Ostukorv

Category: Hing

  • Miks ja kuidas mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi?

    Miks ja kuidas mõjutada oma autonoomset närvisüsteemi?

    Meil on olemas kaks närvisüsteemi osa: teadvustatud närvisüsteem, mida kutsutakse somaatiliseks närvisüsteemiks, ja teadvustamatu, alateadlik osa, mida kutsutakse autonoomseks närvisüsteemiks. Miks ja kuidas mõjutada oma automaatset närvisüsteemi?

    Tänapäevase meditsiini ja teaduse teadmiste kohaselt ei ole autonoomset närvisüsteemi võimalik tahtega mõjutada. Kuid nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et me oleme võimelised seda süsteemi hingamistehnika abil kontrollima. Kuidas see toimib?

    See on tegelikult äärmiselt lihtne ning ma tahan, et terve maailm sellest teada saaks. Meie hingamine on põhimõtteliselt autonoomne. Sa ei sure magama jäädes ära ega pea hingamiseks sellele eraldi mõtlema. See toimib automaatselt. Kuid samas – ja see on see maagiline koht – saame me oma hingamist ise tahtlikult kolmel viisil mõjutada: me saame hingata aeglasemalt, kiiremini ja me saame hinge kinni hoida. Nende kolme töövahendi abil saadki sa oma autonoomset närvisüsteemi muuta.

    Ja nii see toimibki. Kui sa hingad kiiremini, siis täituvad su keha ja veri hapnikuga. Kui meie veres on rohkem hapnikku, siis tõmbuvad veresooned kokku. Seda ka seetõttu, et hapniku ja süsihappegaasi vahekord muutub: veres on nüüd suhtelises mõistes vähem süsihappegaasi. Vähema süsihappegaasiga on sinu veri aluselisem. Kui sa siis hinge kinni pead, suureneb süsihappegaasi kogus taas ning su veresooned laienevad. Seega – sel moel mängides muudad sa oma keha aluselisemaks ning samas treenid oma veresooni. Umbes sama, mis jõusaalis: kiiremini hingates tõmbuvad veresooned kokku ja hinge kinni hoides need laienevad.

    Verre hapnikku lisades juhtub veel üks asi – sa muutud tugevamaks. Las ma selgitan. Meie rakkude mitokondrites muudetakse glükoos ATPks ehk adenosiintrifosfaadiks. See on meie kehade energiakandja ning võib kuluda ära kas ajutoiduks, soojuseks või liikumiseks. Glükoosi muutmine ATPks toimub kas hapnikuga või hapnikuta ehk tegemist on kas aeroobse või anaeroobse protsessiga. Kui sa n-ö põletad glükoosi ilma hapnikuta, saab ühest glükoosimolekulist kaks ATP molekuli ja piimhape. Tead küll, seesama piimhape, mis lihased valutama paneb. Ent kui sinu rakkudes on piisavalt hapnikku, siis lõhustub glükoos aeroobse protsessi tulemusena ning ühest glükoosimolekulist saab 34 ATPd. Seega – kui sinu kehas on piisavalt palju hapnikku, on glükoosi lõhustumisprotsess 17 korda tõhusam!

    Kuidas see sind tugevamaks muudab? Katseta ise. Esmalt sea enesele eesmärk teha kätekõverdusi. Tee täpselt nii palju kui jaksad ning kui see sind väsitama hakkab, siis lõpeta ära. Tee üks tsükkel Wim Hofi hin- gamist ja samal ajal, kui sa hinge kinni hoiad (30% õhust on kopsudes), tee uuesti kätekõverdusi. Sa suudad teha rohkem kätekõverdusi, ilma et see sind väsitaks.

    Pärast paari tsüklit Wim Hofi hingamist võid märgata, et sinu hingamine on aeglasem ja sügavam. Keskmiselt (ma koolitan aastas 500 ja enam inimest) langeb hingamiskordade arv minutis 50%. Võid seda taas ise katsetada. Hinga aeglaselt ja loe kokku, mitu korda minutis sa hingad. Siis tee neli ringi Wim Hofi hingamist ja mõõda pärast seda uuesti. Võid leida, et sa hingad vaid kolmandiku või poole sellest kordade arvust, mis sa enne minuti jooksul hingasid.

    Ja miks aeglasem hingamine nii oluline on? Sa võid oma hingamist muutes hetkega muuta oma stressi- reaktsiooni. Hingamist aeglustades liigud sa meditatiivsesse teadvuseseisundisse, mida kutsutakse ka parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. See tähendab, et oled vähem oma sümpaatilises närvisüsteemis, mida tuntakse ka võitle-või-põgene-seisundina. Peale selle, et see hingamistehnika on kasulik su tervisele, aitab see lõpptulemusena muuta aeglasemaks ka su hingamise. Ning hingamise aeglustamine tähendab vähem stressi ja rohkem heaolutunnet.

    Lahe on ka see, et hingamine on sinuga alati kaasas. Seega, kui sa vaid soovid, võid seda kasutada igas oma päeva surnud punktis ja hakata taas korralikult hingama – see tähendab rahusta oma hingamist või kasuta hingamistehnikat. Sa ei pea enam rohkem midagi ootama, sest sa saad end ise treenida igal ajal, kui sa kusagil midagi ootad. Just seetõttu ma olengi selle tehnika õpetamisest sellises vaimustuses!

    Järgmine Wim Hofi meetodi koolitus on Tallinnas 16. novembril. Piletid ja täpsem info SIIN

  • Tahad rääkida kaasa mu uues raamatus?

    Tahad rääkida kaasa mu uues raamatus?

    Mõnikord ei lähe elus kõik nii sujuvalt, nagu tahaks.

    Millisele küsimusele vastuse saamine aitaks sind just praeguses eluetapis enim?
    Mina olen Merit Raju ja olen praegu ühe oma uue raamatuga lõpusirgel. Et see oleks ka sinu jaoks inspireeriv, siis tahaksin teada, mis küsimused sinul praegu “päevakorral” on.

    Võta hetk, et mõtiskleda, millistes valdkondades sinu elu mõnus voog takerdub. 
    Millistele küsimustele saadud vastused aitaksid sind just praeguses eluetapis enim?

    Oma mõtteid saad jagada SIIN

    Vastajate vahel läheb loosi 10 raamatut, mis ilmuvad juba enne jõule!

    Kes ma olen?
    Minu mõtteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on põnevaid värve toonud joogaõpetajate koolitused ning hingamisterapeutide kursus ja õppimisse panustan jätkuvalt iga päev.
    Erialalt olen Hamburgi Ülikooli rahvusvahelise juhtimise magister.
    Mulle teevad kodus rõõmu kuueaastane poeg ja kolmevärviline kass.
    Olen avaldanud juba viis raamatut ja praegu kirjutan kaht uut raamatut: üht julgusest ja teist rahast.

    Tänan sind!

    Foto: Triin Maasik

  • Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Olen aastaid mõelnud oma maamaja ostmisele, aga ajanud asja niivõrd keeruliseks – on vaja ideaalset krunti ja… otsingute käigus olen ka näinud, et tegelikult kellegi juba valmis ehitatud maja ei ole kunagi 100% see, mida mina tahaks. Seega peab ise ehitama. Ja kuigi mu kuuene poeg lubab selle ehitada, tundub see siiski nii suur projekt, et olen piirdunud maamajast mõtlemisega.

