TEKST JOHANNA RAUDSEPP JA MERI FRIG
FOTOD JAI AITKEN JA JELENA SAVINEN,
MARGUS VILISOO JA KRISTIINA VASAR,
ELSA SAKS, JOSÉ CAMPOS
TÄNAME SAVANT MAGAZINE
Üle maailma on üha populaarsemaks muutunud kompaktsed ja praktilised majakesed, mis sisaldavad kõike eluks vajalikku ning on paljudele taskukohased. Loovust saab sellise majakese puhul küllaga kasutada, kuna väikese pinna peale tuleb ära mahutada kõik vajalik.
„Miks mitte võtta oma kodu kaasa?“ oli mõte, mis inspireeris Uus-Meremaa paari Yelena Savineni ja Jai Aitkeni ehitama pisikest ökokodu – ratastel! Sest nad olid tõdenud, et ei vaja rohkem asju, et eluleväärtust lisada, vaid naudivad kogemusi ja seiklusi, mida rännates kohtavad.
Noored armastavad reisimist, kuid on alati ihaldanud ka oma kodu. Väike maja, tiny house, mille nad ise algusest peale ehitasid, paikneb 2,4 x 4,2 m haagisel, mida on mugav mööda Uus-Meremaad kaasa vedada.
Nad olid unistanud oma maalapikesest väikese hurtsikuga ja plaanisid kasvatada permakultuuri põhimõttel suurt toidumetsa. „Paraku ei antud meile kodulaenu. Mõnes mõttes läks õnneks, sest laen tähendanuks meie jaoks paikseks jäämist ja töötamist, et seda tagasi maksta,“ räägivad Yelena ja Jai.
Ja nad pole ainsad – paljud noored on võtnud ette oma pisikodu ehitamise. Väikese kodu ehk tiny house liikumine on eriti populaarne Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Oma minimalistlik kodu tehakse tihti ratastele – kas haagisele või hoopis vana kaubiku sisse. Ja kui kodu – või suvila – on nii tilluke, aitab see visata välja üleliigse.
Yelena ja Jai on jaganud enda haagiskodu loomise teekonda ka oma YouTube’i kanalil Plans Change.
Lapsepõlveunistus – kodu puu otsas
Kas mäletad aega, kui kõige põnevam tegevus maailmas oli puude otsas ronimine? Õõtsumine tuule käes maa ja taeva vahel? Oma pesa loomine puuonnis? See lapsepõlveunistus on täna üks omanäolisemaid ökokodusid.
Mitmel pool maailmas on selline elamispind inimestele igapäevaseks koduks, mitte ainult eksklusiivne puhkusepaik. Need onnid on ehitatud puuvõradesse keset kaunist loodust ning nende sisse on mahutatud kõik mugavused, millest metsa sees isegi unistada ei oskaks. Kööginurk, dušš, magamisasemed – kõik on olemas. Lisaks imelisele keskkonnale ja piltilusale vaatele on puuonne võimalik ehitada keskkonnasäästlikult, näiteks kasutades taaskasutuspuitu. Kuigi on olemas ettevõtteid, nagu Blue Forest Suurbritannias, kes unistuste majad puude otsas püsti panevad, on palju näiteid ka sellest, et säärast kodu saab luua ise ilma suure väljaminekuta.
Kui pole veel valmis võtma ette uut ehitusprojekti, siis miks mitte katsetada taolist elamist puhkuse ajal? Ka Eestis on võimalik ööbida puuvõras – sellist unikaalset majutust pakub näiteks Sambliku Treehouse Harjumaal.
Taaskasutuskodu loodust hoides
Keset New Mexico kõrbe Ameerika Ühendriikides tegutseb grupp inimesi, kes on võtnud oma missiooniks vähendada elamise mõju keskkonnale. Unikaalsed hooned, mida nad ehitavad, kannavad nime maalaevad, Earthship, ning on loodud puhtalt taaskasutatud materjalidest. Kontseptsioon pärineb ameerika arhitekti Michael Reynolds’ilt ning New Mexicos asubki tema Earhship Biotecture’i äri ja mitmeid maalaeva kogukondi.
Earthshipi loojad kasutavad prügi, mis prügimägedel lihtsalt ei lagune – näiteks klaaspudelid või autorehvid – ja kombineerivad neid looduslike ehitusmaterjalidega. Majade võlu peitub aga selles, et need on täiesti nullenergiahooned. Maja toodab ise kõike, mida eluks vaja: sinna on paigutatud päikesepaneelid, reovee töötlemissüsteem ja kasvuhoone toidukasvatamiseks. Samas pole tehtud kompromisse mugavuste osas – sees on piisavalt ruumi kujundada kodu oma äranägemise järgi.
Maalaevade ehitajad on võtnud eesmärgiks õpetada uudse elukoha ja -viisi loomist ka teistele, pakkudes Earthship Academy koolitusi ning ehitades taolisi maju arenevatesse piirkondadesse. Selle aasta märtsikuus oli käsil neljanädalane projekt, et ehitada 100 õpilast mahutav kool Argentiinasse. Esimene Earthshipi majadest ökoküla asub New Mexicos ning seal elab 25 inimest, kes töötavad iga päev koos, et ehitada ja kujundada uusi jätkusuutlikke elamuid. Nad on loonud mitu eri kujunduse ja funktsionaalsusega hoonet, mille ehitusplaane võib iga inimene soetada ning seejärel endale ehitada. Earthshipi maju on rajatud eri kliimaga riikides üle maailma.
Eestlanna Elsa Saks on kaasa löönud Earthshipi majade ehitamises Kambodžas ja pildidki on sealt.
Ujuv kodu
Jätkusuutlikke kodulahendusi on tehtud väga erinevate keskkondade jaoks. Ja unistuste kodu mere ääres võib ju reaalseks saada hoopis vee peal. Floatwing on vee peal ujuv maja, mida saab kujundada oma maitse järgi. Maja on loodud keskkonnateadlikult ning valida saab nelja energiakasutuse taseme vahel. Üks variantidest on täiesti isetoimiv: sellel on päikesepaneelid ja reovett filtreeriv süsteem, maja toodab ise kogu vajaliku energia ja talletab selle akudesse. Täis laetud maja töötab iseseisvalt terve nädala, võimaldades ka tavapäraseid kodumasinaid kasutada.
Ujuv maja nägi ilmavalgust Coimbra ülikoolis Portugalis. Selle ehitamisel kasutatakse võimalikult keskkonnasäästlikke materjale. Floatwingi puhul on tegemist moodulmajaga, mida saab kokku pakkida ja transportida peaaegu kõikjale maailmas ning oma järvekesele ujuma panna. Muidugi saab majale lisada ka mootori, et selle abil vaikselt mööda järve või jõge edasi liikuda. Ja võimalik on teha lausa kolme magamistoa ja kahe vannitoaga elamu. Tegemist võib olla suvise pelgupaigaga või ka aastaringse elamuga, sest hoone tegijad on mõelnud ka jahedamale ilmale. Miks mitte paigutada ujuv majake keset suveudus järve?
