Category: Ilu

  • Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda ka muule elule

    Olen aastaid mõelnud oma maamaja ostmisele, aga ajanud asja niivõrd keeruliseks – on vaja ideaalset krunti ja… otsingute käigus olen ka näinud, et tegelikult kellegi juba valmis ehitatud maja ei ole kunagi 100% see, mida mina tahaks. Seega peab ise ehitama. Ja kuigi mu kuuene poeg lubab selle ehitada, tundub see siiski nii suur projekt, et olen piirdunud maamajast mõtlemisega.

    Mul on sõber, kes on väga pikalt tegelenud loodusehitusega ja ta kutsus kord oma maamaja vaatama, et saaksin inspiratsiooni.

    Ja saingi!

    Nüüd aga võtsin kohe terve nädala, et nautida sealset rahu ja aeglust.

    Nende pere maamaja on täiesti võrgust väljas: elektripisuke telefoni laadimiseks ja valguse jaoks tuleb väikestest päikesepaneelidest, vetsus käiakse õues, puhtaks saadakse dušita saunas ja joogivesi tuleb kaevust või allikalt, nõusid aga pestakse vihmaveega.

    Mulle meeldib see lihtsus.

    Ja see, et nii vanaaegselt elades saab natuke teistmoodi vaadet ka oma igapäevamõtteviisile.

    Kolm asja mis said selgeks juba maaelu esimesel päeval ja mida saab üle kanda lisaks igapäevale ka muule elule:

    1. Säästlikkus. Kuna kaev on hetkel tühi ja allikas kuivanud, tuleb iga veetilgaga mõelda, milleks, kas ja kui palju vett kasutada. Saame joogivee poekanistritest ja seda kipub kuluma viis liitrit päevas, lisaks vihmavesi nõude pesuks ja varem varutud vesi saunas. Samamoodi selgus, et meil on vaid pool pakki tikke – nii tuli ka nendega säästlikult toimetada. Ükskord sain pliidi alla tule ilma tikuta – puhudes lõunasööki valmistades hommikustele sütele. Ka oma prügi eest hoolitsemine ja elu külmkapita paneb tegema arukamaid valikuid.
    2. Linnaelus on päevi, mis algavad mu lapse kraaksatusega: “Igaaav!” Püüan küll õpetada tänulikkust millestiganes, aga see pole veel päriselt vilju kandnud. Loodan, et tuleb aeg. Ja võib-olla juba tuligi: igavusest pole meil maal juttu olnud. Märkasin, kuidas laps loomulikult loodusele ümber häälestub: putukad, konnad, sisalikud, vihm, tuli, ritsikad, seened, kiikumine. Elul on maitset, kui lisaks neljale seinale on tegelikult nii palju detaile avastada.
    3. Ettenägelikkus. Maal on vaja kõike plaanida – ei saa möödaminnes take away toitu kaasa haarata, vaid tuleb plaanida nii poeskäike kui ka päeva sees toidu valmistamiseks umbes kaks tundi enne söögiaega. Ja alati, kui olen midagi tühjendanud, pean seda täitma. Tühjaks valatud kannudesse nõudepesuvesi uuesti pliidile, et järgmisel korral oleks võtta. Järgmise korra küttepuud tuppa tahenema. Juba hommikul teen lõunasöögi ka valmis – üks pliidikütmine. Samas püsib toit pliidiserval lõunani mõnusalt soe. 

    Ja kui õues hämardub, läheme magama.

    See aeglane, nupuvajutuse võimaluseta elu on vahepeal nii kosutav – kui see pole hädavajadusest, vaid puhkuse elustiil.

  • Kuidas särada seestpoolt väljapoole? 9 ilunippi + video harjutustega

    Kuidas särada seestpoolt väljapoole? 9 ilunippi + video harjutustega

    Nii naise enesetunde kui ka välimuse juures mängib kõige suuremat rolli hormonaalne tasakaal. See aga sõltub suuresti stressist – naise hormonaalsüsteem on väga õrn ning hormonaalne tasakaal läheb kergesti käest stressirohke elu või ebatervisliku elustiiliga.

    Naise nooruslikkuse röövivad stress ja mure, kehv uni, magus ja vale koostisega rasvade rikas töödeldud toit, kõhukinnisus või seedeprobleemid, suitsetamine ja alkohol.

    Mida siis teha, et toita oma ilu seestpoolt väljapoole?