    Mul on sõber, kes on väga pikalt tegelenud loodusehitusega ja ta kutsus kord oma maamaja vaatama, et saaksin inspiratsiooni.

    Ja saingi!

    Nüüd aga võtsin kohe terve nädala, et nautida sealset rahu ja aeglust.

    Nende pere maamaja on täiesti võrgust väljas: elektripisuke telefoni laadimiseks ja valguse jaoks tuleb väikestest päikesepaneelidest, vetsus käiakse õues, puhtaks saadakse dušita saunas ja joogivesi tuleb kaevust või allikalt, nõusid aga pestakse vihmaveega.

    Mulle meeldib see lihtsus.

    Ja see, et nii vanaaegselt elades saab natuke teistmoodi vaadet ka oma igapäevamõtteviisile.

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda lisaks igapäevale ka muule elule:

    1. Säästlikkus. Kuna kaev on hetkel tühi ja allikas kuivanud, tuleb iga veetilgaga mõelda, milleks, kas ja kui palju vett kasutada. Saame joogivee poekanistritest ja seda kipub kuluma viis liitrit päevas, lisaks vihmavesi nõude pesuks ja varem varutud vesi saunas. Samamoodi selgus, et meil on vaid pool pakki tikke – nii tuli ka nendega säästlikult toimetada. Ükskord sain pliidi alla tule ilma tikuta – puhudes lõunasööki valmistades hommikustele sütele. Ka oma prügi eest hoolitsemine ja elu külmkapita paneb tegema arukamaid valikuid.
    2. Linnaelus on päevi, mis algavad mu lapse kraaksatusega: “Igaaav!” Püüan küll õpetada tänulikkust millestiganes, aga see pole veel päriselt vilju kandnud. Loodan, et tuleb aeg. Ja võib-olla juba tuligi: igavusest pole meil maal juttu olnud. Märkasin, kuidas laps loomulikult loodusele ümber häälestub: putukad, konnad, sisalikud, vihm, tuli, ritsikad, seened, kiikumine. Elul on maitset, kui lisaks neljale seinale on tegelikult nii palju detaile avastada.
    3. Ettenägelikkus. Maal on vaja kõike plaanida – ei saa möödaminnes take away toitu kaasa haarata, vaid tuleb plaanida nii poeskäike kui ka päeva sees toidu valmistamiseks umbes kaks tundi enne söögiaega. Ja alati, kui olen midagi tühjendanud, pean seda täitma. Tühjaks valatud kannudesse nõudepesuvesi uuesti pliidile, et järgmisel korral oleks võtta. Järgmise korra küttepuud tuppa tahenema. Juba hommikul teen lõunasöögi ka valmis – üks pliidikütmine. Samas püsib toit pliidiserval lõunani mõnusalt soe. 

    Ja kui õues hämardub, läheme magama.

    See aeglane, nupuvajutuse võimaluseta elu on vahepeal nii kosutav – kui see pole hädavajadusest, vaid puhkuse elustiil.

  • Oleg Pissarenko: muusika on minu jaoks nagu õhk, selleta pole elu!

    Oleg Pissarenko: muusika on minu jaoks nagu õhk, selleta pole elu!

    Narvast pärit kitarrist ja helilooja Oleg Pissarenko elas 12-aastaselt üle raske peatrauma, oli seitse päeva koomas ja arvatavasti käis teise ilma värava juures ka. Sealt arstide abiga tagasi tulles ja peale pikka taastumist muutus temas miski. Ta nägi seda muutust ka tolle aja fotodelt.

    “Arvan, et mõni aeg pärast seda tekkisid mul esimesed muusikalised ideed. Algul olid need rokklaulud, hiljem Tallinna kolides muutus see džässiks ja edasi arenes stiililiselt juba sinna, kus ma täna olen,” mõtiskleb ta.

    Millist muusikat sulle meeldib luua ja kuidas on see ajas muutunud?

    See on huvitav, et muusikat saan ma luua ainult nii, nagu süda hetkel teha lubab. Seega asi pole vist mitte niivõrd meeldimises, vaid hetkeseisundis, milles viibin. Rokiperioodil lapsepõlves oli see elu suhtes protestiv seisund, hiljem Otsa-kooli ajal targaks ja iseseisvaks saamise seisund ning sellest keeruliste kompositsioonide loomine. Kui 2008. aastal hakkasin viiendat CD-albumit ette valmistama, olin nii palju muutunud, et soovisin kõigest ahistavast ja ebaolulistest elus ja ka muusikas vabaneda. Sealt sündis mõiste Prii Lapse Ilm: maailm, kus inimene elab vabana kui laps, puhas ja täis armastust. See oli juba muusika, mis taotles lapselikku siirust ja puhtust ning soovis saada ühendust kuulajaga otse südame kaudu, aju analüüsivõimet vältides. Täna usun sellesse väga ja nüüd nimetan seda muusikat Armastusemuusikaks, sest usun ja olen ka kogenud, et see muusika avab kuulaja südame ja ühendab selle Kõiksusearmastusega.

    Millist teiste loodud muusikat kõige sagedamini kuulad ja mis emotsioone see tekitab?

    Ma kuulan erinevat muusikat. Naudin Arvo Pärti, Bruno Marsi, Viktor Tsoid, Pat Methenyt ja Michael Jacksonit, aga kuulan ka palju uusi artiste, et avastada midagi uut  ja põnevat.

    Pärdi puhul naudin tema geniaalselt lihtsaid palu, mis mind ennast on armastusemuusika otsinguil inspireerinud.

    Bruno Mars ja Michael Jackson vaimustavad mind oma fantastilise energiaga ja muusikatöötluste filigraanse täpsuse ja maitsekusega. Need mõlemad tekitavad suurt heaolu- ja rõõmutunnet.

    Tsoi loob minu jaoks silla enda juurtega. See on isiksuse terviklikkuse huvides väga oluline.

    Pat Metheny oma kitarrimängu ja kompositsioonide geniaalse tundlikkusega on mind alati puudutanud ja motiveerinud ka ise sarnase tunnetusega muusikat looma.

    Kui suurt rolli on sinu elus mänginud džäss?

    Ma ei imesta, kui mind ka täna sõnaga “džäss” Eestis sageli seostatakse, kuigi ma pole džässmuusik juba üle 10 aasta! Olen selle muusikaga seotud olnud aastast 1996, mil seda Otsa-kooli õppima läksin, kuni selle aasta suveni, mil otsustasin lõpetada Tartu ja Narva džässiklubide töö ja müüa maha ka IDeeJazzi festivali, mida oleme korraldanud juba üheksa aastat järjest. Vahepeal olen džässi ise mänginud, seda õpetanud Elleri-koolis Tartus džässiosakonna juhatajana ja tegin vahepeal isegi džässi raadiosaateid. Seega saab öelda, et džäss on olnud mu elus väga tähtsal kohal ja olen selle eest elule tänulik, sest see on muusikažanritest minu jaoks siiamaani üks lemmikuid: selles on palju vabadust, spontaansust, ettearvamatust ja improvisatsiooni.

