Category: Elu

  • Miks ja kuidas mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi?

    Miks ja kuidas mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi?

    Meil on olemas kaks närvisüsteemi osa: teadvustatud närvisüsteem, mida kutsutakse somaatiliseks närvisüsteemiks, ja teadvustamatu, alateadlik osa, mida kutsutakse autonoomseks närvisüsteemiks. Miks ja kuidas mõjutada oma automaatset närvisüsteemi?

    Tänapäevase meditsiini ja teaduse teadmiste kohaselt ei ole autonoomset närvisüsteemi võimalik tahtega mõjutada. Kuid nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et me oleme võimelised seda süsteemi hingamistehnika abil kontrollima. Kuidas see toimib?

    See on tegelikult äärmiselt lihtne ning ma tahan, et terve maailm sellest teada saaks. Meie hingamine on põhimõtteliselt autonoomne. Sa ei sure magama jäädes ära ega pea hingamiseks sellele eraldi mõtlema. See toimib automaatselt. Kuid samas – ja see on see maagiline koht – saame me oma hingamist ise tahtlikult kolmel viisil mõjutada: me saame hingata aeglasemalt, kiiremini ja me saame hinge kinni hoida. Nende kolme töövahendi abil saadki sa oma autonoomset närvisüsteemi muuta.

    Ja nii see toimibki. Kui sa hingad kiiremini, siis täituvad su keha ja veri hapnikuga. Kui meie veres on rohkem hapnikku, siis tõmbuvad veresooned kokku. Seda ka seetõttu, et hapniku ja süsihappegaasi vahekord muutub: veres on nüüd suhtelises mõistes vähem süsihappegaasi. Vähema süsihappegaasiga on sinu veri aluselisem. Kui sa siis hinge kinni pead, suureneb süsihappegaasi kogus taas ning su veresooned laienevad. Seega – sel moel mängides muudad sa oma keha aluselisemaks ning samas treenid oma veresooni. Umbes sama, mis jõusaalis: kiiremini hingates tõmbuvad veresooned kokku ja hinge kinni hoides need laienevad.

    Verre hapnikku lisades juhtub veel üks asi – sa muutud tugevamaks. Las ma selgitan. Meie rakkude mitokondrites muudetakse glükoos ATPks ehk adenosiintrifosfaadiks. See on meie kehade energiakandja ning võib kuluda ära kas ajutoiduks, soojuseks või liikumiseks. Glükoosi muutmine ATPks toimub kas hapnikuga või hapnikuta ehk tegemist on kas aeroobse või anaeroobse protsessiga. Kui sa n-ö põletad glükoosi ilma hapnikuta, saab ühest glükoosimolekulist kaks ATP molekuli ja piimhape. Tead küll, seesama piimhape, mis lihased valutama paneb. Ent kui sinu rakkudes on piisavalt hapnikku, siis lõhustub glükoos aeroobse protsessi tulemusena ning ühest glükoosimolekulist saab 34 ATPd. Seega – kui sinu kehas on piisavalt palju hapnikku, on glükoosi lõhustumisprotsess 17 korda tõhusam!

    Kuidas see sind tugevamaks muudab? Katseta ise. Esmalt sea enesele eesmärk teha kätekõverdusi. Tee täpselt nii palju kui jaksad ning kui see sind väsitama hakkab, siis lõpeta ära. Tee üks tsükkel Wim Hofi hin- gamist ja samal ajal, kui sa hinge kinni hoiad (30% õhust on kopsudes), tee uuesti kätekõverdusi. Sa suudad teha rohkem kätekõverdusi, ilma et see sind väsitaks.

    Pärast paari tsüklit Wim Hofi hingamist võid märgata, et sinu hingamine on aeglasem ja sügavam. Keskmiselt (ma koolitan aastas 500 ja enam inimest) langeb hingamiskordade arv minutis 50%. Võid seda taas ise katsetada. Hinga aeglaselt ja loe kokku, mitu korda minutis sa hingad. Siis tee neli ringi Wim Hofi hingamist ja mõõda pärast seda uuesti. Võid leida, et sa hingad vaid kolmandiku või poole sellest kordade arvust, mis sa enne minuti jooksul hingasid.

    Ja miks aeglasem hingamine nii oluline on? Sa võid oma hingamist muutes hetkega muuta oma stressi- reaktsiooni. Hingamist aeglustades liigud sa meditatiivsesse teadvuseseisundisse, mida kutsutakse ka parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. See tähendab, et oled vähem oma sümpaatilises närvisüsteemis, mida tuntakse ka võitle-või-põgene-seisundina. Peale selle, et see hingamistehnika on kasulik su tervisele, aitab see lõpptulemusena muuta aeglasemaks ka su hingamise. Ning hingamise aeglustamine tähendab vähem stressi ja rohkem heaolutunnet.

    Lahe on ka see, et hingamine on sinuga alati kaasas. Seega, kui sa vaid soovid, võid seda kasutada igas oma päeva surnud punktis ja hakata taas korralikult hingama – see tähendab rahusta oma hingamist või kasuta hingamistehnikat. Sa ei pea enam rohkem midagi ootama, sest sa saad end ise treenida igal ajal, kui sa kusagil midagi ootad. Just seetõttu ma olengi selle tehnika õpetamisest sellises vaimustuses!