    1. Luba endale puhkust. Jäta maha supernaise sündroom – sa ei pea kõike jõudma, sa ei tohigi kõike jõuda. Võta aega iseendale ilma süüd ja häbi tundmata! Kohtle end armastavalt. Võta näiteks hommikul aeg, mis kuulub ainult sinule, kasvõi ainult minutike läbi mõtlemiseks, mille eest sa just täna tänulik oled – enne, kui teised oma vajadustega sinu energiat soovivad. Jalutamine, massaaž, vann – kõik see toetab su närvisüsteemi ja annab jaksu vastu pidada kriitilisemates olukordades.
    2. Hinga kogu päeva jooksul rahulikult ja n-ö kõhuga: nii, et kõht sisse hingates paisub ja välja hingates vajub.
    3. Söö hästi, sh häid rasvu: pähkleid-seemneid (leotatuna, et seeduksid paremini ega  viiks kehast vett välja!), avokaadot, aga kindlasti iga päev ka oomega-3-rasvhappeid, näiteks linaõli, chia-seemneid ja kvaliteetset vetika- või kalaõli, kokku umbes 2 tl.
    4. Joo olenevalt kaalust liiter-kaks (leiget) vett või vastavalt aastaajale sobilikke sooje jooke, näiteks talviti ingveriteed.
    5. Hoia seedimine korras ning toeta häid baktereid oma kehas.
    6. Väldi rafineeritud magustajaid ja eriti suhkruasendajat aspartaami, mis on närvimürk. Öeldakse, et naised võivad maksimaalselt teelusikatäie magusat päevas süüa – rohke magus viib närvisüsteemi tasakaalust välja ehk muudab meid emotsionaalselt ebastabiilsemaks ja ka naha vanemaks.
    7. Kasuta naha puhastamiseks ja toitmiseks naturaalset kosmeetikat.
    8. Hoidu mürgistest sünteetilistest ühenditest ja ainetest nii puhastusvahendites, voodipesus ja riietes kui ka kosmeetikas ja parfümeerias – toksiinid on kehale lisakoormus ega leia teed kehast välja.
    9. Lõpeta dušš külma veega – piisab vaid 30 sekundist!

    Külm dušš, enesemassaaž, õige toitumine, liikumine ning naturaalsete vahenditega juuste ja naha eest hoolitsemine tasakaalustavad naise hormonaalset süsteemi ning toetavad närvisüsteemi, et see oleks võimeline vastavalt olukorrale kas stressile vastu pidama või lõõgastuma.

    Ja siis tuleb ka ilu seestpoolt väljapoole!

    Vaata videost harjutusi, lisades oma meiliaadress siia:

  • 5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    5 nippi, kuidas tekitada kasulikke harjumusi

    Kas tead, et enamik dieedipidajaid pole suutnud vastu pidada kauem kui kaks nädalat? Et spordiklubides on jaanuaris kõige tihedam? Et jooksu- ja suusaradadel püsitakse aasta alguse kolm esimest nädalat?

    See on selle pärast, et võetakse suured eesmärgid “hakkan iga päev trenni tegema”, aga kui elu tuleb vahele ja tahtejõud ei vea välja, hakkavad rutiini vahed tekkima ja peagi libiseb kõik käest. Kuidas tekitada kasulikke harjumusi, mis jäävad püsima?

    Nipp 1: Kui muutus on hästi väike ja vaevumärgatav, on ka tõenäolisem selle juurde jääda. Allpool on minu hommikused miniharjutused, mis on nii lihtsad ja kiired, aga annavad hea enesetunde, et nende juurde on lihtne jääda.

    Vaata hommikuste mini-harjutuste videoklippi siit:

    Paljud asjad nõuavad pingutust, mis võib-olla alguses tundub sobivat, aga erinevatel päevadel – näiteks kui oled haige, kui hommikul on kiire, kui lapsed vajavad tähelepanu, kui lihtsalt ei viitsi… – võivad nad siiski kõrvale jääda.  

    Nipp 2: Kui uus harjumus on nii lihtne, et vaat’ et ebamugavam on seda mitte teha kui seda teha, siis on tõenäoline, et sa selle juurde jääd.

    Mina näiteks hakkasin oma mini-hommikuharjutusi harjutusi tegema siis, kui laps oli umbes aastane ja mul tõesti ei olnud mingit oma aega. Aga nii palju ikka oli. Ja on siiani igal hommikul.

    Nipp 3: Selleks, et uus tegevus meelest ei läheks ja omaseks saaks, poogi ta toimiva harjumuse juurde.

    Näiteks minu lihtsaid hommikuharjutusi tehakse voodis enne tõusmist. Nii et üles tõusmise juurde need just sobivadki. Sa ei pea hakkama midagi uut leiutama, kusagile kõndima, mingit matti lahti rullima või retuuse jalga venitama. Sul on kõik olemas, lihtsalt meenuta endale seda vahetult enne kui voodist tõused ehk kohe pärast otsust voodist tõusta.

    Nipp 4: Kui sul on selge põhjus, MIKS sa midagi teed – tunda ennast paremini juba väga väikese pingutusega – siis on ka lihtsam selle juurde jääda. Kui uus harjumus nõuab tahtejõudu, ei püsi selline motivatsioon kaua.  

    Nipp 5: Tee uue harjumusega alustamine nii lihtsaks ja igapäevaellu sobituvaks, et sul on vaja otsustada seda MITTE teha.

    Näiteks kui kavatsed minna trenni, pane õhtul kott valmis ja ukse juurde. Siis on kõik ette valmistatud ja trenni mitte minemiseks pead sa otsuse tegema, aga minemine on loomulik, by default, või vaikimisi valik. 

    Ma siiski ei räägi nii suurest pingutusest nagu trenn, kuhu on vaja kott kaasa pakkida.

    Ja kui sa millalgi tunned soovi, saad kasvõi samal hommikul teha veel ja veel keha paitavaid-treenivaid-tuunivaid asju. Siis on see juba loomulik evolutsioon ja sisemine vajadus, mistõttu ka see rutiin jääb.

    Kas oled valmis proovima hommikuharjutusi, mis ei võta mingit aega ega nõua vaeva?