    Mis on armastus? Kui tihti sa armastust enda jaoks mõtestad?

    Armastus on kõrgeim energiavorm. Armastus on jumal, see lõi maailma ja selles maailm püsib koos. Armastus on loov ja ülendav energia, seda kogeme inimestena teineteisse armudes ja teineteist armastades, see on jumal meis endis. Kui me elame armastuses, siis süda on avatud ja teeme otsuseid vastavalt südamehäälele ning need ei saa siis olla valed otsused. Armastus annab elule õige suuna ja vabastab hirmust.

    Missuguseid pille oskad mängida? Kas kitarr, mis on sinuga laval, on number üks?

    Kitarri mängin juba ma ligi 30 aastat, seega on see pill minule kindlasti kõige omasem. Mõni aeg tagasi aga avastasin enda jaoks klaveri ja vaimustusin sellest, kui täiuslik pill see on, kui täpseks saan sellega igat lugu lihvida! Klaveri võimalused on kitarriga võrreldes kosmilised! Seega mängin nüüd kontserdil kitarre ja ka elektriklaverit.

    Käesolev aasta on sinu jaoks suurte muutuste aasta. Mida see kaasa toob?

    Esiteks teen lõpparve džässisündmuste korraldamisega, kolin Tartust Tallinna, salvestan uut sooloplaati ja esitlen seda 20. septembril Alexela kontserdimajas. Nüüdseks pühendun muusika kirjutamisele ja esitamisele 100-protsendiliselt. Ei tee enam selles osas allahindlusi.

    Mis teeb sinu hingele pai?

    Lähedased inimesed, sõbrad, kellega saab elu jagada, kelle juttu hea meelega kuulad ja sellest inspireerud ning kellele saad ise vajadusel kurta või nende jaoks midagi motiveerivat, ülestõstvat öelda. Ja kuna olen muusikasse armunud, teeb selles elamine mu hingele pai igal hetkel, kuna muusika on minu jaoks nagu õhk. Selleta lihtsalt pole elu!

    *

    Kes on Oleg Pissarenko?

    Oleg Pissarenko on sündinud 1978. aastal Narvas. Ta on avaldanud kaheksa autorialbumit, esimese 2002. aastal Oleg Pissarenko Quarteti koosseisus. Pissarenko on pälvinud presidendilt V klassi ordeni ja ERR-ilt aasta muusiku tiitli.

    Peale neli aastat kestnud pausi avaldab 19. septembril plaadi „Armastuse muusika” ja esitleb seda kontserdiga päev hiljem Tallinnas Alexela kontserdimajas.

    Uus plaat on tema esimene sooloplaat. Ta salvestas plaadi Eesti Rahva Muuseumis kontserdina, kuid kõik lood on uued ja Pissarenko kirjutatud. Salvestusele publik tulla ei saanud, see toimus väiksele sõpraderingile. Laval on Pissarenko seekord üksi, mängib akustilist kitarri, elektrikitarri elektroonikaga ja elektriklaverit.
    „Salvestasin plaadi kontserdina, et saada plaadile õige energia. See muusika on ju mõeldud ja loodud inimestele. Mulle meeldivad ERM-i maja vaim ja vaib,“ räägib Pissarenko.

    Foto: Rasaa Etten

  • 5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    Kas tead, et enamik dieedipidajaid pole suutnud vastu pidada kauem kui kaks nädalat? Et spordiklubides on jaanuaris kõige tihedam? Et jooksu- ja suusaradadel püsitakse aasta alguse kolm esimest nädalat?

    See on selle pärast, et võetakse suured eesmärgid “hakkan iga päev trenni tegema”, aga kui elu tuleb vahele ja tahtejõud ei vea välja, hakkavad rutiini vahed tekkima ja peagi libiseb kõik käest. Kuidas tekitada kasulikke harjumusi, mis jäävad püsima?

    Nipp 1: Kui muutus on hästi väike ja vaevumärgatav, on ka tõenäolisem selle juurde jääda. Allpool on minu hommikused miniharjutused, mis on nii lihtsad ja kiired, aga annavad hea enesetunde, et nende juurde on lihtne jääda.

    Vaata hommikuste mini-harjutuste videoklippi siit:

    Paljud asjad nõuavad pingutust, mis võib-olla alguses tundub sobivat, aga erinevatel päevadel – näiteks kui oled haige, kui hommikul on kiire, kui lapsed vajavad tähelepanu, kui lihtsalt ei viitsi… – võivad nad siiski kõrvale jääda.  

    Nipp 2: Kui uus harjumus on nii lihtne, et vaat’ et ebamugavam on seda mitte teha kui seda teha, siis on tõenäoline, et sa selle juurde jääd.

    Mina näiteks hakkasin oma mini-hommikuharjutusi harjutusi tegema siis, kui laps oli umbes aastane ja mul tõesti ei olnud mingit oma aega. Aga nii palju ikka oli. Ja on siiani igal hommikul.

    Nipp 3: Selleks, et uus tegevus meelest ei läheks ja omaseks saaks, poogi ta toimiva harjumuse juurde.

    Näiteks minu lihtsaid hommikuharjutusi tehakse voodis enne tõusmist. Nii et üles tõusmise juurde need just sobivadki. Sa ei pea hakkama midagi uut leiutama, kusagile kõndima, mingit matti lahti rullima või retuuse jalga venitama. Sul on kõik olemas, lihtsalt meenuta endale seda vahetult enne kui voodist tõused ehk kohe pärast otsust voodist tõusta.

    Nipp 4: Kui sul on selge põhjus, MIKS sa midagi teed – tunda ennast paremini juba väga väikese pingutusega – siis on ka lihtsam selle juurde jääda. Kui uus harjumus nõuab tahtejõudu, ei püsi selline motivatsioon kaua.  

    Nipp 5: Tee uue harjumusega alustamine nii lihtsaks ja igapäevaellu sobituvaks, et sul on vaja otsustada seda MITTE teha.

    Näiteks kui kavatsed minna trenni, pane õhtul kott valmis ja ukse juurde. Siis on kõik ette valmistatud ja trenni mitte minemiseks pead sa otsuse tegema, aga minemine on loomulik, by default, või vaikimisi valik. 

    Ma siiski ei räägi nii suurest pingutusest nagu trenn, kuhu on vaja kott kaasa pakkida.

    Ja kui sa millalgi tunned soovi, saad kasvõi samal hommikul teha veel ja veel keha paitavaid-treenivaid-tuunivaid asju. Siis on see juba loomulik evolutsioon ja sisemine vajadus, mistõttu ka see rutiin jääb.

    Kas oled valmis proovima hommikuharjutusi, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva?

    Siin on minu hommikune minirutiin, mida jagan meeleldi sinuga tasuta.

    Pakun sulle ka edaspdidi inspiratsiooni, millest võid iga kell loobuda, kui on aeg.