    Järgmine Wim Hofi meetodi koolitus on Tallinnas 16. novembril. Piletid ja täpsem info SIIN

  • 3 müüti öise nahahoolduse kohta

    3 müüti öise nahahoolduse kohta

    Lisaks sisemisele ilule on ju oluline ka väline.
    Jagan sinuga täna 3 müüti öise nahahoolduse kohta ja selgitan tausta.

    1. Iga uni on ilu-uni. Ei pea paika. Öösel nahk taastub, seda teame kõik. Et nahk jõuaks taastumisfaasi, kus toimub rakkude uuenemine, on oluline, et keha oleks lõpetanud stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tootmise. Uuringud näitavad, et tänapäeval see nii pole: väga paljudel jääb ka ööseks kortisooli tase liiga kõrgeks. Nii on end raske välja lülitada ja uni katkendlik. Lahenduseks sobib näiteks õhtune meditatsioon, aroomiteraapia ja nahale stressihormoone neutraliseeriv kosmeetikum.
    2. Nahk tahab öösel hingata ilma kreemita. Ei pea paika, naha pealmine kiht (0.25-0.40 mm) saab tõesti hapniku õhust, kuid ei surnud naharakud või kiht õli sisaldavat toodet pole selleks mingiks takistuseks. Hapnik liigub kergesti läbi naha lipiidide või õli sisaldava toote. Nahk vajab öises taastumise faasis samamoodi toitaineid, vitamiine ja antioksüdante nagu päeval.
    3. Öine nahahooldus olgu õlivaba. Öisel nahahooldusel pole eripäraseid kitsendusi võrreldes päevasega, hapnik liigub paremini just läbi õli sisaldava toote. Mõistlik on õhtuti nahk ja poorid puhastada ning oluline on leida toode, mis vastab su naha vajadusele: olgu see siis niisutus, elavdamine või silumine.

    Ja pea meeles, et kvaliteet ja sinu enesetunne on kõige olulisem. Oma valik tee ikka enda tunnetuse põhjal.

  • Tahad rääkida kaasa mu uues raamatus?

    Tahad rääkida kaasa mu uues raamatus?

    Mõnikord ei lähe elus kõik nii sujuvalt, nagu tahaks.

    Millisele küsimusele vastuse saamine aitaks sind just praeguses eluetapis enim?
    Mina olen Merit Raju ja olen praegu ühe oma uue raamatuga lõpusirgel. Et see oleks ka sinu jaoks inspireeriv, siis tahaksin teada, mis küsimused sinul praegu “päevakorral” on.

    Võta hetk, et mõtiskleda, millistes valdkondades sinu elu mõnus voog takerdub. 
    Millistele küsimustele saadud vastused aitaksid sind just praeguses eluetapis enim?

    Oma mõtteid saad jagada SIIN

    Vastajate vahel läheb loosi 10 raamatut, mis ilmuvad juba enne jõule!

    Kes ma olen?
    Minu mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on põnevaid värve toonud joogaõpetajate koolitused ning hingamisterapeutide kursus ja õppimisse panustan jätkuvalt iga päev.
    Erialalt olen Hamburgi Ülikooli rahvusvahelise juhtimise magister.
    Mulle teevad kodus rõõmu kuueaastane poeg ja kolmevärviline kass.
    Olen avaldanud juba viis raamatut ja praegu kirjutan kaht uut raamatut: üht julgusest ja teist rahast.

    Tänan sind!

    Foto: Triin Maasik

  • Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Olen aastaid mõelnud oma maamaja ostmisele, aga ajanud asja niivõrd keeruliseks – on vaja ideaalset krunti ja… otsingute käigus olen ka näinud, et tegelikult kellegi juba valmis ehitatud maja ei ole kunagi 100% see, mida mina tahaks. Seega peab ise ehitama. Ja kuigi mu kuuene poeg lubab selle ehitada, tundub see siiski nii suur projekt, et olen piirdunud maamajast mõtlemisega.

    Mul on sõber, kes on väga pikalt tegelenud loodusehitusega ja ta kutsus kord oma maamaja vaatama, et saaksin inspiratsiooni.

    Ja saingi!

    Nüüd aga võtsin kohe terve nädala, et nautida sealset rahu ja aeglust.

    Nende pere maamaja on täiesti võrgust väljas: elektripisuke telefoni laadimiseks ja valguse jaoks tuleb väikestest päikesepaneelidest, vetsus käiakse õues, puhtaks saadakse dušita saunas ja joogivesi tuleb kaevust või allikalt, nõusid aga pestakse vihmaveega.

    Mulle meeldib see lihtsus.

    Ja see, et nii vanaaegselt elades saab natuke teistmoodi vaadet ka oma igapäevamõtteviisile.