    Siin on minu hommikune minirutiin, mida jagan meeleldi sinuga tasuta.

    Pakun sulle ka edaspdidi inspiratsiooni, millest võid iga kell loobuda, kui on aeg.

    Registreeru siin, et saada tasuta videoklipp ülilihtsate harjutustega: 

  • Tervendav ja inspireeriv – Justin Michael Williams

    Tervendav ja inspireeriv – Justin Michael Williams

    Joogaõpetaja ja muusik Justin Michael Williams toob jooga mati pealt igapäevaellu. Kõigile. Olenemata nahavärvist või rahakoti paksusest. Olen nüüdseks tema tegemisi jälginud üle aasta ja intervjuu temaga kinnitas mu sisetunnet – Justin on üks südamlikumaid, siiramaid ja inspireerivamaid inimesi. Olen üleni elevil, et ta tuleb tänavu juulis ka Haapsallu Joogafestivali peaesinejaks!

    Eestis on südaöö, Justinil Californias algas just päev. Jutu jooksma saamiseks uurin, mida ta hommikuks sööb. „Minu hommikusöök on alati smuuti. Täna panin sinna veganproteiinipulbrit, päevalilleseemnejahu, kalekapsa lehti, õuna ja riisipiima – see maitseb natuke nagu šokolaad,“ kiidab ta särades.

    Olen kuulanud mõne osa Justini podcast’ist „Motivation for Black People“, mis on mind väga liigutanud ja silmi avanud. Samas ka mõtlema pannud, et tekstis võib paljudes kohtades vahetada sõna „mustanahaline“ sõnaga „naine“ ja ülejäänud tekst klapib ikka. „Üks minu eesmärke elus on teha õpetused ning spirituaalsed ja joogapraktikad, elumuutmise võimalused kättesaadavaks ka inimestele, kes on millegipärast kõrvale jäetud. Mõnikord selle pärast, et neil pole piisavalt raha. Mõnikord, kuna neil pole olnud võimalik kellegagi samastuda, kedagi, kes mõistaks neid. Mõnikord saab takistuseks haridustase – nad lihtsalt ei mõista teatud asju. Kõikidel nendel põhjustel teen ma podcast’i, et see kõnetaks teatud inimesi ja annaks nendele teadmistele ligipääsu.“

    Justin on märganud, et kui guugeldada joogat või mida tahes vaimset, on otsingutulemustes näha ainult valgeid naisi. Ja seepärast tunnevad mustanahalised ennast joogatunnis ebamugavalt. „Aga ma arvan, et joogast oleks kõigile kasu!“

    Missioon – jooga kõigini

    Justin on tegelenud joogaga 12 aastat ja praegu on ta 31. „Ma olin alati ainus mustanahaline joogatunnis. Alati! Tänaseni on see ikka enam-vähem samamoodi, ainult natuke parem. Kui ma küsin mustanahalistelt, miks nad joogasse ei tule, siis nad ütlevad, et see pole nende jaoks. Nüüd, olles ise joogaõpetaja, on mu missiooniks aidata avada uksi ja tekitada ligipääs erinevatele inimestele. Nii et taskuhääling on tõesti põhiliselt mustanahalistele, aga kõik muu, mida ma teen, on kõikidele. Just nimelt kõikidele, ka neile, kes tunnevad, et need praktikad ei suhestu nendega või siis nad ei tea, kuidas tuua jooga mati pealt igapäevaellu. See on mulle õpetades kõige olulisem.“

    Justin rõõmustab, et tema taskuhääling läheb korda isegi mulle. „See on imetlusväärne, et näiteks kui eestlased ei tunne isiklikult võib-olla ühtki mustanahalist, siis saab see podcast aidata luua mõistmist ja aduda raskusi, mis sellistel inimestel elus on. Ja raskusi on meil kõigil! Meil kõigil on asju, millest läbi tulla, ja vahel on hea ka enda raskustele vaadata teise nurga alt, kui tead, millised teemad on üleval teistel, kes on täiesti teistsugused ja teisest kontekstist. Sellised asjad nagu orjus, diskrimineerimine nahavärvi pärast. Ja minu taskuhääling aitab kaasa teineteise mõistmisele.“

    Diskrimineerimine – päriselt?

    Kas tõesti võib tänapäeval veel rääkida diskrimineerimisest? „Mustanahalistel on maailmas unikaalne trauma, sest need, kes ei ela Aafrikas, on ära lõigatud oma juurtest, ajaloost, päritolust ja seega oma väest. Nagu mu perekonnanimi, Williams – see pole aafrika perekonnanimi. See on orjapidaja nimi. Williams tähendab William’s son (Williami poeg). Orjapidaja, kes pidas meie perekonda, on mu perekonnanime tähendus. Ja see on samamoodi kõikide mustanahalistega siin USAs. Me isegi ei tea oma nime! Ma ei tea, millist keelt rääkisid mu esivanemad – mul pole ühtki seost oma keelega.“

