Oled sa mõtisklenud, mis on sinu selle aasta olulisimad sihid? Olen harjunud endaga kokku leppima 1-3 kõige olulisemat fookust aastaks, kvartaliks, kuuks, nädalaks ja päevaks. Minu jaoks on alanud aastal jätkuvalt fookus perel ja loomingul.
Mis on sinu eelmise aasta läbimurded, taipamised, saavutused, õnnestumised, kohtumised, elamused? Minu eelmise aasta kokkuvõttena tulid kõige rohkem esile pulmad ja Püha armastus raamat ning Tauriga ühiselt korraldatud Inspiratsioonifestival ja kaks konverentsi, kus tegime ka tansuesinemised.
Kui oma eelmine aasta läbi mõelda, tekib enesekindlus, et liigud oma eesmärkide suunas. Ja just seda vaja ongi. Ja siis jääb üle vaid alustada.
Tule osa saama raamatuesitlusest-etendus-kontserdist ja minikoolitusest kõik ühes 🙂 18. novembril kell 14:30-16:00 Tallinna Botaanikaaeda! Näed meid mõlemaid elusuuruses ja kuuled lugusid, mida raamatus pole!
minikoolitusel jagame oma kogemusi harmoonilise suhte loomisest ja hoidmisest minu mehe slackline maailmameister Tauri Vahesaarega
saad kuulata Keily Kaikkoneni hõrku muusikat, inspireerituna meie pulmatseremooniast juunis
teeme Tauriga teile kauni etenduse kõrgustes ja maas (nähtav ainult kohapeal Botaanikaaias)
Loomulikult pistame sulle kaasa ka meie trükisooja ja uskumatult siira raamatu “Püha armastus”, milles lõid kaasa Ruudu Rahumaru fotograafina, Maari Soekov illustraatorina ja Tene Hook toimetajana ning agentuur Kala Ruudus OÜ kujundaja Agneta Kardaš.
Katkend raamatust: “Paarisuhe püha armastuse seisundis on võimalik. Ehkki see pole ainult roosamanna, inglikooridega haldjamaa ja Avatari maailm. See pole ainult muinasjutuline unenägu ja ebamaine lillepidu – kuigi seda kõike on see põhiliselt.
See on ka pöörane ausus ja kõik maskid eest rebiv lähedus ja nendest purskuvad ebamugavused: selles on tööd endaga, teise mõistmist ja teineteise arenguprotsessidega arvestamist. Nõuab tahet, kohalolu ja kokkulepet stressiolukordadeks.
Olin kümme aastat suhtes, kus ma ei kogenud igatsetud lähedust. Võttis aega, kuni küpsesin selleni, et lõpetada suhe, mis enam ei toitnud, vaid peegeldas mulle minu vana ennast mängudes, mis mind enam ei köitnud. Emotsionaalselt kättesaamatu kaaslasega ehk üksi paarisuhtes ei saa kogeda lähedust. Ega iseennastki. Pühendusin lapsele, loomingule ja enese väärtustamisele, mis tõi aastate pärast mu ellu mehe, kes pakub lähedust, armastust ja loomingulist sünergiat, taustal teineteisele pühendumine ja harmooniline suhtlemine. Meie nimetame seda pühaks armastuseks.
Püha armastus on seisund, mis on alati ja kõigile kättesaadav. See ei ole juhuslik süllekukkunud õnn, vaid valik ja otsus ja koosloomine.”
September on harjumuste ja rutiinide uuesti paika saamise kuu.
Ettevalmistusena käisime mehega koos nädalases ajurveeda panchakarma laagris, mille eesmärgiks oli igapäevaste heaolurutiinide sisse harjutamine ja kehapuhastus. Puhastuse kontekstis polnud ka erilist jaksu telefoni tõsta seega sai sellest ka ekraani-detox.
Ühest küljest oli see kõige leebemate reeglitega puhastus üleüldse (sest saime süüa iga päev kolm korda), teisest küljest oli minu jaoks juba esimese päeva õhtu kõige raskem. Olin nõrk, iiveldasin ja väsisin juba varasel õhtutunnil hirmsasti ära. Mitte ühtegi puhastuse elementi polnud me veel läbi teinudki! Mine siis võta kinni, kas oli see mõttest, ootustest, keskkonnast või teiste inimeste protsesside endasse võtmisest.