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda lisaks igapäevale ka muule elule:

    1. Säästlikkus. Kuna kaev on hetkel tühi ja allikas kuivanud, tuleb iga veetilgaga mõelda, milleks, kas ja kui palju vett kasutada. Saame joogivee poekanistritest ja seda kipub kuluma viis liitrit päevas, lisaks vihmavesi nõude pesuks ja varem varutud vesi saunas. Samamoodi selgus, et meil on vaid pool pakki tikke – nii tuli ka nendega säästlikult toimetada. Ükskord sain pliidi alla tule ilma tikuta – puhudes lõunasööki valmistades hommikustele sütele. Ka oma prügi eest hoolitsemine ja elu külmkapita paneb tegema arukamaid valikuid.
    2. Linnaelus on päevi, mis algavad mu lapse kraaksatusega: “Igaaav!” Püüan küll õpetada tänulikkust millestiganes, aga see pole veel päriselt vilju kandnud. Loodan, et tuleb aeg. Ja võib-olla juba tuligi: igavusest pole meil maal juttu olnud. Märkasin, kuidas laps loomulikult loodusele ümber häälestub: putukad, konnad, sisalikud, vihm, tuli, ritsikad, seened, kiikumine. Elul on maitset, kui lisaks neljale seinale on tegelikult nii palju detaile avastada.
    3. Ettenägelikkus. Maal on vaja kõike plaanida – ei saa möödaminnes take away toitu kaasa haarata, vaid tuleb plaanida nii poeskäike kui ka päeva sees toidu valmistamiseks umbes kaks tundi enne söögiaega. Ja alati, kui olen midagi tühjendanud, pean seda täitma. Tühjaks valatud kannudesse nõudepesuvesi uuesti pliidile, et järgmisel korral oleks võtta. Järgmise korra küttepuud tuppa tahenema. Juba hommikul teen lõunasöögi ka valmis – üks pliidikütmine. Samas püsib toit pliidiserval lõunani mõnusalt soe. 

    Ja kui õues hämardub, läheme magama.

    See aeglane, nupuvajutuse võimaluseta elu on vahepeal nii kosutav – kui see pole hädavajadusest, vaid puhkuse elustiil.

  • Kuidas särada seestpoolt väljapoole? 9 ilunippi + video harjutustega

    Kuidas särada seestpoolt väljapoole? 9 ilunippi + video harjutustega

    Nii naise enesetunde kui ka välimuse juures mängib kõige suuremat rolli hormonaalne tasakaal. See aga sõltub suuresti stressist – naise hormonaalsüsteem on väga õrn ning hormonaalne tasakaal läheb kergesti käest stressirohke elu või ebatervisliku elustiiliga.

    Naise nooruslikkuse röövivad stress ja mure, kehv uni, magus ja vale koostisega rasvade rikas töödeldud toit, kõhukinnisus või seedeprobleemid, suitsetamine ja alkohol.

    Mida siis teha, et toita oma ilu seestpoolt väljapoole?

    1. Luba endale puhkust. Jäta maha supernaise sündroom – sa ei pea kõike jõudma, sa ei tohigi kõike jõuda. Võta aega iseendale ilma süüd ja häbi tundmata! Kohtle end armastavalt. Võta näiteks hommikul aeg, mis kuulub ainult sinule, kasvõi ainult minutike läbi mõtlemiseks, mille eest sa just täna tänulik oled – enne, kui teised oma vajadustega sinu energiat soovivad. Jalutamine, massaaž, vann – kõik see toetab su närvisüsteemi ja annab jaksu vastu pidada kriitilisemates olukordades.
    2. Hinga kogu päeva jooksul rahulikult ja n-ö kõhuga: nii, et kõht sisse hingates paisub ja välja hingates vajub.
    3. Söö hästi, sh häid rasvu: pähkleid-seemneid (leotatuna, et seeduksid paremini ega  viiks kehast vett välja!), avokaadot, aga kindlasti iga päev ka oomega-3-rasvhappeid, näiteks linaõli, chia-seemneid ja kvaliteetset vetika- või kalaõli, kokku umbes 2 tl.
    4. Joo olenevalt kaalust liiter-kaks (leiget) vett või vastavalt aastaajale sobilikke sooje jooke, näiteks talviti ingveriteed.
    5. Hoia seedimine korras ning toeta häid baktereid oma kehas.
    6. Väldi rafineeritud magustajaid ja eriti suhkruasendajat aspartaami, mis on närvimürk. Öeldakse, et naised võivad maksimaalselt teelusikatäie magusat päevas süüa – rohke magus viib närvisüsteemi tasakaalust välja ehk muudab meid emotsionaalselt ebastabiilsemaks ja ka naha vanemaks.
    7. Kasuta naha puhastamiseks ja toitmiseks naturaalset kosmeetikat.
    8. Hoidu mürgistest sünteetilistest ühenditest ja ainetest nii puhastusvahendites, voodipesus ja riietes kui ka kosmeetikas ja parfümeerias – toksiinid on kehale lisakoormus ega leia teed kehast välja.
    9. Lõpeta dušš külma veega – piisab vaid 30 sekundist!

    Külm dušš, enesemassaaž, õige toitumine, liikumine ning naturaalsete vahenditega juuste ja naha eest hoolitsemine tasakaalustavad naise hormonaalset süsteemi ning toetavad närvisüsteemi, et see oleks võimeline vastavalt olukorrale kas stressile vastu pidama või lõõgastuma.

    Ja siis tuleb ka ilu seestpoolt väljapoole!

    Vaata videost harjutusi, lisades oma meiliaadress siia:

  • Oleg Pissarenko: muusika on minu jaoks nagu õhk, selleta pole elu!