    Registreeru siin, et saada tasuta videoklipp ülilihtsate harjutustega: 

  • Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Värske lapsevanema lugemisvara: 6 olulisemat raamatut

    Olles esmakordselt kohtunud oma vaimustava lapsukesega, haarab meid määratu armastuse tunne. Vannume endile, et kindlasti püüame püsida oma väljakutse kõrgusel – olla ideaalseks teejuhiks väikesele inimesele. Hakkame ennast nägema erinevas valguses ja mõned asjad, mis enne tundusid okei, paistavad järsku mittesobilikud. Olgu see oma tunnetega toimetulek, sõnakasutus, suhtumised ja hinnangud, suhted või harjumused. Kõik mida laste juuresolekul ütleme, teeme või tunneme, imendub lastesse. Kuidas garanteerida, et see oleks ainult parim, mida edasi anname?

    Teiste teadlike lapsevanematega suhtlemine ja toetavate raamatute lugemine aitab siin minu meelest väga palju. Need on minu lugemissoovitused värsketele lapsevanematele.

    1. “Kooskasvamine”

    Laste arengust 0-16 aastat, üheksa lapse ema kirjutatud mahukas, aga lõbusatooniline raamat. See on mulle igakordse vanuseetapi ees nagu väike humoorikas, aga praktiline juhend, mis järgmisena saama hakkab. Liikuma hakanud imikuga aitas see raamat mul mõista, et lapsed vajavad piire ja uudistamise võimalust ühtaegu, kui nad käpuli maailma avastavad. Ka minu sisetunne ütles, et peaksin lubama lapsel võimalikult palju uudistada, hoides ta eemale ohtlikest kohtadest ja esemetest ja see raamat toetas sellist mõtlemist ning seepärast oli mulle toeks nendel hetkedel, kui jälgisin väikese ilmakodaniku avastusretki ilma kogu aeg “ei” hõikamata. Ka praegu, kui mu laps on kuueaastane, leian sellest raamatust tuge. Tean, et see on transformatsiooniaeg – piimahambad vahetuvad jäävhammaste vastu, minu roll emana teiseneb, laps sirgub lasteaialapsest koolilapseks. 

    2. “Nutt ja jonnihood”

    Mind aitas see raamat väga palju mõista, mis nuttes lapse sees toimub ja kuidas ise käituda. Kuigi mu laps nuttis palju, sain kohe aru, et hurjutamine ja kussutamine ei ole just see, mida väikene inimene sellistel hetkedel vajab. Seega asusin uurima ja sain väga kasulikke nippe ja suhtumise soovitusi. Hoidsin seda raamatut heade soovituste pärast nagu kulda umbes lapse nelja-aastaseks saamiseni. 

    3. “Nututa uni”

    Nututa elu, nii nagu (eriti) nututa uni on mulle väga oluline olnud. Lugesin läbi kolm raamatut unest, kui laps oli umbes kuuenädalane ja oli selgunud, et ta ei oska ise magama jääda ja ei tema ega mina ei tunne ära, millal ta on üleväsinud. See aga viis nutuni, mis polnud kerge vaibuma. Sellest üle saanud (panin paika reegli, et kolmanda haigutuse toimumise hetkel peab laps olema voodis või vankris!), tuli ta siiski ka kuidagi magama võluda. See raamat aitas mind – kuidas tekitada uinumise hetkel assotsiatsioone, mis hiljem aitavad teda uinutada igas olukorras (nt lapsele uinumise hetkel mingit heli teha, nt ššš sosistada – siis edaspidi, kui ta kuuleb ššš, uinub ta kergesti). Tundus loogiline brain-hack ja võtsin kasutusele. Edukalt. Kasutasin seda tehnikat umbes viieaastaseni, siis võtsime uinumisel abiks lavendli eeterliku õli ja nüüd piisab kui paar rida ümisen – sama laulu, mis beebist saadik.

    4. “Minu mõistus on otsas”

    See oli lihtne humoorikas koomiks ja ometi väga kaasaegne-psühholoogiline lugemine, tuues tavaliselt välja käitumise, mida meie vanemad meid “kasvatades” kasutasid ja kuidas siis tänapäeval teha soovitakse (koos selgitusega, mida laps esimese variandi puhul kogeb ja tunneb) ja sobib ka meestele, kuigi pealt roosakas 🙂 Sobis meie peres umbes vanuses poolteist kuni neli aastat. Saab lugeda ka siis, kui aega üldse pole – nt kolm pilti-stseeni-olukorda korraga. Võtab vaid minutikese aega ja samas ülejäänud aeg ongi enesejälgimise ja käitumise muutmise ja lapse jälgimise praktika. 

    5. “Ei ütlemise kunst”

    Vahel pean ma siiani endale meenutama, et ei ütlemise kunst on siiski sama oluline kui jaa ütlemise kunst. Seda saab teha nii pehmelt, aga kindlalt, et väikene inimene ei kohkuks ilmaaegu. Ja vajadusel saab seda öelda ka nii, et see peatab hetkeks kõik tegevused, mis vaja ohu tõttu peatada. Ei ütlemise kunst kehtib ka täiskasvanutega suheldes. Ka kõik teised Jesper Juuli raamatud on vaimustavad – otsi lihtsalt oma teema, mis kõnetab. Märkasin näiteks, et Jesperi teismeliste kohta kirjutatud raamat on juba läbi müüdud – kindlasti väärt kraam.

    6. “Kõhule pai”

    See on minu viie aasta jooksul kirjutatud raamat rasedusest kuni paari elukuuni ja katab ära teadliku raseduse teemad toitumisest, riietusest, harjutustest kuni teadliku sünnituseks valmistumiseni. Samuti mõned inspireerivad sünnituslood ja sellest, mis tegelikult pärast toimuma hakkab. Raamatus on läbivalt minu päevikuväljavõtteid nii helgetest kui ka raskematest päevadest. Ja kirjutan ka ema keha ja hinge vajadustest pärast lapse sündi ning lapse esimestest elunädalatest – ja üldse mitte ainult roosamannavahuses meeleolus, mida ise algselt ette kujutanud olin, vaid ka päris realistlikult, et värskel emal ei tuleks lugedes tunne, et ta on ainus, kellel on metsik väsimus ja tohutu virvarr. Sest see ongi selline aeg, mis emotsionaalselt väga tundlik, võimas, ülev, õnnis ja samas ka paljut, mis selle vastand. Tagantjärele vaates väga põnev kogemus 🙂

    Noh, ja eks neid raamatuid ole veel ja veel, aga need olid minu peamised abilised, mis muutsid kurssi!

  • Elustiiliettevõtluse 5 miinust ja 2 suurt plussi

    Elustiiliettevõtluse 5 miinust ja 2 suurt plussi

    Kakskümmend aastat tagasi tehnikaülikoolis ärikorraldust õppides küsiti meilt, mis on ettevõtja eesmärk. Olime noored ja vastasime umbes et klientide rahulolu tõstmine, kvaliteedi parandamine, innovatsioon ja maailmaparandamine.

    Õppejõud tõi meid kiiresti maapeale ja ütles vaid ühe sõna.

    Kasum.

    Elustiiliettevõtlus on selline ettevõtlus, kus kasum ei ole esimene eesmärk.

