Paljud peavad praegu leppima töökoormuse ja palga vähenemisega, jääma koju sundpuhkusele või võtma ennast töötuna arvele. Otsused piirangute kohta on meie kõigi tervise huvides, kuid nende majanduslik mõju pingestab rahalist olukorda. Igaüks saab aga vähendada riski, et enda või pere rahaline olukord veelgi rohkem pingeid ei tekitaks.
Samm 1: pane kirja oma tulud ja kulud
Esimese sammuna on alati hea kaardistada tänast situatsiooni ehk stardipunkti. Kust tuleb minu või meie pere raha, millistest sissetulekuallikatest? Siin tuleks üles märkida nii laste- ja peretoetused, abirahad, sissetulekud palgatööst, aga ka lisaks tehtud väiksematest tööampsudest ja kui neid on, siis ka investeeringutelt teenitavad tulud ja üüritulud.
Järgnevalt on vaja olla enda vastu aus ning kirja panna kõik kulud ehk kuhu see raha läheb. Siinkohal võib abiks võtta internetipanga väljavõtted, kui enamik oste on tehtud pangakaardiga. Sularaha puhul on tegemist pisut keerukama mäluülesandega. Järgmisest kuust alates on hea juurutada endale sisse harjumus tulud ja kulud üles märkida näiteks kord nädalas või kord kahe nädala tagant. Siis ei teki kuu lõpus halba üllatust, et kulutatud sai kaugelt üle oma võimete.
Kulutuste kirjapanekuks on mitmeid võimalusi alustades pliiatsist ja paberist, arvuti kasutajad võivad abiks võtta Exceli või laadida alla vabavarana kättesaadava OpenOffice’i. Proovida tasub eestlaste loodud MyFinancier’ rakendust, mis on samuti tasuta ning mille abil saab lisaks tuludele-kuludele jälgida ka pere netovara muutumist ajas (www.myf.ee).
Kes eelistab rahaasjadel silma peal hoida jooksvalt, märkides konkreetse kulutuse või ootamatult teenitud eurod üles kohe, kui need tekivad, võib katsetada Google Drive’ tabeldokumendi loomist või laadida alla mõne tasuta äpi: populaarsemad on näiteks Monefy, MoneyLover või Spendee.
Esmakordselt asja ette võttes võib tekkida segadus, kuidas neid tulusid ja kulusid kirja panna. Selleks määra ära enda jaoks olulised kategooriad: näiteks nagu toit, väljas söömine, transport, autoga seotud kulud, eluasemekulud, riided-jalatsid, ravimid, meelelahutus. Kel tahtmist rohkem süvitsi minna, võib näiteks toidukulud jagada veel eraldi: magus, puu- ja köögiviljad, piimatooted, kuivained, liha ja kala, leivalised, mahlad ja veed, alkohoolsed joogid jms. Sellisel juhul on soe soovitus käia võimalikult vähe poes ning kohe poest tulles poetšekk vastavate kategooriate järgi ära jagada.
Näiteid kulukategooriatest ning kasulikest abivahendites leiad siit.
Paar eelarvetabelit on siin ja siin – viimasest leiad ka eraldi toidukulude jälgimise tabeli.
Samm 2: Analüüsi ja tee järeldused
Kui tulud ja kulud kirjas, tuleks saadud tulemile peale vaadata, et edaspidi rahatargemaid otsuseid teha. Sellega saab igaüks hakkama, jagades kulud ära väga olulisteks (nagu toit, eluasemekulud, ravimid) ning pisut vähem olulisteks (ehk mugavuskulud). Pane tähele, et nii mõnigi kategooria võib koosneda nii vajalikest kui ka mugavuskuludest – näiteks toidukaupade arverea võivad üheskoos ootamatult kalliks teha oluline korralike soojade lõunasöökide toormaterjal kui ka mitte nii vajalik küpsiste-kommide-valmistoitude maht. Hinda oma kulutusi kriitiliselt!
Võib ka selguda, et peres on näiteks kahe auto ülalpidamine liiga kallis või on suur hulk raha kulunud ebavajalikele ostudele, mis nüüd jõude seisavad (kordagi kandmata riided, kasutamata elektroonika, spordivarustus, mis vaid korra või paar kasutust leidis).
Analüüs annab võimaluse leida üles kokkuhoiukohad, eriti olukorras, kui kulude vähendamine on pere heaolu nimel kriitlise tähtsusega. Mõningatel juhtudel on selline inventuur aluseks, et ebavajalik kraam veebikeskkondade kaudu müüki panna ning sel viisil kinni pandud rahast kasvõi osa vabastada.
Kui kulusid-tulusid juba mõned kuud kirja pandud, võid hakata seadma endale konkreetseid rahalisi eesmärke erinevate kuluridade kohta – nii koostad eelarvet.
Miks on oluline teha seda alles siis, kui pisut tunnetust tulude ja kulude kirjasaamisega kätte saadud? Seda sellepärast, et vastasel juhul võid seada endale esialgu ebarealistlikke eesmärke (näiteks siht saada kuus 300 eurose toidukorviga hakkama võib olla väga keeruline pere jaoks, kel varem kulus 800 eurot), ning see omakorda toob alla sinu motivatsioonitaset.