    Oleg Pissarenko: muusika on minu jaoks nagu õhk, selleta pole elu!

    Narvast pärit kitarrist ja helilooja Oleg Pissarenko elas 12-aastaselt üle raske peatrauma, oli seitse päeva koomas ja arvatavasti käis teise ilma värava juures ka. Sealt arstide abiga tagasi tulles ja peale pikka taastumist muutus temas miski. Ta nägi seda muutust ka tolle aja fotodelt.

    “Arvan, et mõni aeg pärast seda tekkisid mul esimesed muusikalised ideed. Algul olid need rokklaulud, hiljem Tallinna kolides muutus see džässiks ja edasi arenes stiililiselt juba sinna, kus ma täna olen,” mõtiskleb ta.

    Millist muusikat sulle meeldib luua ja kuidas on see ajas muutunud?

    See on huvitav, et muusikat saan ma luua ainult nii, nagu süda hetkel teha lubab. Seega asi pole vist mitte niivõrd meeldimises, vaid hetkeseisundis, milles viibin. Rokiperioodil lapsepõlves oli see elu suhtes protestiv seisund, hiljem Otsa-kooli ajal targaks ja iseseisvaks saamise seisund ning sellest keeruliste kompositsioonide loomine. Kui 2008. aastal hakkasin viiendat CD-albumit ette valmistama, olin nii palju muutunud, et soovisin kõigest ahistavast ja ebaolulistest elus ja ka muusikas vabaneda. Sealt sündis mõiste Prii Lapse Ilm: maailm, kus inimene elab vabana kui laps, puhas ja täis armastust. See oli juba muusika, mis taotles lapselikku siirust ja puhtust ning soovis saada ühendust kuulajaga otse südame kaudu, aju analüüsivõimet vältides. Täna usun sellesse väga ja nüüd nimetan seda muusikat Armastusemuusikaks, sest usun ja olen ka kogenud, et see muusika avab kuulaja südame ja ühendab selle Kõiksusearmastusega.

    Millist teiste loodud muusikat kõige sagedamini kuulad ja mis emotsioone see tekitab?

    Ma kuulan erinevat muusikat. Naudin Arvo Pärti, Bruno Marsi, Viktor Tsoid, Pat Methenyt ja Michael Jacksonit, aga kuulan ka palju uusi artiste, et avastada midagi uut  ja põnevat.

    Pärdi puhul naudin tema geniaalselt lihtsaid palu, mis mind ennast on armastusemuusika otsinguil inspireerinud.

    Bruno Mars ja Michael Jackson vaimustavad mind oma fantastilise energiaga ja muusikatöötluste filigraanse täpsuse ja maitsekusega. Need mõlemad tekitavad suurt heaolu- ja rõõmutunnet.

    Tsoi loob minu jaoks silla enda juurtega. See on isiksuse terviklikkuse huvides väga oluline.

    Pat Metheny oma kitarrimängu ja kompositsioonide geniaalse tundlikkusega on mind alati puudutanud ja motiveerinud ka ise sarnase tunnetusega muusikat looma.

    Kui suurt rolli on sinu elus mänginud džäss?

    Ma ei imesta, kui mind ka täna sõnaga “džäss” Eestis sageli seostatakse, kuigi ma pole džässmuusik juba üle 10 aasta! Olen selle muusikaga seotud olnud aastast 1996, mil seda Otsa-kooli õppima läksin, kuni selle aasta suveni, mil otsustasin lõpetada Tartu ja Narva džässiklubide töö ja müüa maha ka IDeeJazzi festivali, mida oleme korraldanud juba üheksa aastat järjest. Vahepeal olen džässi ise mänginud, seda õpetanud Elleri-koolis Tartus džässiosakonna juhatajana ja tegin vahepeal isegi džässi raadiosaateid. Seega saab öelda, et džäss on olnud mu elus väga tähtsal kohal ja olen selle eest elule tänulik, sest see on muusikažanritest minu jaoks siiamaani üks lemmikuid: selles on palju vabadust, spontaansust, ettearvamatust ja improvisatsiooni.

    Mis on armastus? Kui tihti sa armastust enda jaoks mõtestad?

    Armastus on kõrgeim energiavorm. Armastus on jumal, see lõi maailma ja selles maailm püsib koos. Armastus on loov ja ülendav energia, seda kogeme inimestena teineteisse armudes ja teineteist armastades, see on jumal meis endis. Kui me elame armastuses, siis süda on avatud ja teeme otsuseid vastavalt südamehäälele ning need ei saa siis olla valed otsused. Armastus annab elule õige suuna ja vabastab hirmust.

    Missuguseid pille oskad mängida? Kas kitarr, mis on sinuga laval, on number üks?

    Kitarri mängin juba ma ligi 30 aastat, seega on see pill minule kindlasti kõige omasem. Mõni aeg tagasi aga avastasin enda jaoks klaveri ja vaimustusin sellest, kui täiuslik pill see on, kui täpseks saan sellega igat lugu lihvida! Klaveri võimalused on kitarriga võrreldes kosmilised! Seega mängin nüüd kontserdil kitarre ja ka elektriklaverit.

    Käesolev aasta on sinu jaoks suurte muutuste aasta. Mida see kaasa toob?

    Esiteks teen lõpparve džässisündmuste korraldamisega, kolin Tartust Tallinna, salvestan uut sooloplaati ja esitlen seda 20. septembril Alexela kontserdimajas. Nüüdseks pühendun muusika kirjutamisele ja esitamisele 100-protsendiliselt. Ei tee enam selles osas allahindlusi.

    Mis teeb sinu hingele pai?

    Lähedased inimesed, sõbrad, kellega saab elu jagada, kelle juttu hea meelega kuulad ja sellest inspireerud ning kellele saad ise vajadusel kurta või nende jaoks midagi motiveerivat, ülestõstvat öelda. Ja kuna olen muusikasse armunud, teeb selles elamine mu hingele pai igal hetkel, kuna muusika on minu jaoks nagu õhk. Selleta lihtsalt pole elu!

    *

    Kes on Oleg Pissarenko?

    Oleg Pissarenko on sündinud 1978. aastal Narvas. Ta on avaldanud kaheksa autorialbumit, esimese 2002. aastal Oleg Pissarenko Quarteti koosseisus. Pissarenko on pälvinud presidendilt V klassi ordeni ja ERR-ilt aasta muusiku tiitli.

    Peale neli aastat kestnud pausi avaldab 19. septembril plaadi „Armastuse muusika” ja esitleb seda kontserdiga päev hiljem Tallinnas Alexela kontserdimajas.

    Uus plaat on tema esimene sooloplaat. Ta salvestas plaadi Eesti Rahva Muuseumis kontserdina, kuid kõik lood on uued ja Pissarenko kirjutatud. Salvestusele publik tulla ei saanud, see toimus väiksele sõpraderingile. Laval on Pissarenko seekord üksi, mängib akustilist kitarri, elektrikitarri elektroonikaga ja elektriklaverit.
    „Salvestasin plaadi kontserdina, et saada plaadile õige energia. See muusika on ju mõeldud ja loodud inimestele. Mulle meeldivad ERM-i maja vaim ja vaib,“ räägib Pissarenko.

    Foto: Rasaa Etten

  • 5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    Kas tead, et enamik dieedipidajaid pole suutnud vastu pidada kauem kui kaks nädalat? Et spordiklubides on jaanuaris kõige tihedam? Et jooksu- ja suusaradadel püsitakse aasta alguse kolm esimest nädalat?

    See on selle pärast, et võetakse suured eesmärgid “hakkan iga päev trenni tegema”, aga kui elu tuleb vahele ja tahtejõud ei vea välja, hakkavad rutiini vahed tekkima ja peagi libiseb kõik käest. Kuidas tekitada kasulikke harjumusi, mis jäävad püsima?

    Nipp 1: Kui muutus on hästi väike ja vaevumärgatav, on ka tõenäolisem selle juurde jääda. Allpool on minu hommikused miniharjutused, mis on nii lihtsad ja kiired, aga annavad hea enesetunde, et nende juurde on lihtne jääda.

    Vaata hommikuste mini-harjutuste videoklippi siit:

    Paljud asjad nõuavad pingutust, mis võib-olla alguses tundub sobivat, aga erinevatel päevadel – näiteks kui oled haige, kui hommikul on kiire, kui lapsed vajavad tähelepanu, kui lihtsalt ei viitsi… – võivad nad siiski kõrvale jääda.  

    Nipp 2: Kui uus harjumus on nii lihtne, et vaat’ et ebamugavam on seda mitte teha kui seda teha, siis on tõenäoline, et sa selle juurde jääd.

    Mina näiteks hakkasin oma mini-hommikuharjutusi harjutusi tegema siis, kui laps oli umbes aastane ja mul tõesti ei olnud mingit oma aega. Aga nii palju ikka oli. Ja on siiani igal hommikul.

    Nipp 3: Selleks, et uus tegevus meelest ei läheks ja omaseks saaks, poogi ta toimiva harjumuse juurde.

    Näiteks minu lihtsaid hommikuharjutusi tehakse voodis enne tõusmist. Nii et üles tõusmise juurde need just sobivadki. Sa ei pea hakkama midagi uut leiutama, kusagile kõndima, mingit matti lahti rullima või retuuse jalga venitama. Sul on kõik olemas, lihtsalt meenuta endale seda vahetult enne kui voodist tõused ehk kohe pärast otsust voodist tõusta.

    Nipp 4: Kui sul on selge põhjus, MIKS sa midagi teed – tunda ennast paremini juba väga väikese pingutusega – siis on ka lihtsam selle juurde jääda. Kui uus harjumus nõuab tahtejõudu, ei püsi selline motivatsioon kaua.  

    Nipp 5: Tee uue harjumusega alustamine nii lihtsaks ja igapäevaellu sobituvaks, et sul on vaja otsustada seda MITTE teha.

    Näiteks kui kavatsed minna trenni, pane õhtul kott valmis ja ukse juurde. Siis on kõik ette valmistatud ja trenni mitte minemiseks pead sa otsuse tegema, aga minemine on loomulik, by default, või vaikimisi valik. 

    Ma siiski ei räägi nii suurest pingutusest nagu trenn, kuhu on vaja kott kaasa pakkida.

