TEKST AGNES KAJANDER
FOTOD AGNES JA NILS KAJANDER

Taanlaste sõna hygge tähistab hetke või tunnet, mis on eriliselt nauditav, hubane ja lõõgastav. Hygge on oma olemuselt lihtne, eeldades teadlikku kohalolu ja oskust nautida.

Ärkan hommikul aeglaselt, ringutan ja mõnulen, tunnetades voodi pehmust ja siidiste linade puudutust. Vaikuses panen teevee tulele, küünla põlema ja kui tee valmis, istun kümneks minutiks elutoa vaibale seda nautima, kass süles. See on minu igapäevane lemmik hygge-rituaal, enne kui muu pere ärkab.

Naljaga pooleks, võib-olla olin ma eelmises elus taanlane, kuid nende kultuuri juurde kuuluv hygge-kontseptsioon lummab mind jäägitult. Minu meelest ei ole olemas hetke või aastaaega, kuhu see ei sobiks. Tõsi, hygge’t seostatakse rohkem talvekuudega, kuid võin väita, et sama hästi sobib see suvesse. Lõppude lõpuks on hygge ju elu lihtsate hetkede nautimise kunst, mida võib praktiseerida iga päev – nii et see muutub elustiiliks.

Suvi on juba oma olemuselt hygge, kas pole? Päike soojendab mõnusalt, õhus levivad aroomid, võrratud värsked toidud, pehme tuul, merevesi, lindude laul ja veel palju muud panevad keha puhkerežiimile ja tekitavad trobikonna õnnehormoone. Siiski on mul oma lemmiktegevused, mida teadlikult nautides suurendan suvemõnusid veelgi ja millest salvestunud mälestused pikendavad suvetunde aastaringseks.

  • Söön hommikusöögi voodis. Miski ei saa olla rohkem hygge kui hommikusöök voodis! Maal olles lippan esimese asjana õue, korjan aiast näiteks kausitäie musti sõstraid ja puistan neid pudrule. Kausikesi kandikule asetades tunnen juba ette rõõmu maitseelamustest pehmetelinade vahel!
  • Igal võimalusel tekk murule! Nende võimaluste tekkimiseks on mul piknikutekk alati autos olemas, niisamuti paar suurt patja. Olgu tegemist aasa, mereäärse, pargi, koduaia või kasvõi linnakorteri rõduga – teki ja patjade abil saab pea kõikjale luua idüllilise istumisala, kus pikutada ja einet nautida.
  • Põletan küünlaid. Armastan küünlaid ja kõiksugu laternaid! Viimaseid riputan näiteks aeda õunapuude külge – nii ilus on suve õhtu hämarusesneid imetleda.
  • Kaon tähistaevasse. Hetked, mille veedan selgel suveööl tähistaevast imetledes, on kirjeldamatult lummavad. Tihti panen selleks otstarbeks teki maha ja heidan selili – iseäranis kui olen eemal linna tuledesärast ja ümberringi valitseb pilkane pimedus – ning taevas lausa  neelab mind endasse…
  • Korjan merikarpe. Rannas olles tunnen rõõmu merikarpide korjamisest! See on peaaegu nagu aardejaht, mis täidab mind põnevuse ja imetlusega– merikarbid on ikka uskumatult kaunid!
  • Naudin vihma. Üks lummavamaid hygge-elamusi on olnud minu jaoks see, kui kerisime end sõbrannaga soojade tekkide sisse, võtsime pihku kruusid sooja teega ning sättisime endid õue, varjualusesse vihma ja tormi nautima. Vaatasime, kuidas taevas võttis lausa uskumatult süngeid mustreid, kuidas taamal mere kohal välgatas äike ja kuidas tuul me ümber vihma keerutas. Võimas!
  • Pistan näpud mulda. Näpud mullas, tunnen, et olen ühendatud. Iseendaga, maaga, loodusega, kõigega. Selleks ei pea isegi aeda omama, näpud saab mullaseks teha ka linnakorteris, istutades aknalauale rohelist.
  • Jalutan. Üks lihtsamaid ja kiiremaid viise suve salvestamiseks! Ma püüanjalutada nii, et mõtted ei uita, vaid oleks käesolevas hetkes – just nii märkan ma kogu ümbritsevat ilu kogu selle täiuslikkuses. Märkan puud, mis näeb välja nagu küürakas vanataat, päikesekiiri, mis andsid lehtedele hetkeks eriliselt särava varjundi, ja väikest lenduläinud õiekest, teel teadmata kuhu…
  • Täidan kodu lõhnadega. Armastan väga eeterlikke õlisid – minu meelest täidavad need terve õhu kohese hygge-tundega!
  • Aeg sõpradega. Suvekuudel võtan viimast igal võimalusel sõpradega kohtumistest. Piknikud või küünlavalgel õhtusöögid (õues!), ühised saunaõhtud, lõkke ääres lobisemised, matkad, suplused öise tähistaeva all – mida kõike võib koostegemiseks ette võtta! Need on hetked, mis ei unune ka vanuigi.
  • Pilk detailidele. Minu meelest on detailide jälgimises midagi tohutult nauditavat! No näiteks võtan lilleõie ja vaatan seda hästi-hästi lähedalt. Või lehekese. Või kivi. Või putuka. Tihti kasutan veelgi detailsemalt nägemiseks ka fotokaamerat ja selle suumi. Detailide vaatamine on tekitanud minus tohutu imetluse kogu loodu vastu, sest tõesti – ka kõige tavalisem karuohakas on mind oma uskumatu iluga üllatanud!

Milleks meile hygge?

Inglismaa Leicesteri ülikooliteadlaste uuringu järgi elavad just Taanis kõige õnnelikumad inimesed. Neid peetakse ka kõige rahulikumateks eurooplasteks – seal on kõige vähem vanglaid. Pole ka ime, neil on hygge. Eks energia läheb sinna, kuhu on koondunud tähelepanu. Pöörates teadlikkuse elu lihtsatele naudingutele, kasvatame oma elus õnnetunnet.

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga