha ja meele õnnelikuna. Selle saavutamiseks on ajurveedal unikaalne diagnoosimisviis, mida tuntakse nadi pariksha (pulsidiagnostika) nime all.
Nadi pariksha on ajurveeda iidne diagnoosimistehnika, kus inimese terviseseisundist saadakse ülevaade pulsi kaudu. See lubab arstil panna täpse diagnoosi inimese psüühilise tasakaalu kohta. Pulsidiagnostika leidude põhjal koostab arst edasise raviplaani, mis konkreetsele isikule sobib. Inimese seisundile tuginedes saab ravida keha ning tugevdada immuunsust ja süsteemi üleüldiselt. Raviplaan koosneb taimsetest ja/või taimsetest-mineraalsetest ravimitest koos soovitustega elustiiliks, toitumise ülevaadet, joogaharjutusi ja meditatsiooni, samuti hingamis- ja lõdvestusharjutusi. Teatud kroonilisi haigusi saab hingamistehnikatega ajurveeda abil ravida, hoida sellega ära eluaegset sõltuvust tablettidest ja mõnikord vältida isegi operatsiooni.
Pulsidiagnostika ei ole mõeldud ainult haigetele. Seda soovitatakse tervele inimesele, et mõista oma kehatüüpi ja aidata seda tervena hoida. „Ennetus on parem kui ravi“. Seega on terve inimese pulsidiagnostika kompass hea tervise hoidmiseks.
Ajurveeda joondub keha, meele ja hinge koostööst ning selle eesmärk on saavutada hea tervis. Joogal ja meditatsioonil on positiivne mõju meie füüsilisele ja vaimsele seisundile. Need aitavad meie kehal ja meelel lõõgastuda. Inimene, kes võtab ajurveeda eluviisi omaks, teab, millist toitu tema keha vajab ja on teadlik, kuidas ta saab immuunsussüsteemi tugevdada, muutes mitte ainult elu pikemaks, vaid ka tõstes elukvaliteeti.
Ajurveeda ennetab haigusi, sellel pole kõrvalmõjusid, see põhineb väga hästi tuntud teadmistesüsteemil ning ravimid ja arstid pole kallid, kuid ometi väga tõhusad.