Ka nädal hiljem, esimene päev kodus oli raske. Und ei tulnud. Südaööl ja lisaks veel hommikul kell 4 pidin sooja toitu sööma, sest näljatunne tuli. Emotsionaalset kerkis veel üles mingi kiht hirme.
Aga pärast seda oli kerge olla ja mõnus ööpäevarütm.
Tahad teada, mida me retriidil tegime? Retriidi esimeses pooles algas iga päev kell 6 ghee võtmisega, millele järgnes 55-kraadine leebe saun, kus end seesamiõliga põhjalikult sisse õlitasime ja iseendid masseerisime. Järgnes mõnus kerge jooga ja seejärel hommikusöök ja puhkus. Lõuna paiku masseerisime põhjalikult teineteist ja käisime uuesti saunas ning õhtusöögi järel saime aega väikeseks jalutusringiks. Öörahu saabus kell 21.
Kõik päevad olid nädal aega sama rütmiga ja seega kadus ajataju.
Kolm toidukorda päevas paluti kichereed ehk mungubade ja riisi putru ingveri ja väheste vürtsidega. Kes soovis täielikku puhkust maitsenäsadele, loobus ka soolast. Mungoapuder pole midagi väga erinevat meie igapäevasest suuresti taimsest menüüst, aga riisine soolata puder tundus mulle natuke tuim ja kuiv. Minu jaoks läks see menüü meeldivaks, kui lisasin soola ja vürtsiteed, nii et pudrust sai supp, ja lusikatäie gheed, et natuke toitvust lisada ja veresuhkrut stabiliseerida.
Oli huvitav kogeda, kuidas sama toit kolm korda päevas nädal aega järjest eemaldas toidust emotsionaalse komponendi ja pinnale jäi vaid toitvus. Nii sai tunnetada, kui palju ma tegelikult süüa tahan, sest ühtegi lisalusikatäit maitse nautimiseks polnud soovi võtta. Seegi tegi kõik päevad ühesugusteks, aga meeldivaks massaaži, jooga ja sauna turvaliseks pehmeks ühtlaseks keeriseks.
Ja see keeris tõmbas meie ellu pärast puhastust veel selliseid ajurveedalikke elustiilidetaile:
Tervlislik päevarütm rakkudesse kirjutada juba pisut enne septembri algust mõjus väga hästi, sest muutumegi nüüd suveajaga võrreldes varem uniseks ja samas praegu ongi looduses selline valgus et kell 21-6 on kõige loomulikum voodis veeta.
Hakkasime uuesti tegema hommikust suuloputust õliga, mida nimetatakse oil-pulling ja mida olen ka aastaid teinud, aga enne lapse sündi ja kookosõliga. Nüüd ostsime seesamiõli ja jätkame seda head harjumust 15 minutit hommikuti enne hambapesu.
Seesamiõliga hakkasime õlitama ka sõõrmeid seestpoolt – hoiab limaskestal väikese turvakihi nohude eest.
Hakkasime jälle kodus valmistama gheed ehk selitatud võid, mis on ka muidu meie talvine lisa-rasvaine oliiviõli kõrval nii ahjuköögiviljadele kui pudrule, aga mida polnud suvises rütmis mahti olnud teha.
Suvise vee asemel teeme igal hommikul oma termospudelisse kaasa sooja ja soojendavat vürtsiteed kaneeli, nelgi, kurkumi, kardemoni ja ingveriga.
Aga kas ma olen midagi veel? Ja kes ma tegelikult olen?
Eile Ingvar Villidot tema raamatu esitlusel intervjueerides tajusin publiku pühendunud keskendumist. Poolteisetunnist täielikku vaikust kesklinna kaubanduskeskuses. Ei märganud me muusikat, kaubanduslikke teadaandeid ega inimeste jutusuminat. Absoluutne keskendumine.
Ingvari õpetuste keskmes on viie keha süsteem, mis on ka teadvuse praktilise kasutamise tehnikate ja Human 2.0-ks kujunemise lähtepunkt.
Meil on kahtlemata füüsiline keha oma vajaduste ja protsessidega, aga on ka eraldiseisev emotsionaalne keha, mille vastutuseks on emotsioonide kogemine, ja mentaalne keha, mis tegeleb senikogetu raamides mõtlemise, meenutamise ja ettekujutustega. Lisaks on meil intellekt, mille võimete hulka kuuluvad eristamisvõime, taipamine, arusaamine, süvenemine, intuitsioon, inspiratsioon jm, mis on mõtlemisest kõrgemad võimed. Ja kõige käegakatsutamatum ja tänapäevases tähelepanu võitmise ümber keerlevas ühiskonnas kõige vaiksehäälsem – hing, olemasolu või tõeline mina.Ingvar ütleb, et see päriselt nimetamatu ja kirjeldamatu on muutumatu elu algusest lõpuni. See loomuliku rahu, selguse, headuse ja heaolu seisund. Kus me teame kõike. Kus me ei vaja midagi.