    Elustiiliettevõte on sündinud inimese seest kes armastab oma elu ja tahab seda jagada teistega. Ettevõtluse vormis. Ja loodetavasti on see ka kasumlik. Vähemasti natukene.

    Elustiiliettevõtjad on kunstnikud ja turismitalu pidajad, joogaõpetajad, kirjanikud… tegelikult kõiksugused tööd, mis võivad olla ühtlasi elustiil, näiteks ilumaailmas või toidumaailmas või mujal.

    See tähendab, et sa mitte ei KÄI tööl, vaid sa TEED tööd. Sina valid aja, tempo, koormuse. Sinu elu ongi töö. Sa müüd seda, mida sa oskad ja armastad. Ja inimesed armastavad seda ka, sest nad tunnevad sinu head vaibi selle juures.

    Mina olen elustiiliettevõtja olnud 12 aastat. Korraldna Joogafestivale alates 2012, annan välja Hingele Pai ajakirja alates 2017, olen avaldanud 5 raamatut ja andnud juba 10 aastat joogatunde ja korraldanud ritriite. Ma töötan oma kodus ja suviti ka õues, mu päevades on palju loomingulisust, aga ka asju, mida “peab”: e-kirju, tabeleid, rutiine.

    Millised on siis sellise elu plussid ja kas on ka mõni miinus?

    Vabadus

    Omaenda kujundatav vaba ajakorraldus öeldakse olevat üks suurimaid rahulolu faktoreid töökohal. Igasugusel töökohal. Nii et kui sa lood endale töökoha, siis see on esimene asi, mida silmas pead. See tähendab, et kui ilm on mõnus, päike soe ja tuul pehme, siis veedan aega õues. Vahel töötangi rõdul või kännu otsas. See tähendab, et arvutitööd tuleb rohkem teha vihmastel päevadel ja enne lapse ärkamist või pärast tema uinumist. Jah, ja laps – tema näeb mind tänu kodusele ka päris palju ja meie hommikud on üldjoontes pikad ja mõnusad, kus aega ka mängida. Kui laps on haige, saan samuti oaidlikult oma tööd korraldada ja temaga olla. Töökoormus oleneb töökorraldusest ja ka ettevõtluse faasist – alguses nõuab ta rohkem nagu iga beebi ja tugevamana tavaliselt juba vähem. Ei kulu enam nii palju aega ka puhtalt katsetustele: juba tead, millesse on mõtet panustada ja millesse mitte. Aasta tagasi töötasin 70 tundi nädalas ja praegu 35. See on otseselt töine aeg, paljuski arvutis. Aga eriti sel aastal sisaldab sageli ka põnevaid kohtumisi, artikli või raamatu kirjutamist, kursuste ja klippide filmimist jne.

    Elu magus maitse

    Teine suur eelis – noh, tegelikult esimene – on elurõõm, eneseteostus, rahulolutunne tähendusrikkusest – kuna tegeled sellega, mis kõige südamelähedasem. See ongi elustiiliettevõtja ja lihtsalt ettevõtja vahe. See, mis on minu toode või teenus, ongi minu elustiil ja seega töö ja elu vahel eriti nagu piiri pole (jah, see võib olla ka miinus!).

    Kuidas sa nii noor paistad, küsitakse mult. Ma arvan, et selle pärast paistangi. Tegelikult ka.

    Ja nüüd lubatud miinuspool.

    Jah, võita on väga palju, aga sellise elustiili miinuseid polegi nii vähe.

    Miinuseid tuli esimese hooga lausa viis.

    Ise teed, ise müüd

    Pead ise ennast, oma tooteid-teenuseid müüma, meeldib või mitte, oskad seda või mitte. Võin rõõmuga öelda, et pärast seda, kui avastasin, et turundus on sama põnev ja kannatlikkust ja hoolt nõudev nagu aiandus või deitimine, siis mulle turundus nüüd väga-väga meeldib ja kaasaegsete oskustega olen ka end järele aidanud.

    Turvatunne tuleb leida enda seest

    See, mille pärast enamik inimesi isegi ei mõtle ettevõtluse peale, rääkimata oma isikliku elustiili kui ettevõtluse peale – see on ebastabiilsus. Jah, märkasin ka ise 12 aastat tagasi alustades väga kähku, et kuidagi oli palka lihtsam teenida kui ise need 1000+ eurot kuus erinevate tegevustega kokku saada.

    Jah, haavatav oled tõepoolest – sissetuleku mõttes – aga eks tegelikult ollakse seda ka töökohal, sest väljastpoolt ei saa me kunagi nii palju kindlustunnet, kui südamest tahaks. Nii et tuleb kindlustunde soovist lahti lasta. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, aga kuna staaž on juba nii pikk, siis on tekkinud juba usaldus elu vastu, lahti laskmine turvatunde soovist õnnestub tasapisi.

    Mott tuleb ka leida enda seest

    Paljudele valmistab raskusi ka üksi enda tiimis olemine: iga päev kõik tööd juhist koristajani (kuigi firmat ei pea üksi tegema, tegelikult ei tohikski, lihtsalt paljud seda üksikettevõtjana teevad). Pead ise ennast motiveerima ja distsiplineerima, sul tekivad oma eesmärgid ja prioriteedid ja selgus, milles sa oled hea ja milles mitte nii väga ja millised tegevused ja päevarütm sulle rohkem sobivad. Tavaliselt on elustiiliettevõtja üksikettevõtja st igas rollis ise. See on üpris kurnav ja kõike tegelikult mitte ainult ei jaksa, vaid ka ei oska. Näiteks kui leidsin, et olen muuhulgas ka oma firma IT-juht, siis taipasin, et oookei, nüüd on jama. Ja nii võtsin endale abilise, kes nende teemade eest hoolitseb ja seda ka väga hästi teeb. Minu stressitase langes ja mu IT-lahenduste kvaliteet paranes mitme taseme võrra.

    Piiride tõmbamise peen kunst

    Kogu aeg on tööaeg ja kogu aeg on vaba aeg. Et vaba aega ka päriselt saada, on vaja distsipliini ja motivatsiooni, oluliste asjade mitte edasi lükkamist. Eks loomulikult kipub kujunema nii, et vähem motivatsiooni jääb nendele asjadele, mis pole otseselt mu kirg ja kutsumus nt meilipostkast.

    Kõik sõltub sinust sinu tervisest ja powerist mürast läbi tulla ja inimesi kõnetada. Tagasihoidlikkus pole siin voorus, samuti nagu pealetükkivuski. Kuidas oma klientideni jõuda – see on tunnetuse küsimus ja seal on habras piir.

    Paneb peeglisse vaatama ja ennast arendama

    Üksi tegutsedes (aga väga hästi ka tiimi juhtides) tulevad välja oma miinused ja plussid. Nt mulle meeldib algatada asju, mulle ei meeldi pikalt arvutis olla ja meeldib näost näkku suhelda. Siis nii teengi! Mõnes mõttes on niimoodi väga hea ja mõnus, mõnes mõttes muu seetõttu natukene kannatab. Tegelikult olen harjunud emotsioonid (“ma ei viitsi”, “ma ei oska”, “see tabel on igav”) kõrvale jätma ja asjad ära tegema, kui tean et see on oluline. Sest mul pole ju kedagi, kelle jaoks või pärast ma asju teen. Ise teen, enda jaoks ja enda pärast. Et see jõuaks inimesteni, kes vajavad inspiratsiooni ja toetust, ideid ja julgustust.