    Justin ei tea täpselt, kust maalt ta esivanemad pärit on, aga varsti on see lõpuks teada. „Ainus võimalus päritolumaad teada saada, on teha DNA-analüüs. Sest kui orjad toodi laevaga Ameerikasse, lõhuti nende pered ära. Näiteks väikesed lapsed, kes eraldati emast, ei saanudki teada, kust nad pärit on. Ameerika koolides tehakse kultuuripäevi, kus igaüks tutvustab maad, kust ta pärit on. Ja kui siis mõned ütlevad, et ma olen Iirimaalt, Jaapanist, Prantsusmaalt, siis mustanahalised ütlevad end olevat New Orleansist, Louisianast, New Yorgist. Sest nad ei tea midagi oma taustast enne Ameerikat. Spetsiifiline trauma, mis on mustanahaliste kogukonnal, vajab tervendamist ja üldist motivatsiooni selle jaoks.“

    Mõtted on valemi üks osa

    „Kui öeldakse, et su mõtted loovad su reaalsust, siis näiteks USAs võib mustanahaline mees politsei käe läbi surma saada 400 korda tõenäolisemalt kui valge mees. Siis nagu ei saa öelda, et mõtted loovad reaalsust! Kui mustanahaline naine sünnitab, on tema tõenäosus sünnitusel surra neli korda suurem kui valgel naisel – tema kehas oleva eluaegse kõrgema stressitaseme tõttu. Kas tema mõtted loovad selle? Ei! Need on päris asjad, mis juhtuvad siin päris inimestega. Päris maailm, kus stress jaotub ebaühtlaselt… vastavalt nahavärvile.

    „Nii et need sõnad, mis me ütleme joogas: sinu mõtted loovad su reaalsust – muidugi nad loovad! Aga sa võid luua oma mõtetega mida tahes ainult siis, kui sa oled priviligeeritud. Aga kui sind pidurdab süstemaatiline sügavale kodeeritud stress või teemad, millest sa pead päriselt üle saama, siis on su-mõtted-loovad-su-reaalsust ainult üks osa valemist. Teine osa on vaja ise üles leida. Sellepärast ma leidsin, et on nii oluline rääkida nendest probleemidest otse, taskuhäälingu formaadis.“

    Meil kõigil on nahavärvist olenemata oma sisemised traumad, millele peame otsa vaatama, lapsepõlve teemad, sisemised isiklikud takistavad teguruid – kõigil on midagi! „Aga allasurutud inimestel on lisaks veel kollektiivne laiahaardeline trauma selle kõige all. Veel selle jama all, mis kõigil on niikuinii!“ 

    Meditatsioon ja jooga

    Justin tunneb, et ta saab aidata inimesi, jagades infot, andes ruumi mõelda ja tunda ja tuua jooga matilt pärisellu. Kõigile. „Jagan päris palju teadmisi tasuta vebinaridena, et see poleks inimestele rahaliselt kättesaamatu. Ma tahan, et need teadmised oleksid kättesaadavad ja inimesed tunneksid nende seost oma eluga. Ma arvan, et praegu on päris palju seda, et jooga toimub stuudiomatil, aga unustatakse, et kogu elu toimub tegelikult väljaspool seda ja need praktikad on väärtuslikud ainult siis, kui neid saab kasutada päris elus. Muidu on jooga ainult hetk.“

    Justini jaoks on meditatsioon liim, mis hoiab ta elu koos. „See annab mulle ühenduse iseenda parima versiooniga, tugevdab intuitsiooni ja aitab seega teha õigeid valikuid. See annab mulle võimaluse, kuidas kohtuda eheda iseendaga ja nii saan ma ühendust ka teiste inimestega.“

    Talle tundub, et sageli ei tea inimesed, kes nad on, sest nad ei ole olnud üksi – nad on alati ümbritsetud teistest, mõtlevad, mida teised vajavad. Nii ei jõutagi selleni, mida me ise vajame, ega teatagi, kes ollakse. Ja kuidas saaks siis maailmas iseendana väljenduda? Joogapraktika annab võimaluse kohtuda päris iseendaga. Ja see jällegi annab võimaluse teha valikuid, mis on meiega kooskõlas.

    „Alati, kui ma teen suure otsuse või valiku, mediteerin ja küsin oma südamelt. Igapäevane praktika annab võimaluse liikuda kiiremini südamesse ehk saada kiiremini vastuseid. Sellesse kohta minemist ma praktiseeringi. Alati, kui on vaja otsustada, siis ma saan lihtsalt – põmm! – kohe südame lainele minna. Igapäevane mediteerimine on teinud selle tee vabaks ja nii saan ma käituda päris endana igal hetkel.“

    Koolikiusamise trauma

    Väiksena narriti Justinit väga palju. Nii palju, et ta vahetas isegi kooli. Aga ka uues koolis kiusati, sest ta oli teistsugune. „Ma kõndisin teistmoodi ja mu kõrvad tundusid suured ning seepärast mind narriti. Kui ma olin teises klassis, laulsin ma kooris. Kooritunnis, kus kõik pidid käima, ütles õpetaja, et nüüd laulame lugu „I believe I can fly“, ja küsis, kas keegi tahab seda üksi laulda. Ma tõstsin elevuses käe, sest laulmine oli mu lemmik, ma tegin seda pärast kooli lihtsalt niisama, lõbu pärast niikuinii. Kui olin esimese rea ära laulnud, hakkasid kõik lapsed naerma ja näitasid oma kõrvadele ja hüüdsid: „Lenda minema, lenda sinna, kust sa tulid!“ Ma lihtsalt seisin seal, panin silmad kinni ja tahtsin haihtuda. Kuni kooliaasta lõpuni narriti mind veel selle lauluga.“

