Category: Elu

Kakskümmend aastat tagasi tehnikaülikoolis ärikorraldust õppides küsiti meilt, mis on ettevõtja eesmärk. Olime noored ja vastasime umbes et klientide rahulolu tõstmine, kvaliteedi parandamine, innovatsioon ja maailmaparandamine.

Õppejõud tõi meid kiiresti maapeale ja ütles vaid ühe sõna.

Kasum.

Elustiiliettevõtlus on selline ettevõtlus, kus kasum ei ole esimene eesmärk.

Elustiiliettevõte on sündinud inimese seest kes armastab oma elu ja tahab seda jagada teistega. Ettevõtluse vormis. Ja loodetavasti on see ka kasumlik. Vähemasti natukene.

Elustiiliettevõtjad on kunstnikud ja turismitalu pidajad, joogaõpetajad, kirjanikud… tegelikult kõiksugused tööd, mis võivad olla ühtlasi elustiil, näiteks ilumaailmas või toidumaailmas või mujal.

See tähendab, et sa mitte ei KÄI tööl, vaid sa TEED tööd. Sina valid aja, tempo, koormuse. Sinu elu ongi töö. Sa müüd seda, mida sa oskad ja armastad. Ja inimesed armastavad seda ka, sest nad tunnevad sinu head vaibi selle juures.

Mina olen elustiiliettevõtja olnud 12 aastat. Korraldna Joogafestivale alates 2012, annan välja Hingele Pai ajakirja alates 2017, olen avaldanud 5 raamatut ja andnud juba 10 aastat joogatunde ja korraldanud ritriite. Ma töötan oma kodus ja suviti ka õues, mu päevades on palju loomingulisust, aga ka asju, mida “peab”: e-kirju, tabeleid, rutiine.

Millised on siis sellise elu plussid ja kas on ka mõni miinus?

Vabadus

Omaenda kujundatav vaba ajakorraldus öeldakse olevat üks suurimaid rahulolu faktoreid töökohal. Igasugusel töökohal. Nii et kui sa lood endale töökoha, siis see on esimene asi, mida silmas pead. See tähendab, et kui ilm on mõnus, päike soe ja tuul pehme, siis veedan aega õues. Vahel töötangi rõdul või kännu otsas. See tähendab, et arvutitööd tuleb rohkem teha vihmastel päevadel ja enne lapse ärkamist või pärast tema uinumist. Jah, ja laps – tema näeb mind tänu kodusele ka päris palju ja meie hommikud on üldjoontes pikad ja mõnusad, kus aega ka mängida. Kui laps on haige, saan samuti oaidlikult oma tööd korraldada ja temaga olla. Töökoormus oleneb töökorraldusest ja ka ettevõtluse faasist – alguses nõuab ta rohkem nagu iga beebi ja tugevamana tavaliselt juba vähem. Ei kulu enam nii palju aega ka puhtalt katsetustele: juba tead, millesse on mõtet panustada ja millesse mitte. Aasta tagasi töötasin 70 tundi nädalas ja praegu 35. See on otseselt töine aeg, paljuski arvutis. Aga eriti sel aastal sisaldab sageli ka põnevaid kohtumisi, artikli või raamatu kirjutamist, kursuste ja klippide filmimist jne.

Elu magus maitse

Teine suur eelis – noh, tegelikult esimene – on elurõõm, eneseteostus, rahulolutunne tähendusrikkusest – kuna tegeled sellega, mis kõige südamelähedasem. See ongi elustiiliettevõtja ja lihtsalt ettevõtja vahe. See, mis on minu toode või teenus, ongi minu elustiil ja seega töö ja elu vahel eriti nagu piiri pole (jah, see võib olla ka miinus!).

Kuidas sa nii noor paistad, küsitakse mult. Ma arvan, et selle pärast paistangi. Tegelikult ka.

Ja nüüd lubatud miinuspool.

Jah, võita on väga palju, aga sellise elustiili miinuseid polegi nii vähe.

Miinuseid tuli esimese hooga lausa viis.