    Jah, elustiiliettevõtlus ei ole alati lihtne ega kerge, aga minu arvates tasub see emotsionaalselt ja elukvaliteedi mõttes kuhjaga ära, nii et ma olen valmis ka mõningateks vintsutusteks, …mis kipub olema selle hind.

  • Tervendav ja inspireeriv – Justin Michael Williams

    Tervendav ja inspireeriv – Justin Michael Williams

    Joogaõpetaja ja muusik Justin Michael Williams toob jooga mati pealt igapäevaellu. Kõigile. Olenemata nahavärvist või rahakoti paksusest. Olen nüüdseks tema tegemisi jälginud üle aasta ja intervjuu temaga kinnitas mu sisetunnet – Justin on üks südamlikumaid, siiramaid ja inspireerivamaid inimesi. Olen üleni elevil, et ta tuleb tänavu juulis ka Haapsallu Joogafestivali peaesinejaks!

    Eestis on südaöö, Justinil Californias algas just päev. Jutu jooksma saamiseks uurin, mida ta hommikuks sööb. „Minu hommikusöök on alati smuuti. Täna panin sinna veganproteiinipulbrit, päevalilleseemnejahu, kalekapsa lehti, õuna ja riisipiima – see maitseb natuke nagu šokolaad,“ kiidab ta särades.

    Olen kuulanud mõne osa Justini podcast’ist „Motivation for Black People“, mis on mind väga liigutanud ja silmi avanud. Samas ka mõtlema pannud, et tekstis võib paljudes kohtades vahetada sõna „mustanahaline“ sõnaga „naine“ ja ülejäänud tekst klapib ikka. „Üks minu eesmärke elus on teha õpetused ning spirituaalsed ja joogapraktikad, elumuutmise võimalused kättesaadavaks ka inimestele, kes on millegipärast kõrvale jäetud. Mõnikord selle pärast, et neil pole piisavalt raha. Mõnikord, kuna neil pole olnud võimalik kellegagi samastuda, kedagi, kes mõistaks neid. Mõnikord saab takistuseks haridustase – nad lihtsalt ei mõista teatud asju. Kõikidel nendel põhjustel teen ma podcast’i, et see kõnetaks teatud inimesi ja annaks nendele teadmistele ligipääsu.“

    Justin on märganud, et kui guugeldada joogat või mida tahes vaimset, on otsingutulemustes näha ainult valgeid naisi. Ja seepärast tunnevad mustanahalised ennast joogatunnis ebamugavalt. „Aga ma arvan, et joogast oleks kõigile kasu!“

    Missioon – jooga kõigini

    Justin on tegelenud joogaga 12 aastat ja praegu on ta 31. „Ma olin alati ainus mustanahaline joogatunnis. Alati! Tänaseni on see ikka enam-vähem samamoodi, ainult natuke parem. Kui ma küsin mustanahalistelt, miks nad joogasse ei tule, siis nad ütlevad, et see pole nende jaoks. Nüüd, olles ise joogaõpetaja, on mu missiooniks aidata avada uksi ja tekitada ligipääs erinevatele inimestele. Nii et taskuhääling on tõesti põhiliselt mustanahalistele, aga kõik muu, mida ma teen, on kõikidele. Just nimelt kõikidele, ka neile, kes tunnevad, et need praktikad ei suhestu nendega või siis nad ei tea, kuidas tuua jooga mati pealt igapäevaellu. See on mulle õpetades kõige olulisem.“

    Justin rõõmustab, et tema taskuhääling läheb korda isegi mulle. „See on imetlusväärne, et näiteks kui eestlased ei tunne isiklikult võib-olla ühtki mustanahalist, siis saab see podcast aidata luua mõistmist ja aduda raskusi, mis sellistel inimestel elus on. Ja raskusi on meil kõigil! Meil kõigil on asju, millest läbi tulla, ja vahel on hea ka enda raskustele vaadata teise nurga alt, kui tead, millised teemad on üleval teistel, kes on täiesti teistsugused ja teisest kontekstist. Sellised asjad nagu orjus, diskrimineerimine nahavärvi pärast. Ja minu taskuhääling aitab kaasa teineteise mõistmisele.“

    Diskrimineerimine – päriselt?

    Kas tõesti võib tänapäeval veel rääkida diskrimineerimisest? „Mustanahalistel on maailmas unikaalne trauma, sest need, kes ei ela Aafrikas, on ära lõigatud oma juurtest, ajaloost, päritolust ja seega oma väest. Nagu mu perekonnanimi, Williams – see pole aafrika perekonnanimi. See on orjapidaja nimi. Williams tähendab William’s son (Williami poeg). Orjapidaja, kes pidas meie perekonda, on mu perekonnanime tähendus. Ja see on samamoodi kõikide mustanahalistega siin USAs. Me isegi ei tea oma nime! Ma ei tea, millist keelt rääkisid mu esivanemad – mul pole ühtki seost oma keelega.“

    Justin ei tea täpselt, kust maalt ta esivanemad pärit on, aga varsti on see lõpuks teada. „Ainus võimalus päritolumaad teada saada, on teha DNA-analüüs. Sest kui orjad toodi laevaga Ameerikasse, lõhuti nende pered ära. Näiteks väikesed lapsed, kes eraldati emast, ei saanudki teada, kust nad pärit on. Ameerika koolides tehakse kultuuripäevi, kus igaüks tutvustab maad, kust ta pärit on. Ja kui siis mõned ütlevad, et ma olen Iirimaalt, Jaapanist, Prantsusmaalt, siis mustanahalised ütlevad end olevat New Orleansist, Louisianast, New Yorgist. Sest nad ei tea midagi oma taustast enne Ameerikat. Spetsiifiline trauma, mis on mustanahaliste kogukonnal, vajab tervendamist ja üldist motivatsiooni selle jaoks.“

    Mõtted on valemi üks osa

    „Kui öeldakse, et su mõtted loovad su reaalsust, siis näiteks USAs võib mustanahaline mees politsei käe läbi surma saada 400 korda tõenäolisemalt kui valge mees. Siis nagu ei saa öelda, et mõtted loovad reaalsust! Kui mustanahaline naine sünnitab, on tema tõenäosus sünnitusel surra neli korda suurem kui valgel naisel – tema kehas oleva eluaegse kõrgema stressitaseme tõttu. Kas tema mõtted loovad selle? Ei! Need on päris asjad, mis juhtuvad siin päris inimestega. Päris maailm, kus stress jaotub ebaühtlaselt… vastavalt nahavärvile.“

    „Nii et need sõnad, mis me ütleme joogas: sinu mõtted loovad su reaalsust – muidugi nad loovad! Aga sa võid luua oma mõtetega mida tahes ainult siis, kui sa oled priviligeeritud. Aga kui sind pidurdab süstemaatiline sügavale kodeeritud stress või teemad, millest sa pead päriselt üle saama, siis on su-mõtted-loovad-su-reaalsust ainult üks osa valemist. Teine osa on vaja ise üles leida. Sellepärast ma leidsin, et on nii oluline rääkida nendest probleemidest otse, taskuhäälingu formaadis.“