    See oli väga intensiivne moment tema elus, millest kogunes palju hirmu lauldes enese väljendamise suhtes. „Aga ma ei mõistnud, et nad narrisid mind lihtsalt selle pärast, et nad olid õelad. Ma arvasin, et minu hääl kostis kohutav. Ja sügavamal tasemel andis see mulle signaali, et miski, mis mulle tundub ehe ja mida ma armastan, miski, mida ma ei saa muuta – minu hääl –, polnud piisavalt hea. Kogu ülejäänud lapsepõlveks sulgusin ma endasse, muutusin väga vaikseks ega laulnud enam kunagi.

    Seepärast on Justini praeguses töös ja elus suur roll sellel, et aidata inimestes äratada osi, mille nad on millegipärast sulgenud või peitnud.

    Tervenemine

    „Joogal on mu elus olnud suur mõju, aga üks suurimaid võite on olnud see, et see äratab meie peidetud osi ja annab võimaluse nendega sõbraks saada. Ühendus ongi see, mida jooga tähendab. Muidugi ma tegin päris palju teraapiat ka, mitte ainult joogat ja mediteerimist. Minu arvates on trauma tervendamine väga oluline ning jooga ja meditatsioon on oluline täienduseks, need on tervenemise retsepti üks koostisosa. Aga väga suur osa! Ma tunnen, et jooga nagu rääkis minu sisemise lapsega, toetas ja lohutas: on okei olla sina ise. Ma usun, et paljudel juhtudel püüavad inimesed saada enesekindlust olla kuuldud või ennast väljendada või elada oma kutsumust või teha erinevaid asju väljaspool. Aga jooga kutsub meid endi sisse. Ja me saame välise juurde minna alles siis, kui meil on sisemine pind tugev. Ma arvan, et see on nagu joogapoosidegagi: sul on vaja tugevat vundamenti, enne kui saad minna peapealseisu või muudesse hulludesse poosidesse. Sa ei saa väljapoole minna enne, kui sul pole vägevat vundamenti, ja mulle tundub, et jooga annab inimestele selle üliolulise sisemise aluspõhja.“

    Looming

    Kolm aastat tagasi tuli Justin välja oma esimese singliga. „See oli vaimustav! Mu muusikat on alla laaditud miljoneid kordi 40 eri riigis, mis on hämmastav. Ja ma olen väga tänulik, et sain oma trauma muuta loominguks ja inimesed saavad sellest tervendust – seda on nii soe tunne teada!“

    Kui küsin Justinilt, milline on tema tüüpiline päev, tundub ta sattuvat kimbatusse ja hakkab siis naerma. „Sellist asja nagu tüüpiline päev mul küll ei ole! Aga tavaliselt ma lülitan oma telefoni iga päev kolmeks tunniks täiesti välja ja töötan selle kallal, mis on minu jaoks väga oluline. See on tavaliselt kella 11 ja 14 vahel, välja arvatud, kui ma reisin või esinen. Nii paljud inimesed tahavad meist midagi kogu aeg ja me ei veeda seepärast aega iseendaga. Nii et minu jaoks on see nagu joogapraktika. Mis tunne on pratyahara, keskendumine sisemistele aistingutele ja meeled välja lülitada? Kui keegi ei saa minuga ühendust, siis mida ma teeksin? Kuidas ma kasutaksin oma energiat? See on aeg, kui ma kirjutan oma raamatut, muusikat, loon kursusi ja lihtsalt olen loov. Väljaspool neid kolme tundi võib toimuda mida tahes, see on iga päev väga erinev.“

    Justin kirjutab praegu mediteerimisest raamatut, mis ilmub tuleva aasta algul. „Sellest tuleb meditatsiooni teejuht täiesti tavalistele inimestele. Inimestele, kes arvavad, et nad ei oska mediteerida. See on minu lugu koos õpetuste ja praktikatega, kõik ühes.“

    Ta juhendab ka veebikursusi. Näiteks kuidas leida oma kutsumus ja teenida raha sellega, mida armastad. „See teema on Ameerikas ülipopp! Pigem ehk eestikeelsena:  Mul on veel kursusi, näiteks, kuidas saada üle ärevusest ja stressist. See on 10-osaline meditatsioon, mis aitab inimestel paremini magada, rahuneda pärast tööd, olla rohkem kohal.“

    Ehtne joogavanaema

    „Iga kord, kui ma söön hommikust, panen tillukesele taldrikule ka eraldi palukese – see on minu viis tänada oma esivanemaid. Et nad mind juhatavad, et nad on minuga, näitavad teed. Sest ma tunnen, et me pole üksi. Meid toetatakse, juhatatakse. Mu vanaema tegi samamoodi ja ma õppisin temalt üldse väga palju. Ta oli nagu ehtne joogi, aga ta ei teinud kunagi joogat. Kummaline oli taibata, et paljud teadmised, mida vanaema mulle noorena õpetas, kordusid hiljem joogaõpetajate koolitusel. Ma arvan, et see aitas mul ka nii kiiresti suhteliselt noorelt joogaõpetajaks saada, sest mulle tundus, et ma teadsin neid asju.“ Või on see ka Justini Aafrika juurtest. Sest näiteks tema taskuhäälingust selgus, et Aafrika usundid on olemuselt kaasavad. Neil on oma pühakud ja kui nad kuulevad võimsatest tegelastest, nagu Jeesus või Buddha, siis nad võtavad  ka nemad oma usundisse, kombineerides kõike, mis tundub hea ja õige!