Kõik need “kehad”, millest enamik vägagi mittemateriaalsed, on iseseisvalt ja kordamööda, vaheldumisi ja korraga toimivad. Mõnikord takistab üks teist. Näiteks emotsiooni aktiveerudes intellekt taandub: emotsioon varjutab loomulikku selgust ning otsused ja valikud ei saa tehtud parimal moel. Mõte aga seletab: mulle meendib nii, mina ei taha seda, mina arvan sedasi. Aga see “mina” ei ole midagi muud, kui ego, kes räägib minu nimel! Ego jutt ei ole kogu tõde. Ehk siis ka mõtlemist, kuigi see räägib “minu” nimel, tuleb võtta reservatsioonidega.
Ma suudan jälgida Ingvari mõttekäiku ja öelda kõikide nende kehade kohta endas: jah, nii võib olla küll.
Kõige selgemalt sain seda aga ise kogeda aastad tagasi soolveevannis,mida nimetatakse floating‘uks.
Tunnisel seansil soojas vees lebades kadus kõigepealt kehakaal ja meeleorganite kaudu tajutav. Mul polnud palav ega külm, puudus kehakaal, ajataju ja orienteerumisvõime. Kuspool on uks, kus tänav – ei teadnud ma enam üldse. Kõik oli üks lõputu pimedus, tühi ruum ja vaikus. Ja mu keha ei olnud tunda. Lisaks olid kõik viis meelt stiimuliteta, justkui välja lülitatud kottpimedas haudvaikses ruumis. Alguses lõi ninna tugev hapukas ebameeldiv lõhn, aga tead, tugevate lõhnadega juhtub vahel see, et miski justkui lülitub välja ega taju enam üldse lõhnu. Kui lubasin endal vajuda kehatemperatuuril vee embusse kuni silmanurkadeni, jäi suu välja ja seega maitsetki ei tundnud.
Ka kehapiirid kadusid, sest mind ümbritsev vesi ja õhk olid sama soojad kui ihu. See polnud tavaline vannis või merevees hõljumine, vaid tõeline puhkus justkui vattpehmel õhkpadjal, sest soolvee kontsentratsioon oli niivõrd palju suurem. Nullgravitatsioon.
Nii et polnud keha, polnud tajumeeli.
Jäid mõtted. Mõned ideed. Mõned muremõtted. Mõned juhuslikud mõtted. Aina vähem ja vähem. Mõtetega vaheldumisi tõstsid minus üksteise järel pead mingid emotsioonid, mida tajusin kehas pitsituse või avardumisena juhuslike intervallide tagant – reaktsioonina mõtetele või ka lihtsalt alateadlikult kerkivaid. Korraks kängitses mind ootamatu kurbus, mida ma üldse enda sees ei teadnud olevat. Natukeseks väreles kõhus ärevus. Ja hajusid needki.
Ja mis järgi jäi? Nendel vaikuse hetkedel, kus polnud tunda keha ega meeltele stimulatsiooni, kus ma ei kogenud mõtteid ega emotsioone, hoovas minusse paitav õndsus, kergus, helgus, rahu, tasakaal. Veel sada korda võimsamalt võrreldes tavalise meditatsiooniseisundiga gravitatsioonikeskkonnas ruumis, mille mõõtmeid ja struktuuri ma tean. See ongi see tõeline mina – see alati olnud ja alati jääv vaatleja minu sees. See, keda ei huvita päevauudised ega ilmateade, arved, kontsakingad, kellaajad ega sotsiaalmeedia plinnid. Aga kes on sunnitud seda vahel kaasa tegema. Lihtsalt kuna mul on veel neli keha, kaks pereliiget, armastatud töö ja taltsutamisel ahvimeel – tähelepanu, mis hüppab ühelt objektilt teisele. Hüppab omatahtsi üha vähem, aga siiski. Olen teeline.