    Meil kõigil on nahavärvist olenemata oma sisemised traumad, millele peame otsa vaatama, lapsepõlve teemad, sisemised isiklikud takistavad teguruid – kõigil on midagi! „Aga allasurutud inimestel on lisaks veel kollektiivne laiahaardeline trauma selle kõige all. Veel selle jama all, mis kõigil on niikuinii!“ 

    Meditatsioon ja jooga

    Justin tunneb, et ta saab aidata inimesi, jagades infot, andes ruumi mõelda ja tunda ja tuua jooga matilt pärisellu. Kõigile. „Jagan päris palju teadmisi tasuta vebinaridena, et see poleks inimestele rahaliselt kättesaamatu. Ma tahan, et need teadmised oleksid kättesaadavad ja inimesed tunneksid nende seost oma eluga. Ma arvan, et praegu on päris palju seda, et jooga toimub stuudiomatil, aga unustatakse, et kogu elu toimub tegelikult väljaspool seda ja need praktikad on väärtuslikud ainult siis, kui neid saab kasutada päris elus. Muidu on jooga ainult hetk.“

    Justini jaoks on meditatsioon liim, mis hoiab ta elu koos. „See annab mulle ühenduse iseenda parima versiooniga, tugevdab intuitsiooni ja aitab seega teha õigeid valikuid. See annab mulle võimaluse, kuidas kohtuda eheda iseendaga ja nii saan ma ühendust ka teiste inimestega.“

    Talle tundub, et sageli ei tea inimesed, kes nad on, sest nad ei ole olnud üksi – nad on alati ümbritsetud teistest, mõtlevad, mida teised vajavad. Nii ei jõutagi selleni, mida me ise vajame, ega teatagi, kes ollakse. Ja kuidas saaks siis maailmas iseendana väljenduda? Joogapraktika annab võimaluse kohtuda päris iseendaga. Ja see jällegi annab võimaluse teha valikuid, mis on meiega kooskõlas.

    „Alati, kui ma teen suure otsuse või valiku, mediteerin ja küsin oma südamelt. Igapäevane praktika annab võimaluse liikuda kiiremini südamesse ehk saada kiiremini vastuseid. Sellesse kohta minemist ma praktiseeringi. Alati, kui on vaja otsustada, siis ma saan lihtsalt – põmm! – kohe südame lainele minna. Igapäevane mediteerimine on teinud selle tee vabaks ja nii saan ma käituda päris endana igal hetkel.“

    Koolikiusamise trauma

    Väiksena narriti Justinit väga palju. Nii palju, et ta vahetas isegi kooli. Aga ka uues koolis kiusati, sest ta oli teistsugune. „Ma kõndisin teistmoodi ja mu kõrvad tundusid suured ning seepärast mind narriti. Kui ma olin teises klassis, laulsin ma kooris. Kooritunnis, kus kõik pidid käima, ütles õpetaja, et nüüd laulame lugu „I believe I can fly“, ja küsis, kas keegi tahab seda üksi laulda. Ma tõstsin elevuses käe, sest laulmine oli mu lemmik, ma tegin seda pärast kooli lihtsalt niisama, lõbu pärast niikuinii. Kui olin esimese rea ära laulnud, hakkasid kõik lapsed naerma ja näitasid oma kõrvadele ja hüüdsid: „Lenda minema, lenda sinna, kust sa tulid!“ Ma lihtsalt seisin seal, panin silmad kinni ja tahtsin haihtuda. Kuni kooliaasta lõpuni narriti mind veel selle lauluga.“

    See oli väga intensiivne moment tema elus, millest kogunes palju hirmu lauldes enese väljendamise suhtes. „Aga ma ei mõistnud, et nad narrisid mind lihtsalt selle pärast, et nad olid õelad. Ma arvasin, et minu hääl kostis kohutav. Ja sügavamal tasemel andis see mulle signaali, et miski, mis mulle tundub ehe ja mida ma armastan, miski, mida ma ei saa muuta – minu hääl –, polnud piisavalt hea. Kogu ülejäänud lapsepõlveks sulgusin ma endasse, muutusin väga vaikseks ega laulnud enam kunagi.“

    Seepärast on Justini praeguses töös ja elus suur roll sellel, et aidata inimestes äratada osi, mille nad on millegipärast sulgenud või peitnud.

    Tervenemine

    „Joogal on mu elus olnud suur mõju, aga üks suurimaid võite on olnud see, et see äratab meie peidetud osi ja annab võimaluse nendega sõbraks saada. Ühendus ongi see, mida jooga tähendab. Muidugi ma tegin päris palju teraapiat ka, mitte ainult joogat ja mediteerimist. Minu arvates on trauma tervendamine väga oluline ning jooga ja meditatsioon on oluline täienduseks, need on tervenemise retsepti üks koostisosa. Aga väga suur osa! Ma tunnen, et jooga nagu rääkis minu sisemise lapsega, toetas ja lohutas: on okei olla sina ise. Ma usun, et paljudel juhtudel püüavad inimesed saada enesekindlust olla kuuldud või ennast väljendada või elada oma kutsumust või teha erinevaid asju väljaspool. Aga jooga kutsub meid endi sisse. Ja me saame välise juurde minna alles siis, kui meil on sisemine pind tugev. Ma arvan, et see on nagu joogapoosidegagi: sul on vaja tugevat vundamenti, enne kui saad minna peapealseisu või muudesse hulludesse poosidesse. Sa ei saa väljapoole minna enne, kui sul pole vägevat vundamenti, ja mulle tundub, et jooga annab inimestele selle üliolulise sisemise aluspõhja.“

    Looming

    Kolm aastat tagasi tuli Justin välja oma esimese singliga. „See oli vaimustav! Mu muusikat on alla laaditud miljoneid kordi 40 eri riigis, mis on hämmastav. Ja ma olen väga tänulik, et sain oma trauma muuta loominguks ja inimesed saavad sellest tervendust – seda on nii soe tunne teada!“

    Kui küsin Justinilt, milline on tema tüüpiline päev, tundub ta sattuvat kimbatusse ja hakkab siis naerma. „Sellist asja nagu tüüpiline päev mul küll ei ole! Aga tavaliselt ma lülitan oma telefoni iga päev kolmeks tunniks täiesti välja ja töötan selle kallal, mis on minu jaoks väga oluline. See on tavaliselt kella 11 ja 14 vahel, välja arvatud, kui ma reisin või esinen. Nii paljud inimesed tahavad meist midagi kogu aeg ja me ei veeda seepärast aega iseendaga. Nii et minu jaoks on see nagu joogapraktika. Mis tunne on pratyahara, keskendumine sisemistele aistingutele ja meeled välja lülitada? Kui keegi ei saa minuga ühendust, siis mida ma teeksin? Kuidas ma kasutaksin oma energiat? See on aeg, kui ma kirjutan oma raamatut, muusikat, loon kursusi ja lihtsalt olen loov. Väljaspool neid kolme tundi võib toimuda mida tahes, see on iga päev väga erinev.“