    Isiklikud teemad

    „Praegu tegelen ma oma romantiliste suhete teemaga. Mul on olnud nii palju edu oma töös ja spirituaalse poole peal, et need valdkonnad on mul loomulikult olnud rohkem fookuses. Aga nüüd ma tahan, et minu vibratsioon suhete vallas oleks sama kõrge nagu muudes valdkondades,“ jagab ta.

    „Kui ma fokusseeritult oma raamatu kallal töötasin, elasin pool aastat tsölibaadis, ei kohtunud kellegagi. See oli minu jaoks tervendav, sest ma märkasin mõningaid mustreid, mida ma ei taha endaga kaasas kanda. Need ei olnud midagi halba, aga lihtsalt mitte kõrgeim võimalik vibratsioon. Nüüd ma hakkan deitimise maailma tagasi minema uute mustritega ja vanu harjumusi kaasa ei võta. Aga kuidas täpselt, seda saan ma öelda aasta pärast.“

    Justinile tundub, et nii paljud klammerduvad teise inimese külge vajadusest olla tunnustatud, aktsepteeritud ja tahetud. „Tegelikult peaksime me kõik tahtma armastust, tunnustust ja aktsepteerimist iseendalt. Praegu ma töötan selle kallal, kuidas tõesti armastada iseennast nii täielikult, et mul pole vaja kellegi teise tunnustust. Tavaliselt tahetakse suhtes olla selle pärast, et me tahame teisele poolele meeldida või et me oleme endaga rohkem rahul, kui meil on keegi. Aga see ei tööta nii! See viib alati sellele teele, et meil on teist inimest vaja selleks, et olla õnnelik. See on kaassõltuvus! See on ülimalt ebaterve ja see ei vii kunagi õnnelik olemiseni. Aga enamik inimesi on kaassõltuvuslikes suhetes, kaasa arvatud jooga- jm vaimsed inimesed – kõik! Ja nii ma tunnengi, et tõeline sügav partnerlus pole selles kaassõltuvas seisundis. Me tõmbame ligi seda, kes me ise oleme. Nii et kui me tahame ideaalset partnerit, siis peame ise see kõigepealt olema. Ja seda ma praegu teengi.“

    Inspiratsioon loodusest

    Justin saab inspiratsiooni loodusest. „Mulle meeldib lihtsalt loodust vaadata. Mulle meeldib puude all maas istuda, selg vastu tüve, paljajalu. Mu lemmikpuud on sekvoiad, Californias on neid palju. Kui mul on mõni oluline küsimus, siis ma lihtsalt lähen puu alla ja püüan seal lõdvestuda. Ma kujutlen, kui kaua see puu on seal kasvanud, kui palju näinud, kui visa ta on, kui palju lehti langetanud, et saaks anda ruumi uuele algusele, igal aastal uuesti ja uuesti. Puu ei hoia ju lehti kinni, kui lehed on valmis lahkuma, ta lihtsalt laseb neil minna. Nii et kui mul on elus väljakutse või ma pean tegema karmi otsuse, siis püüan kehaliselt lõdvestada end puuga üheks, tunda, kuidas tema energia aktiveerib minu julguse ja tarkuse. Et mitte karta minna läbi raskete valikute, mitte karta minna oma teed, teades, et kõik on lihtsalt tsükkel, kõik, millest me lahti laseme, tuleb tagasi, nii et iga puu meenutab mulle seda ilusat kujundit hoidmisest ja lahtilaskmisest. Kui elu nii võtta, on kannatusi vähem.“

     Justin on Joogafestivali peaesineja 27.-28. juulil Haapsalus.

    Osta oma Joogafestivali pilet SIIT

    Fotod Photos by Jamaal

    Stiil Marju Randmer-Nellis

  • Raamat kui maiustus

    Raamat kui maiustus

    Lõpetasin just maiustamise.
    Raamatuga.
    Mikita “Kukeseene kuulamise kunstiga”.
    Jah, ma maiustasin tekstiga, sest öeldu on Mikital nii sügavalt läbi tunnetatud.
    Sest see kõnetab mingil ürgsel tasandil ja heliseb minuski.
    Ja olles elanud mitu aastat erinevates riikides, tean, et olen teistmoodi.
    Ugri, noh.
    Ja tekst oli mu jaoks ka intellektuaalsel ja poeetilisel tasandil nauditav – mis vaimustav sõnavalik!
    Ja see humoorikas tempokas kõnepruuk.
    See kõik kokku ongi minu meelele maiustus.

    Taluõu, suguvõsa männimets ja mererand – need on eesti vaimu neli nurgakivi. Need on elu algosad, millest luuakse midagi suurt ja ülevat.” Nii kirjutab Valdur Mikita.

    Tantsisin peenarde servas ja vaatlesin sõbranna taluõue kui meie kultuuri keskpunkti.
    Ja olin lummatud!
    Proovisin esimesed haikud kirjutada.