    Ja kui sa millalgi tunned soovi, saad kasvõi samal hommikul teha veel ja veel keha paitavaid-treenivaid-tuunivaid asju. Siis on see juba loomulik evolutsioon ja sisemine vajadus, mistõttu ka see rutiin jääb.

    Kas oled valmis proovima hommikuharjutusi, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva?

    Siin on minu hommikune minirutiin, mida jagan meeleldi sinuga tasuta.

    Pakun sulle ka edaspdidi inspiratsiooni, millest võid iga kell loobuda, kui on aeg.

    Registreeru siin, et saada tasuta videoklipp ülilihtsate harjutustega: 

  • Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Olles esmakordselt kohtunud oma vaimustava lapsukesega, haarab meid määratu armastuse tunne. Vannume endile, et kindlasti püüame püsida oma väljakutse kõrgusel – olla ideaalseks teejuhiks väikesele inimesele. Hakkame ennast nägema erinevas valguses ja mõned asjad, mis enne tundusid okei, paistavad järsku mittesobilikud. Olgu see oma tunnetega toimetulek, sõnakasutus, suhtumised ja hinnangud, suhted või harjumused. Kõik mida laste juuresolekul ütleme, teeme või tunneme, imendub lastesse. Kuidas garanteerida, et see oleks ainult parim, mida edasi anname?

    Teiste teadlike lapsevanematega suhtlemine ja toetavate raamatute lugemine aitab siin minu meelest väga palju. Need on minu lugemissoovitused värsketele lapsevanematele.

    1. “Kooskasvamine”

    Laste arengust 0-16 aastat, üheksa lapse ema kirjutatud mahukas, aga lõbusatooniline raamat. See on mulle igakordse vanuseetapi ees nagu väike humoorikas, aga praktiline juhend, mis järgmisena saama hakkab. Liikuma hakanud imikuga aitas see raamat mul mõista, et lapsed vajavad piire ja uudistamise võimalust ühtaegu, kui nad käpuli maailma avastavad. Ka minu sisetunne ütles, et peaksin lubama lapsel võimalikult palju uudistada, hoides ta eemale ohtlikest kohtadest ja esemetest ja see raamat toetas sellist mõtlemist ning seepärast oli mulle toeks nendel hetkedel, kui jälgisin väikese ilmakodaniku avastusretki ilma kogu aeg “ei” hõikamata. Ka praegu, kui mu laps on kuueaastane, leian sellest raamatust tuge. Tean, et see on transformatsiooniaeg – piimahambad vahetuvad jäävhammaste vastu, minu roll emana teiseneb, laps sirgub lasteaialapsest koolilapseks. 

    2. “Nutt ja jonnihood”

    Mind aitas see raamat väga palju mõista, mis nuttes lapse sees toimub ja kuidas ise käituda. Kuigi mu laps nuttis palju, sain kohe aru, et hurjutamine ja kussutamine ei ole just see, mida väikene inimene sellistel hetkedel vajab. Seega asusin uurima ja sain väga kasulikke nippe ja suhtumise soovitusi. Hoidsin seda raamatut heade soovituste pärast nagu kulda umbes lapse nelja-aastaseks saamiseni. 

    3. “Nututa uni”

    Nututa elu, nii nagu (eriti) nututa uni on mulle väga oluline olnud. Lugesin läbi kolm raamatut unest, kui laps oli umbes kuuenädalane ja oli selgunud, et ta ei oska ise magama jääda ja ei tema ega mina ei tunne ära, millal ta on üleväsinud. See aga viis nutuni, mis polnud kerge vaibuma. Sellest üle saanud (panin paika reegli, et kolmanda haigutuse toimumise hetkel peab laps olema voodis või vankris!), tuli ta siiski ka kuidagi magama võluda. See raamat aitas mind – kuidas tekitada uinumise hetkel assotsiatsioone, mis hiljem aitavad teda uinutada igas olukorras (nt lapsele uinumise hetkel mingit heli teha, nt ššš sosistada – siis edaspidi, kui ta kuuleb ššš, uinub ta kergesti). Tundus loogiline brain-hack ja võtsin kasutusele. Edukalt. Kasutasin seda tehnikat umbes viieaastaseni, siis võtsime uinumisel abiks lavendli eeterliku õli ja nüüd piisab kui paar rida ümisen – sama laulu, mis beebist saadik.

    4. “Minu mõistus on otsas”

    See oli lihtne humoorikas koomiks ja ometi väga kaasaegne-psühholoogiline lugemine, tuues tavaliselt välja käitumise, mida meie vanemad meid “kasvatades” kasutasid ja kuidas siis tänapäeval teha soovitakse (koos selgitusega, mida laps esimese variandi puhul kogeb ja tunneb) ja sobib ka meestele, kuigi pealt roosakas 🙂 Sobis meie peres umbes vanuses poolteist kuni neli aastat. Saab lugeda ka siis, kui aega üldse pole – nt kolm pilti-stseeni-olukorda korraga. Võtab vaid minutikese aega ja samas ülejäänud aeg ongi enesejälgimise ja käitumise muutmise ja lapse jälgimise praktika. 