    Justin kirjutab praegu mediteerimisest raamatut, mis ilmub tuleva aasta algul. „Sellest tuleb meditatsiooni teejuht täiesti tavalistele inimestele. Inimestele, kes arvavad, et nad ei oska mediteerida. See on minu lugu koos õpetuste ja praktikatega, kõik ühes.“

    Ta juhendab ka veebikursusi. Näiteks kuidas leida oma kutsumus ja teenida raha sellega, mida armastad. „See teema on Ameerikas ülipopp! Pigem ehk eestikeelsena:  Mul on veel kursusi, näiteks, kuidas saada üle ärevusest ja stressist. See on 10-osaline meditatsioon, mis aitab inimestel paremini magada, rahuneda pärast tööd, olla rohkem kohal.“

    Ehtne joogavanaema

    „Iga kord, kui ma söön hommikust, panen tillukesele taldrikule ka eraldi palukese – see on minu viis tänada oma esivanemaid. Et nad mind juhatavad, et nad on minuga, näitavad teed. Sest ma tunnen, et me pole üksi. Meid toetatakse, juhatatakse. Mu vanaema tegi samamoodi ja ma õppisin temalt üldse väga palju. Ta oli nagu ehtne joogi, aga ta ei teinud kunagi joogat. Kummaline oli taibata, et paljud teadmised, mida vanaema mulle noorena õpetas, kordusid hiljem joogaõpetajate koolitusel. Ma arvan, et see aitas mul ka nii kiiresti suhteliselt noorelt joogaõpetajaks saada, sest mulle tundus, et ma teadsin neid asju.“ Või on see ka Justini Aafrika juurtest. Sest näiteks tema taskuhäälingust selgus, et Aafrika usundid on olemuselt kaasavad. Neil on oma pühakud ja kui nad kuulevad võimsatest tegelastest, nagu Jeesus või Buddha, siis nad võtavad  ka nemad oma usundisse, kombineerides kõike, mis tundub hea ja õige!

    Isiklikud teemad

    „Praegu tegelen ma oma romantiliste suhete teemaga. Mul on olnud nii palju edu oma töös ja spirituaalse poole peal, et need valdkonnad on mul loomulikult olnud rohkem fookuses. Aga nüüd ma tahan, et minu vibratsioon suhete vallas oleks sama kõrge nagu muudes valdkondades,“ jagab ta.

    „Kui ma fokusseeritult oma raamatu kallal töötasin, elasin pool aastat tsölibaadis, ei kohtunud kellegagi. See oli minu jaoks tervendav, sest ma märkasin mõningaid mustreid, mida ma ei taha endaga kaasas kanda. Need ei olnud midagi halba, aga lihtsalt mitte kõrgeim võimalik vibratsioon. Nüüd ma hakkan deitimise maailma tagasi minema uute mustritega ja vanu harjumusi kaasa ei võta. Aga kuidas täpselt, seda saan ma öelda aasta pärast.“

    Justinile tundub, et nii paljud klammerduvad teise inimese külge vajadusest olla tunnustatud, aktsepteeritud ja tahetud. „Tegelikult peaksime me kõik tahtma armastust, tunnustust ja aktsepteerimist iseendalt. Praegu ma töötan selle kallal, kuidas tõesti armastada iseennast nii täielikult, et mul pole vaja kellegi teise tunnustust. Tavaliselt tahetakse suhtes olla selle pärast, et me tahame teisele poolele meeldida või et me oleme endaga rohkem rahul, kui meil on keegi. Aga see ei tööta nii! See viib alati sellele teele, et meil on teist inimest vaja selleks, et olla õnnelik. See on kaassõltuvus! See on ülimalt ebaterve ja see ei vii kunagi õnnelik olemiseni. Aga enamik inimesi on kaassõltuvuslikes suhetes, kaasa arvatud jooga- jm vaimsed inimesed – kõik! Ja nii ma tunnengi, et tõeline sügav partnerlus pole selles kaassõltuvas seisundis. Me tõmbame ligi seda, kes me ise oleme. Nii et kui me tahame ideaalset partnerit, siis peame ise see kõigepealt olema. Ja seda ma praegu teengi.“

    Inspiratsioon loodusest

    Justin saab inspiratsiooni loodusest. „Mulle meeldib lihtsalt loodust vaadata. Mulle meeldib puude all maas istuda, selg vastu tüve, paljajalu. Mu lemmikpuud on sekvoiad, Californias on neid palju. Kui mul on mõni oluline küsimus, siis ma lihtsalt lähen puu alla ja püüan seal lõdvestuda. Ma kujutlen, kui kaua see puu on seal kasvanud, kui palju näinud, kui visa ta on, kui palju lehti langetanud, et saaks anda ruumi uuele algusele, igal aastal uuesti ja uuesti. Puu ei hoia ju lehti kinni, kui lehed on valmis lahkuma, ta lihtsalt laseb neil minna. Nii et kui mul on elus väljakutse või ma pean tegema karmi otsuse, siis püüan kehaliselt lõdvestada end puuga üheks, tunda, kuidas tema energia aktiveerib minu julguse ja tarkuse. Et mitte karta minna läbi raskete valikute, mitte karta minna oma teed, teades, et kõik on lihtsalt tsükkel, kõik, millest me lahti laseme, tuleb tagasi, nii et iga puu meenutab mulle seda ilusat kujundit hoidmisest ja lahtilaskmisest. Kui elu nii võtta, on kannatusi vähem.“

     Justin on Joogafestivali peaesineja 27.-28. juulil Haapsalus.

    Osta oma Joogafestivali pilet SIIT

    Fotod Photos by Jamaal

    Stiil Marju Randmer-Nellis

  • Investeerimisfestivali järelkajaks: “Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane”

    Investeerimisfestivali järelkajaks: “Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane”

    “Emotsioonid on inimese kõige suurem vaenlane,” ütles Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna Börsi juht nädalavahetuse Investeerimisfestivalil.

    Oli juttu börsikauplemisest, kinnisvara hindamisest, pensioni teisest sambast, idufirmadest, aga ka minimalismist ja loomingulisusest.

    Arukas ja soojas õhkkonnas.

    “Investorit on raske defineerida,” ütles Kaarel Ots. “Pigem on see mõtteviis.”

    Jah, investeerida saab ka tervisesse, suhetesse, elurõõmu.
    Panustades nendesse aega ja oma armastust.

    Ka Joogafestival muutub temaatiliselt üha laiemaks: seekord lausa tööalaste valikute ja südamega ettevõtluseni välja.

    Kuna see ongi elu.
    Ja seda saab elada teadlikult ja vähem teadlikult.

    Elu pole ju ainult füüsiline või vaimne tervis – pigem on tervis ja enesetunne kõigi muude valikute peegeldus.
    Ja sellepärast siis ka Joogafestivalil seekord laiemad teemad kui vaid tervis.

    Kuidas siis elada teadlikumalt?

    Osta oma Joogafestivali pass praegu soodsamalt SIIT