    Aga jään siiski ajakirjade ja raamatute juurde.
    Jaaniööl, valguse pühal olen seekord hoopis lõunamaal, Horvaatias, kus päike loojub juba 20.53.
    Koolitusel. Õpin seal lugusid jutustama.

    Mõnusaid valguspühi ja suve sumedat tulekut!

  • Varasuve mõtisklus

    Varasuve mõtisklus

    Mõned metsistunud õunapuud karjamaa kivivarel on õites ja metsmesilane mu aidaukse alt teab seda hästi.Neil magusail päevil, kui maist hakkab saama juuni – kuu, kui sireliõied muudavad jumet, kuu, kuhu mahub mõlemat, nii kevadet kui ka suve –, tõttan südasuviselt soojal keskpäeval peale hommikust jahutavat jalutuskäiku kooskoeraga mereranda, aidatoast õuemurule vana talulaua äärde.

    Kuniks silitan peoga luitunud puitu, jõuab suitsupääsuke sidistada mulle vanade meistrite saladusi, metsmesilane anda mulle miskit mõista.

    Kerin uuesti kokku-lahti harutatud lihvimismasina juhtme, kaanetan avatud lakipurgi. Õigus on sul, suitsupääsuke – sõber suveajal vanadele taludele, aitadele, lehmalautadele ja heinaküünidele, suur sõber minule.

    Siin mereäärses suvekodus ei pea ma paljuks pühendada poolt päeva köögilauale, millele pea sajand laotud ahjusooje leivapätse, seatud saunast toodud suitsusinki, tõstetud tünnist soolatud silku, peopäevil pimedamast sahvrinurgast puskaripudeleid. Nii sean tammepuust klotsile peenema liivapaberi – tahan lihvimata jätta leivanoa ja tahmunud teekannu jälgi, tuua esile tisleri jäetud daatumi. Mõnikord tahame, et aeg jätaks jälje, mõnikord, et aeg kaotaks jälje, mõnikord kaotame selle ise – kui seda vajagi poleks.

    Õhtuhakul, kui tuleme koeraga, kes madalas veeski kõhuli kippus veel kivivarju, jahutavalt jalutuskäigult mere äärest, kui päevasele suitsupääsukesele sekundeerib piiritaja – see hämarduvate õhtute armastaja. Neil pole siin pesa, nad tulevad kiirete sööstudega kusagilt kaugemalt. Siis tõstan laua tagasi tuppa ja merelt peegelduv valguselaik mesilasvahaga õlitatud pinnal justkui meelitaks seadma sinna oma meelisraamatuid.

    Ööhakul, kui täiskuu valgus kohtub laudpõrandale laotatud kaltsuvaibal õhtukumaga – mis imeline hetk! −, tunnen raamatuid sirvides rõõmu, et petrooleumilamp peab veel ootama pimedamaid aegu.

  • Sinu suvine mõttekaaslane – Hingele Pai ajakiri

    Sinu suvine mõttekaaslane – Hingele Pai ajakiri

    Millest Hingele Pai suvenumbris juttu on?

    Mõned nopped:

    • Kaanel: karismaatiline ja üliäge meditatsiooni- ja joogaõpetaja, muusik Justin Michael Williams – Joogafestivali peaesineja Haapsalus!
    • Aasta kohvri otsas
    • Kahekümnendates isaks
    • Moodsa aja stressipeleti
    • 5 lapse emana kultuurielus aktiivne
    • Investeerimiskolumn: kasvule suunatud
    • Metsaroheline taldrikule!
    • Justin Petrone mõtisklus
    • Suvine muusika playlist armastatud Mari Kalkunilt ja matkasoovitus loodusfotograaf Karl Adamilt + palju muud huvitavat ja inspireerivat – reklaamivabalt 130 reklaamivabal leheküljel

    TELLI OMA SUVINE MÕTTEKAASLANE SIIT

    Hingele Pais süüvime loomulikesse elamise viisidesse elu kõikides valdkondades ning anname välja värkse mahuka väljaande igal aastaajal. Käsitleme elulisi teemasid, pakume lahendusi elu tõelistelt olulistele küsimustele ning teeme hingele pai Eesti loovate hingede loomingu ja praktiliste soovitustega, tuues sinu koju meelerahu, teadmisi, inspiratsiooni ja naudinguid elu ehedatest asjadest.

    • Teemad ajakirjas: meelerahu, tervis, ilu, kodu, suhted, lapsed, loodus, eneseteostus.
    • 100% originaallooming
    • 130 lehekülge puhast sisu – teadlikust ja loomulikust eluviisist lihtsa ning kauni vormiga
    • Seda kõike reklaamivabalt.
    • Astume kaante vahelt ka päris ellu, seda nii kaasaegsete interaktiivsete osade kui kogukonnaüritustega
    • Hingele Pai ilmub korra igal aastaajal alates 1. märtsist 2017.

    ILMUMINE

    Hingele Pai ilmub 4 korda aastas:
    kevad – märtsi algus
    suvi – juuni algus
    sügis – septembri algus
    talv – detsembri algus 

  • Tugeva immuunsuse kaks alustala

    Tugeva immuunsuse kaks alustala

    Immuunsüsteem on terve süsteem ja seepärast on raske öelda, mis oleks see üks või paar asja, mis immuunsüsteemi tugevdaks. Kaks kõige olulisemat laiapõhjalisemat tegurit on aga teada. 

