Kas tead, et käimas on uus kontserdisari, mille eesmärk on edendada publiku vaimset tervist? Nagu ütles lavastaja Popovski festivalil „Kuldne mask“ – tulevikukunst pole mitte niivõrd elamuse või meelelahutuse pakkumine, kuivõrd inimese eneseanalüüs ja tervenemine läbi kunsti. Eesti Kontserdi sari „Mängud alateadvusega“ astus mugavustsoonist välja ja riskeerib koostöös Muusikateraapia Keskusega uue vormis. Kusjuures publik tunneb end just mugavalt, sest Vaba Laval saab lösutada kott-toolides ning enam ei pea end kontserdi eel vaevama piduliku riietuse ja uhke soenguga.
Sarjast on toimunud kontserte juba alates oktoobrist. Sissejuhatuse tegi noor ajuteadlasest arvamusliider Jaan Aru, edasisi kavu juhib mõtte ja sõnaga muusikaterapeut Alice Pehk. Mis seal siis õieti toimub? Pehk viib kuulajad enne kontserti vastuvõtlikumasse seisundisse, valgusrežii keerab värvid maha ning esineja ja publik on poolhämaras. Siis hakkab muusika voolama. Voolamist ei sega miski, sest plaksutada saab kuulaja alles kontserdi lõpus. Vahepeal võib ka tukkuma jääda. Jah, just! See on ainus kontsert, kus võib rahuga silmad sulgeda ja sukelduda oma maailma. Sest ega muusika pole matemaatika, mida peab täie teravusega lahendama. Sarja idee autor, produtsent Heili Vaus-Tamm tsiteerib rõõmuga kurioosset mõtet, et muusika vastuvõtt olla vahetum ja mõjusam just poolune seisundis. Siis pole teadvuse filtreid segamas – muusika saab mõjutada otse alateadvust.
Kontsertide vältel on kogunenud põnevaid ütlusi ja kogemusi, kuidas kava on publikule mõjunud. Valdavalt on jäänud kõlama kaks peamist kogemust – transtsendentaalsed äraolemise kogemused ja millegi selgemaks saamine ning järeldusteni jõudmine.
Pärast kontserti saab samas vestlusringis jagada oma kogemusi teistega ning kuulata muusikaterapeudi ja artisti arvamust esitatust. Ise rääkima ei pea, eks enamik kuulabki. Aga igal kontserdil on jagatud siiski ka rõõmustavalt palju muljeid ja tundeid.
Sel kolmapäeval kuuleb laule Ernesaksast tänapäeva heliloojate Kadri Voorandi, Rein Pannapi ja Rasmus Puurini. Helimaastikele lisab võlu kannel. Märtsikontsert (10. märtsil) on aga Beethoveni päralt ning revolutsiooni- ja dramatismiteemaline (esinevad klassikatäht Marcel Kits tšellol ja Lauri Väinmaa klaveril), 10. aprillil on Vabal Laval Laura Põldvere ja Ivi Rausi vokaalsete džäss-improvisatsioonidega.
Kui öeldakse, et keha vajab joogiks liitri puhast vett päevas, siis sama võiks kehtida muusika ja psüühika kohta.
Oleks ju hea puhastada oma meeli iga päev klassikalise muusikaga.
Hea on kuulamine, aga veel parem ise mängimine – mõjub nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja köidab aktiivse tegevusena.
Sigmund Freud ütles, et kunst on asendusrahuldus. Ühtlasi on see ka võimalus kõik oma tunded välja elada. Esimese Eesti vabariigi aegne advokaat Arnold Susi tuli oma kohtutöölt koju ja mängis kõigepealt tunni klaverit. Alles siis hakkas ta perega suhtlema.