    5. “Ei ütlemise kunst”

    Vahel pean ma siiani endale meenutama, et ei ütlemise kunst on siiski sama oluline kui jaa ütlemise kunst. Seda saab teha nii pehmelt, aga kindlalt, et väikene inimene ei kohkuks ilmaaegu. Ja vajadusel saab seda öelda ka nii, et see peatab hetkeks kõik tegevused, mis vaja ohu tõttu peatada. Ei ütlemise kunst kehtib ka täiskasvanutega suheldes. Ka kõik teised Jesper Juuli raamatud on vaimustavad – otsi lihtsalt oma teema, mis kõnetab. Märkasin näiteks, et Jesperi teismeliste kohta kirjutatud raamat on juba läbi müüdud – kindlasti väärt kraam.

    6. “Kõhule pai”

    See on minu viie aasta jooksul kirjutatud raamat rasedusest kuni paari elukuuni ja katab ära teadliku raseduse teemad toitumisest, riietusest, harjutustest kuni teadliku sünnituseks valmistumiseni. Samuti mõned inspireerivad sünnituslood ja sellest, mis tegelikult pärast toimuma hakkab. Raamatus on läbivalt minu päevikuväljavõtteid nii helgetest kui ka raskematest päevadest. Ja kirjutan ka ema keha ja hinge vajadustest pärast lapse sündi ning lapse esimestest elunädalatest – ja üldse mitte ainult roosamannavahuses meeleolus, mida ise algselt ette kujutanud olin, vaid ka päris realistlikult, et värskel emal ei tuleks lugedes tunne, et ta on ainus, kellel on metsik väsimus ja tohutu virvarr. Sest see ongi selline aeg, mis emotsionaalselt väga tundlik, võimas, ülev, õnnis ja samas ka paljut, mis selle vastand. Tagantjärele vaates väga põnev kogemus 🙂

    Noh, ja eks neid raamatuid ole veel ja veel, aga need olid minu peamised abilised, mis muutsid kurssi!

  • Elustiiliettevõtluse 5 miinust ja 2 suurt plussi

    Elustiiliettevõtluse 5 miinust ja 2 suurt plussi

    Kakskümmend aastat tagasi tehnikaülikoolis ärikorraldust õppides küsiti meilt, mis on ettevõtja eesmärk. Olime noored ja vastasime umbes et klientide rahulolu tõstmine, kvaliteedi parandamine, innovatsioon ja maailmaparandamine.

    Õppejõud tõi meid kiiresti maapeale ja ütles vaid ühe sõna.

    Kasum.

    Elustiiliettevõtlus on selline ettevõtlus, kus kasum ei ole esimene eesmärk.

    Elustiiliettevõte on sündinud inimese seest kes armastab oma elu ja tahab seda jagada teistega. Ettevõtluse vormis. Ja loodetavasti on see ka kasumlik. Vähemasti natukene.

    Elustiiliettevõtjad on kunstnikud ja turismitalu pidajad, joogaõpetajad, kirjanikud… tegelikult kõiksugused tööd, mis võivad olla ühtlasi elustiil, näiteks ilumaailmas või toidumaailmas või mujal.

    See tähendab, et sa mitte ei KÄI tööl, vaid sa TEED tööd. Sina valid aja, tempo, koormuse. Sinu elu ongi töö. Sa müüd seda, mida sa oskad ja armastad. Ja inimesed armastavad seda ka, sest nad tunnevad sinu head vaibi selle juures.

    Mina olen elustiiliettevõtja olnud 12 aastat. Korraldna Joogafestivale alates 2012, annan välja Hingele Pai ajakirja alates 2017, olen avaldanud 5 raamatut ja andnud juba 10 aastat joogatunde ja korraldanud ritriite. Ma töötan oma kodus ja suviti ka õues, mu päevades on palju loomingulisust, aga ka asju, mida “peab”: e-kirju, tabeleid, rutiine.

    Millised on siis sellise elu plussid ja kas on ka mõni miinus?

    Vabadus

    Omaenda kujundatav vaba ajakorraldus öeldakse olevat üks suurimaid rahulolu faktoreid töökohal. Igasugusel töökohal. Nii et kui sa lood endale töökoha, siis see on esimene asi, mida silmas pead. See tähendab, et kui ilm on mõnus, päike soe ja tuul pehme, siis veedan aega õues. Vahel töötangi rõdul või kännu otsas. See tähendab, et arvutitööd tuleb rohkem teha vihmastel päevadel ja enne lapse ärkamist või pärast tema uinumist. Jah, ja laps – tema näeb mind tänu kodusele ka päris palju ja meie hommikud on üldjoontes pikad ja mõnusad, kus aega ka mängida. Kui laps on haige, saan samuti oaidlikult oma tööd korraldada ja temaga olla. Töökoormus oleneb töökorraldusest ja ka ettevõtluse faasist – alguses nõuab ta rohkem nagu iga beebi ja tugevamana tavaliselt juba vähem. Ei kulu enam nii palju aega ka puhtalt katsetustele: juba tead, millesse on mõtet panustada ja millesse mitte. Aasta tagasi töötasin 70 tundi nädalas ja praegu 35. See on otseselt töine aeg, paljuski arvutis. Aga eriti sel aastal sisaldab sageli ka põnevaid kohtumisi, artikli või raamatu kirjutamist, kursuste ja klippide filmimist jne.