    Need on väga lihtsad: üldine stressitase ja elustiil.

    1. MADALAM STRESSITASE

    Stressi puhul mõjutab immuunsust just pigem üldine stressitase ja mitte hetkelised stressi tekitavad olukorrad. Olen lugenud, et mediteerimine tugevdab immuunsust rohkemgi kui füüsilised joogaharjutused ja seda puhtalt selle pärast, et meditatsioon alandab stressitaset ja aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi nii võimsalt. Vähem stressi, tugevam tervis.

    Mis aitaks sinu elus stressitaset alandada? Alati ei aita meditatsioon, vaid tuleb ka oma elu, suhteid või tööd ümber korraldada.

    2. TERVISLIK ELUSTIIL

    Harvardi ülikooli meditsiinikooli uuringutulemused ei toeta ideed, et immuunsust üldse väga saakski tugevdada mingi ühe või paari asjaga, kuna immuunsüsteem on ikkagi süsteem ja poleks ka mõtet paari komponenti tasakaalust välja viia. Ja kuna immuunsüsteem on terve süsteem, siis on ka uuringute põhjal tegelikult raske öelda, mismoodi milline tegur täpselt mõjus, sest igal hetkel on tegureid (mh psühholoogilisi) nii keeruka organismi nagu inimese puhul siiski rohkem kui üks.

    Küll aga ollakse Harvardis seda meelt, et üldiselt tervislikuma elustiiliga on ka immuunsus tugevam. Milline see “tervislik elustiil” siis on?

    Ta arvestab keha vajadustega ja funktsionaalsusega. Näiteks et me vajame liikumist (kuigi nii mugav on istuda ja pimeda/külma ilmaga toas olla) ja kvaliteetset toitu. Ja muidugi peame arvestama, et oleme kõik erinevad, ka iga elustiil peaks seega olema individuaalsete erinevustega.

    Üks pool ongi elustiil, meie pidevad harjumused. Omaette teema on küsimus, mida kriisis (haiguse esimeste märkidega) teha.

    Loe immuunsust toetavate toitainete kohta lähemalt SIIT

    P.S Harvardi ülikooli meditsiinikooli uuringud on näidanud, et mõõdukas külmetamine ei tee immuunsusele häda.

  • #HINGELEPAIMATK: Koguva küla – võluvalt unine pärl

    #HINGELEPAIMATK: Koguva küla – võluvalt unine pärl

    TEKST JA FOTO KARL ADAMI

    Kuidas alguspunkti jõuda: Kuivastu sadama poolt tulles sõida Kuressaare suunas ligi 14 km Piirini, kust silt näitab Koguvasse ja Muhu muuseumisse 6 km.

    Mul on traditsiooniks kujunenud, et Muhumaad puudutab mu jalg enamjaolt kevaditi, enne kui puhkusemõtteis rahvamassid meie läänesaared hõivavad. Muhumaal on rohkelt kaunist ja head. Hea on näiteks ahjusoe Muhu leib; kenad aga on nii õitsevad hallkäpad hiliskevadisel karjamaal kui ka veidi püsivama iluga Koguva küla Muhu saare lääneosas. Koguva küla oma hästi säilinud taluehitistega on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvaim näide ja tõeline pärl.

    Kui kevadisele külatänavale põikad, tervitavad rohked saare-ja vahtrapuud, mis üle talutarede koolduvad; sammaldunud kiviaiad, millel merdnäinud paadid puhkamas, ja päikesevanni nautivad kassid. Rahustav ja kohati unine saare õhkkond, millest sisemaa inimesena nii mõnigi kord puudust tunnen.

    Lisaks rahulikule olustikule võib silma jääda, et saare kevad on veidi teistsugune. Olen tähele pannud, et kevadine olustik võib saarel pead tõsta juba küünlakuu lõpul, kuid see ei tähenda, et saarte loodus edestaks kuidagi mandri oma, kus puulehed rulluvad ikka veidi varem lahti. Ometi on tunne, otsekui valitseks saart pärast küünlakuud igavene kevad.

    Kui hing ihkab lisaks külaõhustikule ka veidi metsikumat minevikuhõngu, saab seda Koguva ja Igaküla vahel laiuvalt loopealselt. Just seal võib aimu saada sellest, milline nägi välja Lääne-Eestile omane kadakane karjamaa enne seda, kui taolised alad kasutusest järk-järgult välja langesid. Eriti kauniks muutuvad need loopealsed suvesooja pealetungiga, siis, kui pikk kevad läbi saab. 

    Koordinaadid (alguspunkt):
    58°35’48″N, 23°4’56″E –Muhu Muuseum, Koguva küla, Muhu saar, Saare maakond
    Pikkus: Parasjagu nii pikk, kui on soovi
    Raskusaste: Kerge

    Kas teadsid, et…

    …Koguva külas asuv muuseum avati kirjanik Juhan Smuuli sünnikodus Tooma talus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal.

    …Koguva tarede palgid tuli tuua mandrilt, vaid paatide kiilupuuks sobivaid tammesid leidus külametsas.