Päikseline ilm viib mõtted suvele. Mida sina teed 22. juulil, mil toimub Inspiratsioonifestival? Veel 27. aprillini kestab Inspiratsioonifestivali Hooandja projekt. Soovin, et tuleksid samuti hoogu andma – selleks et saaksime sind ja teisi inspireerida! Natuke on veel minna 🙂
12 põhjust Inspiratsioonifestivalile hoogu anda
Saad toetada alkovaba ja üdini heasoovliku festivali toimumist, et maailmas ja igaühes oleks rohkem headust, rahu ja teadlikkust.
Saad osaleda festivalil, mis tuleb väga hubane, keset loodust (peaaegu Tartu kesklinnas) ja mitte üle rahvastatud.
Saad endale valida sobiva Hooandja paketi meie poolt ja seda olenemata sellest, kas sul on võimalik kohale tulla või mitte, sest pakume ka salvestusi eelmisest ja tulevast festivalist või minu personaalset workshoppi.
Kui kohale tuled, on sul valikus päevapilet ühele, kahele või perele või siis ainult õhtune programm.
Saad osa enam kui 20 esinejast, nende hulgas Valdur Mikita, Johann ja Rachel Urb, Rain Tunger, Timo Porval, Madis Meister jt. Lastele on oma ala ja programm.
Saad kogeda, mida pakub naerutöötuba, enese raputamine või sügava rahu jooga.
Saad osa hinnalistest etteastetest ja elamustest nagu Peep Vainu rännak, mille tavaline hind ainuüksi selle kogemuse eest on 100€. Või Liina Pulgese ja Kati Torimi standupist, mis on muidu müügis eraldi pileti eest ja välja müüdud. Või Tauri esinemine, mis tavaliselt on nähtav ainult kinnistel üritustel.
Saad osa erilistest üllatusesinemistest, mida serveerime vahepaladena.
Sul on võimalus öösel puhata Denis Vinogradovi tervendavate helide saatel.
Saad kogeda, mida tähendab festival kui rännak algusest lõpuni läbi komponeerituna nagu lavastus – ainult et päris. Astud sellesse rohevärvilisse maailma, mille sulle loodusesse oleme kujundanud, ja õhtul lahkud inspiratsioon igasse rakku salvestunud.
Saad tunda, et meie Tauriga korraldajatena paneme sellesse palju armastust ja kombineerime selle õnnestumisse kõik oma senised kogemused.
Tauri on plaani võtnud teha kohapeal ära maailmarekord, nii et sellestki saad osa!
Lisaks on kokkusattumus, et see on ühtlasi mu sünnipäev. Mida ma üldiselt kunagi ei pea.
Nii et sellesse päeva on laetud väga palju erilist energiat, mida saad tulla downloadima.
Ja sul on võimalus kõigest sellest osa saada.
Laadida end päeval inspireerivate vestluste, standupi, naeru, tantsu, raputamise, hingamisega. Ja õhtul lasta end muusikal ja imetrikkidel kanda. Ja meie armastuse peost osa saada.
Tead, see tuleb nii äge! Olen oma kujutlustes juba nii palju kordi sellel osalenud 🙂
Ja kui sa mitte kuidagi tulla ei saa, siis tegelt on väga mõnusad ka eelmise aasta festivali salvestused. Ehk kui mitte miski muu pole võimalik, siis luba endale vihmastele õhtutele kaaslaseks neid. Läbi Hooandja toetades on võimalik neist osa saada.
NB! Hooandja klippi ja teksti me enam muuta ei saanud aga oluline on teada, et Inspiratsioonifestival toimub TARTUS. Täpsemalt Tartu seikluspargis, mis on 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast mõnusas roheluses. See on midagi hubase pesa ja metsiku džungli laadse õhustiku vahepealset. Jah, esialgu tahtsime teha festivali Haapsalus, aga vahel tuleb elu vooluga kaasa minna ja asjad mis on “alati nii käinud ja peaksid selle pärast ka nii jääma” on liiga vähene põhjus neid sedasi jõuga hoida. Elu juhatas meie festivali pärast 11 aastat Haapsalus hoopis Tartusse. Kuigi esialgne tõuge oli finantsiline, et festival saaks üldse toimuda, siis praegu on tunda, et see uus festival sobibki sinna maastikule palju paremini. Eile just kohtusime dekoraatoriga ja rääkisime, et ta võib olla värvidega julge ja teha sellest tõelise elurõõmu peo. Sest me tõesti tahame sind iga meele kaudu inspireerida!
Eks ma kahtlesin, kas sellest kirjutada. On ju intiimsus, religioon ja poliitika õhtusöögilaua tabuteemad.