Samm 3: Hakka looma meelerahufondi
Tulude ja kulude kirjapanemine ning nende analüüsimine näitab sulle selgelt ära sinu või sinu pere võimekuse hakata looma meelerahufondi (säästupuhvrit, kindlustundefondi, rahalist tagavara, toimetulekuvaru või ka ülemuse pikalt saatmise fondi). See on väga vajalik praegustes muutuvates tingimustes – ei osanud ju keegi ette ennustada kuu aega tagasi rääkimata pikemast ajaperioodist, et kehtestatakse üleriigiline eriolukord koos piirangutega. Nii ei tea me ka täna, millal see täpselt lõpeb, kaua säilib palgamaksete peatamine või vähendamine näiteks turismisektori töötajatele või kas see laieneb ka meie endi töökohtadele.
Mida igaüks saab teha, on tagada enda ja oma pere valmisolek. Selle jaoks on säästupuhvri loomine hädavajalik: näiteks olukorras, kui pere üks sissetulekuallikas kaob, aga kulutusi hädavajalikule nagu toit, ravimid ja eluase on vaja ikka teha, saab rahalise tagavara kiiresti kasutusse võtta säilitamaks enda või pere normaalset elukorraldust. Ka vähendab see stressi, sest toimetuleku tagavara annab kindlustunde, et saame iga ootamatu olukorraga hakkama.
Puhvri suuruse üle otsustab iga majapidamine eraldi, kuid rusikareegel on, et meelerahufond võiks katta vähemalt pere kolme kuu kulutused. Siinkohal on hea ette võtta kirjapandud tulud ja kulud, kust selgub pere säästupuhvri suurus (kuised kulud x 3). Kui tulude-kulude kirjapanek end pisut oodata laseb, siis võib alguspunktiks võtta pere sissetulekud olukorras, kus varasemalt kogu raha kuu jooksul ära kulus (sissetulekud x 3). Summa võib tunduda suur – kuid see on alles lõppsiht, sinna tuleb liikuda vaikselt sammhaaval.
Kulude ja tulude analüüsist saad kätte summa, mida pere suudaks kuu jooksul kõrvale panna. Mõistlik on teha selle jaoks eraldi konto, et raha poolkogemata lihtsalt ära ei kuluks (uuele kontole ei pea pangakaarti juurde tegema). Ka on hea mõte kaasata kõik pereliikmed, sh lapsed, et oleks ühtne arusaam, miks on vaja kulusid koomale tõmmata või miks teinekord ei saa lubada uusi mänguasju, riideid või puhkusereisi.
Mida teha siis, kui olukord on juba halb?
Kui pere on aga ootamatult ilma jäänud kõikidest sissetulekutest, siis soovitan kindlasti läbi teha sammud 1 ja 2 fookusega kaardistada ära kõik kõige vajalikumad kulutused, ilma milleta kuidagi läbi ei saa. Kui töö kaotusega kaasnesid koondamisrahad, siis on mõistlik kasutada neid vaid kõige prioriteetsemate kulude katteks eriti juhul, kui uut töökohta hetkel ei paista.
Rahaliste raskuste ilmnemisel on tark kohe läbi rääkida pangaga / muu laenuandjaga maksepuhkuste osas – olles ise aktiivne lahendusi leidma, on ka nemad vastutulelikud ning koos saate teha parimad otsused, kuidas edasi minna. Ükski pank või laenuandja pole huvitatud sellest, et inimene lükkab raskustest rääkimist nii kaugele edasi hetkesse, kus polegi palju valikuid jäänud.
Uue töö osas, eriti kui rahaline seis pole kiita, tasub pere heaolu nimel kompromisse teha – ehk aitab mõni ajutine lisatöö raskel ajal hädast välja. Näiteks vajavad praegu abikäsi ravimite hulgilaod, toidupoed, meditsiiniasutused, logistikafirmad. Ehk tuleb kasuks läbi mõelda oma hobid ja oskused – kas neid saaks kuidagi töösse rakendada, kasvõi vähesel määral või e-kanalite kaudu? Kui pere rahaline seis jälle parem ning meelerahufondis piisav summa, võib asendus- või lisatöö alati kõrvale jätta. Kriitiline olukord pere rahakotis on aga pingete ja stressi tekitaja, mida võiks niigi keerulistes oludes võimalusel vältida.
Kokkuvõtteks – pere rahaasjade kordaseadmine on väga vajalik ning ei käi kellelegi üle jõu. See vajab vaid motivatsiooni ning pealehakkamist ja pisut enesedistsipliini, mida leidub igaühes. Kulude ja tulude kirjapanemine, nende analüüsimine ning meelerahupuhvri loomine on tugevad alustalad pere toimetulekuks ka aegadel, kui sissetulekud vähenevad või kaovad hoopis. Nüüd on õige hetk juurutada kasulikud rahaharjumused ning õpetada neid ka oma lastele.
Tahad rohkem teada? Liisi Kirch ja Merit Raju teevad Sõltumatu naine veebiseminari sellest, miks ja kuidas alustada investeerimisega, 28. aprillil kell 18-19.30. Osta oma osalus 15 euroga siit.