    Elu magus maitse

    Teine suur eelis – noh, tegelikult esimene – on elurõõm, eneseteostus, rahulolutunne tähendusrikkusest – kuna tegeled sellega, mis kõige südamelähedasem. See ongi elustiiliettevõtja ja lihtsalt ettevõtja vahe. See, mis on minu toode või teenus, ongi minu elustiil ja seega töö ja elu vahel eriti nagu piiri pole (jah, see võib olla ka miinus!).

    Kuidas sa nii noor paistad, küsitakse mult. Ma arvan, et selle pärast paistangi. Tegelikult ka.

    Ja nüüd lubatud miinuspool.

    Jah, võita on väga palju, aga sellise elustiili miinuseid polegi nii vähe.

    Miinuseid tuli esimese hooga lausa viis.

    Ise teed, ise müüd

    Pead ise ennast, oma tooteid-teenuseid müüma, meeldib või mitte, oskad seda või mitte. Võin rõõmuga öelda, et pärast seda, kui avastasin, et turundus on sama põnev ja kannatlikkust ja hoolt nõudev nagu aiandus või deitimine, siis mulle turundus nüüd väga-väga meeldib ja kaasaegsete oskustega olen ka end järele aidanud.

    Turvatunne tuleb leida enda seest

    See, mille pärast enamik inimesi isegi ei mõtle ettevõtluse peale, rääkimata oma isikliku elustiili kui ettevõtluse peale – see on ebastabiilsus. Jah, märkasin ka ise 12 aastat tagasi alustades väga kähku, et kuidagi oli palka lihtsam teenida kui ise need 1000+ eurot kuus erinevate tegevustega kokku saada.

    Jah, haavatav oled tõepoolest – sissetuleku mõttes – aga eks tegelikult ollakse seda ka töökohal, sest väljastpoolt ei saa me kunagi nii palju kindlustunnet, kui südamest tahaks. Nii et tuleb kindlustunde soovist lahti lasta. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, aga kuna staaž on juba nii pikk, siis on tekkinud juba usaldus elu vastu, lahti laskmine turvatunde soovist õnnestub tasapisi.

    Mott tuleb ka leida enda seest

    Paljudele valmistab raskusi ka üksi enda tiimis olemine: iga päev kõik tööd juhist koristajani (kuigi firmat ei pea üksi tegema, tegelikult ei tohikski, lihtsalt paljud seda üksikettevõtjana teevad). Pead ise ennast motiveerima ja distsiplineerima, sul tekivad oma eesmärgid ja prioriteedid ja selgus, milles sa oled hea ja milles mitte nii väga ja millised tegevused ja päevarütm sulle rohkem sobivad. Tavaliselt on elustiiliettevõtja üksikettevõtja st igas rollis ise. See on üpris kurnav ja kõike tegelikult mitte ainult ei jaksa, vaid ka ei oska. Näiteks kui leidsin, et olen muuhulgas ka oma firma IT-juht, siis taipasin, et oookei, nüüd on jama. Ja nii võtsin endale abilise, kes nende teemade eest hoolitseb ja seda ka väga hästi teeb. Minu stressitase langes ja mu IT-lahenduste kvaliteet paranes mitme taseme võrra.

    Piiride tõmbamise peen kunst

    Kogu aeg on tööaeg ja kogu aeg on vaba aeg. Et vaba aega ka päriselt saada, on vaja distsipliini ja motivatsiooni, oluliste asjade mitte edasi lükkamist. Eks loomulikult kipub kujunema nii, et vähem motivatsiooni jääb nendele asjadele, mis pole otseselt mu kirg ja kutsumus nt meilipostkast.

    Kõik sõltub sinust sinu tervisest ja powerist mürast läbi tulla ja inimesi kõnetada. Tagasihoidlikkus pole siin voorus, samuti nagu pealetükkivuski. Kuidas oma klientideni jõuda – see on tunnetuse küsimus ja seal on habras piir.

    Paneb peeglisse vaatama ja ennast arendama

    Üksi tegutsedes (aga väga hästi ka tiimi juhtides) tulevad välja oma miinused ja plussid. Nt mulle meeldib algatada asju, mulle ei meeldi pikalt arvutis olla ja meeldib näost näkku suhelda. Siis nii teengi! Mõnes mõttes on niimoodi väga hea ja mõnus, mõnes mõttes muu seetõttu natukene kannatab. Tegelikult olen harjunud emotsioonid (“ma ei viitsi”, “ma ei oska”, “see tabel on igav”) kõrvale jätma ja asjad ära tegema, kui tean et see on oluline. Sest mul pole ju kedagi, kelle jaoks või pärast ma asju teen. Ise teen, enda jaoks ja enda pärast. Et see jõuaks inimesteni, kes vajavad inspiratsiooni ja toetust, ideid ja julgustust.

    Jah, elustiiliettevõtlus ei ole alati lihtne ega kerge, aga minu arvates tasub see emotsionaalselt ja elukvaliteedi mõttes kuhjaga ära, nii et ma olen valmis ka mõningateks vintsutusteks, …mis kipub olema selle hind.