Aga teema on õhus. Meie 10-aastane poeg tuli iga päev koju uusi valimisloosungeid tsiteerides ja loetles juba vaat et täiuslikku nimekirja Eesti erakondadest.
“Kuidas sa seda tead?” küsisin imestades, sest meil pole kodus telekatki. “Sõidan linnas ja vaatan plakateid.”
Eelmised kahed valimised olen suutnud oma valiku teha tänu doktorikraadiga politoloogia sõbranna abile (aitäh, Jane!), kes on mulle seletanud suurt pilti.
Seekord kasutan valimiskompassi, mis annab väga lihtsalt arusaamise poliitilisest maastikust ja minu ja erinevate kandidaatide paiknemisest sellel.
Annab mulle lihtsustatud ülevaate, mis küsimuste pärast üldse tekki tõmmatakse.
Avaldab, millised on erinevad polaarsused ja äärmused ja millisesse ruutu oma väärtushinnangutega satun.
Jäin mõtlema, et meie poeg ei sõida linnas peaaegu üldse, käies Nõmmel metsa vahel koolis. Ja plakatitel pole peaagu mingit infot.
Nii ma otsustasin ka talle kõik valimiskompassi küsimused ette lugeda ja tema vanusele sobilikul viisil lahti seletada.
Tundus, et kui ta oma lapselikus puhtuses ei tea veel rahast ja majandusest või konservatiivsetest vaadetest inimese vabadustele või võimalusest, et riik käitub nagu karm ja õiglane isa, siis lapse loomulik olemus on vabadus ja nõrgemate abistamine, kes ise ennast aidata ei saa (nagu vanad inimesed ja loodus).
Kui sa pole veel oma valikut teinud, siis võib ka sind abistada Postimehe kompass. Panen siia lingi ka.
P.S. Mina ei tea selle valimiskompassi masinavärgi asjakohasust ja kindlasti ei maksa sellelt oodata absoluutsust. Aga see on üks viis positsioneerida ennast koos kandidaatidega oma piirkonnast. Aga ka vaadata ja imestada, kui erinevad võivad vaated olla sama erakonna sees. Ja sobib ta sellekski, et teada, mis küsimustes küsimus üldse on. Ja sobib isegi jututeemaks oma kaasaga. Nii ka meil. Ja muide meil kõigil ei tulnud täpselt ühesugused tulemused.
Ja ikka head käiekäiku meie homme juba 105-aastasele riigile! Ja langetan pea, mõeldes kõigile ukrainlastele ja kõigile, keda see konflikt on mõjutanud, nüüd kui sellest õudusest saab juba aasta.
Foto: Laura Oks eelmise aasta festivalilt, mis nüüdseks on kasvanud Inspiratsioonifestivaliks.
Palun ava oma kalender ja märgi sinna südasuvine 22. juuli Haapsalu linnusehoovis.
Ma tean, et see tundub kaugel nagu unistus. Mu elukaaslane Tauri on mind õpetanud broneerima iseenda kalendris puhkepäevad ja muud olulised, näiteks õppimiseks mõeldud, päevad. Ja see on üks neist. Päriselt.
Kõigile meeltele elamus, teadmiste kogumine, inspiratsioon, motivatsioon ja ühes päevas. Liikumine, rõõm ja õppimine. Kogu perele.
22. juuli Inspiratsioonifestival, mida praegu loome, on rohkem südasuvine vabaõhuetendus kui konverents.
Me pöörame erilist tähelepanu atmosfääri, elamuse ja kogemuse koosmõjule.
Teemad, mida puudutame sõnalise osa ajal: suhted, tervis ja eneseteostus. Lisaks ohtrad visuaalsed esinemised ja liikumispausid.
Ilmselt sa tead, et varasemalt olen 10 aastat korrandanud Joogafestivale ja Hea elu Enesearengufestivale, nii et kogemust on omajagu. Inspiratsioonifestival tuleb aga siiski väga teistsugune ja nüüd loome festivali programmi täiesti uue käekirjaga.
Inspiratsioonifestival on läbimõeldud, aga sundimatu vabaõhukonverents, suurejooneline meelelahutus, liikumispauside sünergia ja elurõõmu plahvatus kokku.
Sellest vormub etendus, atmosfäär, elamus ja kogemus korraga.
Et koguda inspiratsiooni oma elukvaliteedi turbokiirenduseks ja kanda endas meelerahu, enesekindluse ja elevuse kokteili.