Ise teed, ise müüd

Pead ise ennast, oma tooteid-teenuseid müüma, meeldib või mitte, oskad seda või mitte. Võin rõõmuga öelda, et pärast seda, kui avastasin, et turundus on sama põnev ja kannatlikkust ja hoolt nõudev nagu aiandus või deitimine, siis mulle turundus nüüd väga-väga meeldib ja kaasaegsete oskustega olen ka end järele aidanud.

Turvatunne tuleb leida enda seest

See, mille pärast enamik inimesi isegi ei mõtle ettevõtluse peale, rääkimata oma isikliku elustiili kui ettevõtluse peale – see on ebastabiilsus. Jah, märkasin ka ise 12 aastat tagasi alustades väga kähku, et kuidagi oli palka lihtsam teenida kui ise need 1000+ eurot kuus erinevate tegevustega kokku saada.

Jah, haavatav oled tõepoolest – sissetuleku mõttes – aga eks tegelikult ollakse seda ka töökohal, sest väljastpoolt ei saa me kunagi nii palju kindlustunnet, kui südamest tahaks. Nii et tuleb kindlustunde soovist lahti lasta. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, aga kuna staaž on juba nii pikk, siis on tekkinud juba usaldus elu vastu, lahti laskmine turvatunde soovist õnnestub tasapisi.

Mott tuleb ka leida enda seest

Paljudele valmistab raskusi ka üksi enda tiimis olemine: iga päev kõik tööd juhist koristajani (kuigi firmat ei pea üksi tegema, tegelikult ei tohikski, lihtsalt paljud seda üksikettevõtjana teevad). Pead ise ennast motiveerima ja distsiplineerima, sul tekivad oma eesmärgid ja prioriteedid ja selgus, milles sa oled hea ja milles mitte nii väga ja millised tegevused ja päevarütm sulle rohkem sobivad. Tavaliselt on elustiiliettevõtja üksikettevõtja st igas rollis ise. See on üpris kurnav ja kõike tegelikult mitte ainult ei jaksa, vaid ka ei oska. Näiteks kui leidsin, et olen muuhulgas ka oma firma IT-juht, siis taipasin, et oookei, nüüd on jama. Ja nii võtsin endale abilise, kes nende teemade eest hoolitseb ja seda ka väga hästi teeb. Minu stressitase langes ja mu IT-lahenduste kvaliteet paranes mitme taseme võrra.

Piiride tõmbamise peen kunst

Kogu aeg on tööaeg ja kogu aeg on vaba aeg. Et vaba aega ka päriselt saada, on vaja distsipliini ja motivatsiooni, oluliste asjade mitte edasi lükkamist. Eks loomulikult kipub kujunema nii, et vähem motivatsiooni jääb nendele asjadele, mis pole otseselt mu kirg ja kutsumus nt meilipostkast.

Kõik sõltub sinust sinu tervisest ja powerist mürast läbi tulla ja inimesi kõnetada. Tagasihoidlikkus pole siin voorus, samuti nagu pealetükkivuski. Kuidas oma klientideni jõuda – see on tunnetuse küsimus ja seal on habras piir.

Paneb peeglisse vaatama ja ennast arendama

Üksi tegutsedes (aga väga hästi ka tiimi juhtides) tulevad välja oma miinused ja plussid. Nt mulle meeldib algatada asju, mulle ei meeldi pikalt arvutis olla ja meeldib näost näkku suhelda. Siis nii teengi! Mõnes mõttes on niimoodi väga hea ja mõnus, mõnes mõttes muu seetõttu natukene kannatab. Tegelikult olen harjunud emotsioonid (“ma ei viitsi”, “ma ei oska”, “see tabel on igav”) kõrvale jätma ja asjad ära tegema, kui tean et see on oluline. Sest mul pole ju kedagi, kelle jaoks või pärast ma asju teen. Ise teen, enda jaoks ja enda pärast. Et see jõuaks inimesteni, kes vajavad inspiratsiooni ja toetust, ideid ja julgustust.

Jah, elustiiliettevõtlus ei ole alati lihtne ega kerge, aga minu arvates tasub see emotsionaalselt ja elukvaliteedi mõttes kuhjaga ära, nii et ma olen valmis ka mõningateks vintsutusteks, …mis kipub olema selle hind.