Särav-sametise häälega souli ja jazzilaulja Anett Kulbin ei vaja põhjalikku tutvustamist. Tegu on artistiga, kes tekkis Eesti suurematele lavadele bändi Wilhelm solistina ning rabas juba oma esimeste esinemistega kuulajad jalust. Sel aastal elasime kaasa talle ja kitarrist Frederik Küütsile aga hoopis Eesti Laulul – paljud nende nooruslikule kooslusele pöialt hoidsidki. Sügisesse astumiseks küsimegi Anetilt väärt muusikasoovitusi. 

Lauljatar valis välja kümme muusikapala, mis inspireerivad teda ennast: “Nagu ikka kirjeldab muusika, mis meid parasjagu kõnetab, üsna hästi seda, mis energia endal hetkel sees ringi tuuseldab. Ma tunnen, et otsin praegu muusikas sumedamat souli astumist ja samas muusikat, mis paneks jala tatsuma. See ma loodan, et tuleb ka selles varasügiseses muusikavalikus välja. Tajun, et just need lood, ja kindlasti paljud veel, mis ei mahtunud 10 sisse, kõnetavad mind emma-kummaga – kas oma sōnumi ja soojusega või mõnusa ärgitava energiaga.”

Kuna sügis hiilib juba tasahilju ukse taga, siis selektsioon sai ka tasakaalustamiseks veidi sügavam, samas ergastav: “Sügis on alati selline tegus, aga sisimas rahulik aeg vahetult enne külma talve tulekut. Ōhtud on veel pikad ja sumedad, aga ōhk järjest kargem ja üha rohkem tahaks vōtta aega endale ja sossult kodus raamatut lugeda. See on täpselt see aeg, kuhu sobib muusika edasiviiva ja natuke ärgitava tempoga, aga mis võib samas olla paigalseisva sügavuse ja pehme souli tunnetusega.” Pane kõrv peale!

Mark Ronsoni möödunud aastal ilmunud album on kindlasti üks minu eelmise aasta lemmikumaid albumeid, aga tema ühine lugu lauljatar Yebbaga on see lugu, mis puges kuidagi esimesena südamesse ja jäi kummitama. Sellest loost õhkub sellist sügisest kergust ja ma arvan, et see tunne tuleb eelkõige Yebba laulmist ja talle isikupärased maneere kuulates peale. 

Olen pidanud viimase mõne kuu jooksul lemmikuid lugusid kirja panema või saates mängima ja mitte kordagi selle loo kuulmisest saati ei ole ma saanud teda kuskilt välja jätta. See on üks ilusamaid eestikeelseid lugusid minu arvates. Selle sõnum, sügavus, õrnus, soojus ja jõud on nii endassehaaravad. 

Tunnen Rahelit juba mõned aastad ja teadsin, et ta on väga andekas laulja,  aga ma ei olnud selle loo avaldamiseni kunagi tema omaloomingut kuulnud. Ma arvan, et kõige paremini kirjeldab igat artisti tema omalooming ja tema debüütsingel “Good Gracious” näitabki ülihästi tema hääle omapära ja kandvust, samas on temas attitude’i mida ta suudab edasi anda justkui lendleva kergusega. Väga võluv igaljuhul!

Seda remixi tutvustas mulle mu vend Jan, kui olin tal parasjagu Belgias külas. Nüüd tahest-tahtmata iga kord kui seda kuulen tuleb mul esiteks naeratus näole ja hea tuju on garanteeritud. Ehk siis kui peale tuleb mõni süngem sügisõhtu, siis tasub see lugu mängima panna!

Jacob Collier on minu jaoks alati üks suur müsteerium olnud, ta on andekas multiinstrumentalist ja lihtsalt muusikaliselt omaette olend. Nüüd oma varstiilmuva albumi jaoks on ta teinud koostööd mitme minu lemmikartistiga – lisaks Daniel Caesarile ka näiteks lauljataride Mahalia ja Kimbraga, ning oma käekirja rohkem pop-muusikasse paigutanud. Kokku kõlab see minu arvates väga mõnusalt ja soovitan peale selle loo kuulata ka teisi Collieri uue albumi singleid.

Jällegi üks garanteeritud hea tuju lugu. See lugu pärineb küll juba Tom Mischi 2018. aasta  albumilt, aga on minu jaoks kindel “go-to” lugu praeguseni ja ilmselt ka edaspidi. 

Ma ei mäleta kuidas see lugu tee minuni leidis (nagu Spotifyga pigem kipub olema), aga see on lihtsalt selline mõnus kulgemise lugu. Kasvõi õhtul diivanil pikutada, lakke vaadata ja peas päeva kokku pakkida.

Avastasin Samm Henshaw enda jaoks just selle looga, väga hea energiaga lugu. Sobib hästi sügisesse hommikusse päeva alustama.

H.E.R. on kindlasti üks mu lemmikartiste. Mega vokaaliga, nii iseteadlik ja iseseisev artist, mis on imetlusväärne ja julgustav jälgida mulle kui alustavale artistile eriti praegusel ajal, mil annan oma esimest täispikka albumit välja. Siia sügiseste lugude nimekirja olen aga valinud tema live esituse loost “Make It Rain”. Ma ei oska seda valikut muudmoodi põhjendada, kui et see on lihtsalt väga ilus-valus ja toob absoluutselt iga kord kananaha ihule.

Külastasin esimest korda New Yorki 2019. Aasta varasügisel ja nüüd umbes aasta hiljem sügisel viib just see lugu mind mõtteis tagasi New Yorki, ootuses ja lootuses, et varsti saab jälle reisida ja jätkata poolelijäänud muusika loomisega oma lemmiklinnas New Yorgis. Seniks aga kuulan seda imeilusat lugu! 


Anett esineb 12. oktoobril jazzfestivalil Jazzkaar Fotografiska Tallinnas, lisainfo leiad siit.

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga