Ostukorv

Tag: hingele pai ajakiri

  • 8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    8 aastat Joogafestivali kogemust: 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks

    Igal asjal on oma algus. Mõte. Idee. Nii ka Joogafestivalil. Ideed toites ja sellele mitmekesi elu andes kasvab see elujõuliseks. Samamoodi kasvas Joogafestival. 2012. a oli meil 800 osalejat, eelmisel suvel juba 1300.

    Millised on meie õppetunnid korraldamise kaheksa aasta jooksul? Siin on peakorraldajana minu 10 soovitust südamega sündmuse korraldamiseks.

    1. Küsi endalt: “Miks ma seda teen?”

    Sellele küsimusele vastuse teadmine annab sulle sihi, motivatsiooni, väe ning aitab sind läbi emotsionaalsetest ja füüsilistest mõõnadest.

    Esimese festivali korraldamise poolteiseaastases protsessis küsisin endalt sageli, miks ma seda teen. Olin samal ajal ka rase ja töökoormus oli suur, vahel kahtlesin oma oskustes ja võimetes, mõnikord olin finantsilise riski või vastutuse hirmust peaaegu kangestunud. Kui olin murdumas, aitasid teised tiimiliikmed mul sellest kahtlusest ja surnud punktist üle saada.

    Teadsin, et teen seda lihtsalt tugeva inspiratsiooni ja selge visiooni pärast, selle nimel, et luua rohkem head ja pärast tunda rahulolu. Kui väike see soov tegelikult on – rahulolu – ja kui suur võib olla see, mida me selle nimel oleme võimelised panustama!

    Jah, korraldasime esimest Joogafestivali poolteist aastat, et kõik saaks maksimaalselt hästi tehtud. Sellest viimased pool aastat töötasin isiklikult vähemalt 6 tundi iga päev (mitte iga tööpäev, vaid iga päev) Joogafestivali kallal. Seda oli palju rohkem, kui päikeselises linnusehoovis vilksatanud idee taga aimata oskasin. Lisaks panustasid teised tiimiliikmed endale teada oleva aja. 🙂

    2. Suuri asju tehakse hulgakesi

    Kui ma õigesti mäletan, siis esimesel Joogafestivali kohtumisel oli meid 16 sõpra, kes kõik olid valmis moel või teisel oma õla korraldamisele alla panema. Mõni kuu hiljem asutasime MTÜ Joogafestivali, millel on neli liiget. Erinevad kompetentsid, kogemused ja isiksused – nii on ideaalne, sest oleme piisavalt erinevad eelistamaks erinevaid tööülesandeid ja toomaks erinevaid vaatenurki. Meie olemegi korraldajate tuumik, kes töötavad festivali nimel kogu aasta, lisaks on meil veel kuus iga-aastast abilist omas nišis.

    Sel suvel toimub juba seitsmes Joogafestival Haapsalus ja viimati oli osalejaid kokku umbes 1300. Talviti oleme joogafestivale teinud kolm korda ka Tallinnas. Praegu juba korraldame otsapidi ka järgmise suve Joogafestivali: läbirääkimised peaesineja ja mõnede teiste esinejatega käivad.

    Meie tiimi väärtuslikud liikmed 2018, enamik neist teenelised st igal aastal:

    Anne Kallas, Ireen Järvekülg, Mihkel Lubi, Kent Raju, Sirli Seliov, Hälys Laanemäe, Maria Helena Luiga, Kati Valbet, Monika Kuzmina, Elviira Eessaar ja Ülle Jehe.

    Fotol (Mari-Liis Nellise foto) on eelmise aasta tiimist need, kes said festivali avamise saginas mahti lavale astuda:

    Vasakult: Monika Kuzmina, Sirli Seliov, Anne Kallas, Merit Raju, Mihkel Lubi, Regina Sirendi, Kati Valbet, Hälys Laanemäe.

    Suur-suur tänu teile!

    3. Ole valmis 1001 detailiks

    Festivali korraldamine koosneb vist küll tuhandest detailist. Meil näiteks 50 osalejat ja igaühe tehnikavajadused, ööbimine, programmi paika saamine ja varakult kogu veebiinfo kogumine; 70 vabatahtlikku – igaühe kompetentsid, tööülesanded, saabumiskellaajad, särgisuurused; 7 asukohta ja kõigi tehnika ja dekoratsioon, lepingud, avaliku ürituse load; 100 bazaarikauplejat, nende müügiplatsi suurused, elektrivajadused, see, kas kellegi foodtruck mahub iidsest linnuseväravast üldse sisse; kahes keeles veebisait (oleme teinud ka kolmes keeles, aga selle värskena hoidmine oli keerukas, kuna kasutasime pidevalt tõlgi abi); intervjuud, artiklid, bännerid ja muu turundus ja PR, plakatite laiali viimine; tehnilised detailid, dekoratsioonid, tiim, ootamatud lisakulutused ja -kohustused jne jne.

    4. Mõtle läbi plaan B

    Muidugi tuleb kohanduda oludega – oleme vist ainus või vähemasti üks väheseid vabaõhusündmusi, millel on alati olemas plaan B siseruumi näol. Põhiprogramm toimub Haapsalu linnusehoovis vabas õhus, paljud töötoad ja loengud siseruumides, aga mitmel aastal on siiski tarvis läinud ka linnusehoovi programmi jaoks alternatiivset siseruumi – kord vihma, kord äikese, kord liivatuisu pärast!

    5. Käi ajast ees

    Joogafestivalil on kahel päeval 11 tundi programmi paralleelselt seitsmes asukohas, kokku 50 programmipunkti. Kavas on joogatunnid, tants, muusika. Meil on suur osa esinejatest alati uued, programmis ükski punkt ühelgi aastal ei kordu samasugusena. Oleme laiendanud vaadet joogale, lisades laste ja beebiootel emade jooga, paarijooga, ekstaatilise tantsu, rahvamuusika, joogatunni elava muusika saatel, ööprogrammi gongihelidega jne.

    Kõige rohkem oleme ajast ees käinud oma meestejooga töötubadega ja nüüd on aeg meile selles osas järgi jõudnud ja päris palju mehi osaleb joogafestivalil ja töötoad on olnud päris täis. Seekord on meil ühes saalis lausa kolm meeste tundi järjest: meestejooga, aktiivmeditatsioon meestele ja vestlusring vabaduse teemal.

    6. Laiene ja kasva

    Lisaks joogale oleme aastatega toonud programmi hulga rohkem muusikat ja tantsu kui esimesel festivalil. Joogafestival on teadlikkuse ja elurõõmu festival, see on kvaliteetsema, rahuldustpakkuvama, tervislikuma elu festival. Meil on ka palju taimse ja käsitöötoidu pakkujaid. Kõik alkoholi-, liha- ja enamasti ka valge suhkru vaba! Tõesti, lapsega (mu laps on näiteks nüüd 5-aastane) võib täiesti rahuliku südamega jalutada sel bazaaril!

    Oleme eksperimenteerinud – teinud kokkamistöötubasid, naerujoogat, akrojoogat, pakkunud eriti autentset vürtsikat toitu, otsinud sponsoreid, teinud eksperimente meedias.

    Tervisekaupade ja taimse toidu bazaar on aasta-aastalt kasvanud ja nii saab maitse- ja ilumeelele uusi elamusi pakkuda ligi 100 pakkuja juures nii linnusehoovis kui ka kultuurikeskuses ja selle ees. Bazaaril osalemine on prii sissepääsuga.

    7. Emba ootamatusi

    Ükskord oli kohe linnusemüüri taga rokikontserdi soundcheck. Jeerum, aga meie õhtune kontsert?! Käisime nendega asja arutamas – kas tõesti on 100 meetrise distantsiga antud meile ja neile avaliku ürituse luba? Jah, suvi on üürike, nädalavahetusi vähe, üritusi palju! Pidasime hinge kinni, et tuule suund muutuks või et meie helitehnika oleks võimsam. Kõik sujus.

    Eks seda ole olnud mitmeid kordi, et vaatame tiimiga koos taevast ja erinevaid ilmaennustusi just selle pilguga, et vabaõlulava kolimine võtaks vähemalt 45 minutit – mida arvata sellest, mis võiks taevast lähema 45 minuti jooksul tulema hakata? On olnud üllatavalt keeruline mõistatada, aga kõik on vaatamata sellele kenasti sujunud!

    Ootamatustega on veel see asi, et need ei tohi kuidagi osalejatele välja paista. Need tuleb muuta sündmuse orgaaniliseks osaks – umbes et just nii see oligi mõeldud (mis siis, et selle taga oli palju närvipinget ja sahmimist).

    8. Isiklikeks väljakutseteks valmis!

    Isiklikult mulle oli kahel aastal eelnevast kuuest olnud selline väljakutse, et ma pole peakorraldajana ise saanud festivalil kohapeal olla. Eelmisel festivalil olin täiesti pikali voodis ja haige, kord varem olin ootamatul reisil Indias, millest ei saanud ära öelda. See on tähendanud festivali ajal väga palju helistamist, smsi’mist ja püüdu lõdvestuda, et kõige eest on hoolt kantud. Ja kantigi. Aga seda muidugi hea planeerimise ja põhjaliku ettevalmistusega. Aga number üks väljakutse oli kohe esimese festivali eel see, et olin lapseootel koos korraliku iiveldusega 😀

    9. Leia toetust

    Igati chillim on teha mida iganes, kui sul on mitu sissetulekuallikat. Sündmuste korraldamisel on see piletitulu, müügikohtade (nt toitlustajate) tasud ja sponsorite toetus. Leia inimesed, kes on ses osas väga head networkijad ja läbirääkijad ja siis saad kergemalt hingata ka kogu finantsstressiga.

    10. Naudi kinkimise rõõmu

    Mõned aastad käisime ringi küsimusega, milline võiks olla festivali heategevuslik mõõde (lisaks sellele, et loodetavasti kõigi osalejate elukvaliteet paraneb, kui kasutada festivalil kogutud teadmisi!).

    Oleme nüüd juba neljandat aastat kutsunud Joogafestivalile priipääsmega Läänemaa Suurperede Liidu ligi 80 ema või isa ja nende lapsi – nende peres kasvab minimaalselt 4 alla 19-aastast last ja keskmine laste arv peres on 6. Emadel, eriti suurperedes, on raske leida aega enese jaoks ja sageli napib ka võimalusi. Tahame pakkuda neile suurperede emadele võimalust Joogafestivalil puhata ja saada aimu joogapraktika taakaalustavatest tehnikatest.

    Ja eks oma korraldatud sündmus ole kingitus ka endale ja mõeldud nautimiseks.

    Teisel festivalipäeval võtame tihtipeale ise ka mõnest töötoast osa ja saame end korraldamisest korraks välja lülitada 😉

    Jõudu ja rõõmu sulle sinu enda sündmuste korraldamisel!

    Kohtume Haapsalus 28.-29. juulil 2018! Piletid on 15. juulini 59€, kohapeal 79€ Vaata programmi ja osta pilet siit

    + Kui tahad midagi lihtsat ja ergutavat oma hommikurutiinide juurde lisada, siis siit saad teada, kuidas:

  • 4 soovitust riietumiseks lapseootuse ajal

    4 soovitust riietumiseks lapseootuse ajal

    Paljudes traditsioonilistes kultuurides on rasedus uhkuseasi ja seda näidatakse meeleldi ning rõhutatakse ka riietuses. Mõnedes kultuurides aga hoopis varjatakse telgikujuliste riiete alla – see võib olla nii häbelikkusest kui ka mugavuse ja tuulutuse pärast.

    Maailma esimene rasedariiete pood avas uksed New Yorgi Viiendal avenüül veidi enam kui sada aastat tagasi nime all Lane Bryant Maternity Wear Store, kuid paljudele naistele oli ikkagi ebameeldiv eksponeerida oma ümmargust kõhtu avalikult. Kuni alles 1990ndate (!) alguses oli Demi Moore’i alasti beebiootel keha ajakirja Vanity Fair esikaanel. Sellele järgnesid teisedki naiskuulsused oma beebiootust rõhutades ja nii kujunes beebiootel kehale vähehaaval uus imidž – iseseisev ja eneseteadlik naine, kes on uhke naiseksolemise erilisuse üle. Ja moodi läksid stiilsed rasedariided.

    Öeldakse, et naise välimus muutub rasedushormoonide tõttu veelgi kaunimaks ning jume säravamaks. Beebiootel naine on kütkestav ja naiselik, ta justkui õitseks! Naine tunneb end tavaliselt eriti veetlevana ja on põhjusega uhke oma õnnistatud seisundi üle.

    Beebiootus – ükskõik, mismoodi see alguse sai või mismoodi sa end tunned – on selleks, et seda pühitseda!

    Näiteks pane selga kaunid riided – eriti naiselikud, eriti rõhutavad. Värvilised, triibulised, täpilised, valged, roosad, lillelised, pitsilised… Naudi ja rõhuta oma keha sensuaalsust, oma väge kasvatada enda sees teine inimene ja oma oskust sünnitada ta oma kätele! Ära mõtle sellele, et tumedad riided teevad saledamaks, sest praegu on tõesti see aeg, mil sul ei ole vaja olla sale! Sa ei tohigi olla sale! Kõik need hoolega silmas peetud beebiootuse ajal lisandunud 15 või 25 kilo on väga teretulnud koos sinu beebiga!

    Milliseid riideid valida?

    • Kasuta mugavuse nimel spetsiaalseid kõhutoestusega riideid või suurema kõhuga ka bandaaži. Väga olulised on ka kvaliteetsed rinnahoidjad, millel pole sees traate ja mis poleks push-up efektiga, valid laseksid rinnal (piimajuhadel ja lümfiteedel) natuke liikuda. 
    • Vali heledates toonides või lausa valget värvi riided. Valge on puhtuse, siiruse ja õrnuse värv ja see sobib väga hästi beebiootuse ajal. Mu beebiootajate kursuse naised on mulle öelnud, et nad ei julge kanda valgeid riideid, sest need tekitavad avalikes kohtades liiga palju tähelepanu. Nad ei taha seda pilku, tähelepanu, mida kõhuga naistele niikuinii pööratakse. Valge värv kiirgab tõesti ja just seepärast on ta meile kaitseks – valge peegeldab kõik tagasi. Valge laseb meie elektromagnetväljal suuremana paista ja on seepärast meile hea kaitse nii nn halva silma kui ka võõraste mõtete ja väidetavalt isegi viiruste eest. Aasia pool joonistati vanasti oma lapseootel kehadele hennamustrid peale ja meie mail riputati enesele külge läikivad hõbeehted kurja ja kadeda silma vastu. Neidki võiks proovida, just eelkõige enese kaunistamise ja pühitsemise pärast, aga miks mitte ka salajase kaitsena. 
    • Kanna riideid, mis ei pigista (lasevad vabalt hingata ja seedimisel toimida) ja katavad su naba. Hoia oma kõht ja naba riietega kaetult, sest beebi on nabaga otseselt seotud ja väga tundlik. Eriti linnas on palju inimesi, palju erinevaid mõtteid ja igasugust energiat – ja need võivad beebit mõjutada. Kui su naba tuleb juba välja, siis oled ka ise eriti tundlik ja vastuvõtlik, su retseptorid on väljapoole. 
    • Eelista naturaalseid materjale – linane, puuvill, vill või siid (või viskoos). Need hingavad ja on naha vastas mõnusamad ja loomulikumad kui sünteetika.

    NB! KINGITUS SULLE, kui oled või soovid olla peagi beebiootel ja teadlikult selleks valmistuda:

    Registreeru Hingele Pai tasuta vebinarile “Kas jooga aitab sünnitada?”

    Registreeru SIIN 

    Vebinari külaline on pere- ja sünnitoetaja, joogaõpetaja, imetamisnõustaja ja 3 lapse ema Aale-Triinu Sonn, intervjueerib Hingele Pai peatoimetaja Merit Raju.Registreeru vebinarile SIIN

    Vebinar toimub 5. juulil 2018 kell 19-20, laivis osaledes saad ka oma küsimuse Aalele esitada. Aga saadame vebinarile registreerujatele pärast ka järelevaatamise lingi, et saad hiljem vaadata-kuulata kasvõi telefonist.

    P.S. Aale-Triinu Sonn esineb ka 28. ja 29. juulil 2018 Haapsalus Joogafestivalil – vaata tema põnevaid töötubasid ja vestlusringe lapseootel ja värsketele emadele SIIT

    Artikli foto: Sandra Palm

    P.S Olen kirjutanud lapseootel naistele mahuka inspireeriva raamatu “Kõhule pai”.

  • Põhilised eeterlikud õlid minu päevas

    Põhilised eeterlikud õlid minu päevas

    Minu päev algab ja lõpeb lõhnadega. Kui ma hakkasin sügisel kuulama taskuhäälinguid eeterlikest õlidest, tundus mulle üllatav kuulda, et neid saab kasutada kõigeks. Kuidas kõigeks? Nüüd olen läbi oma kogemuse jõudnud sama arusaamani (kuigi palju on veel avastada). Milline näeb välja minu lõhnav päev?

    Pärast mõnusaid hommikusi harjutusi voodis ja oma lapse tervitamist ja musitamist lähen vannituppa ja segan kokku umbes teelusikatäie oliiviõli või kookosõli ja eeterlikke õlisid, võtan need suhu ja hoian 5-20 minutit – sel ajal ma räägin väga vähe ja toimetan niisama vaikselt. See on oil-pulling, et eemaldada kehasse linnaelu ja loomuliku ainevahetuse tagajärjel paratamatult tekkivaid mürke.

    Minu oil-pulling retsept: 1 tl kookosõli + 1 tilk teepuu (või mürri või piparmündi või viirukipuu) eeterlikku õli. Tegelikult saab oil pullingut teha ka ilma eeterlike õlideta 🙂

    Saan sel suvel 40, artiklit kõige ülal illustreerival pildil on meigita ja töötlemata selfie 😀 Näokreemi ma ei kasuta, pritsin näole lillevett ning määrin peale õli: jojobaõli ja eeterlikud õlid nagu noorendav viirukipuu, rahustav lavendel, nahka siluv helichrysum ja hawaii sandlipuu, antibakteriaalne mürr ja helget tunnet kinkiv roos.

    Kööki jõudes alustan 1 klaasi sooja veega, millesse olen lisanud 1 tilga sidruni ja apelsini eeterlikke õlisid. Need aitavad jällegi ainevahetusega paratamatult kaasnevaid toksiine kehast välja ja tasakaalustavad ajupoolkerade koostööd ning tugevdavad immuunsust ja tõstavad meeleolu.

    Hommikusöögiks söön marjasmuuti leotatud ja pestud toortatra ja 1 tilga ingveri eeterliku õliga. Seedimisele. Immuunsusele. Energiaboostiks.

    Just täna olid meie tänava lapsed juba varakult õues ja päike nii soe, et tänavatõrv sulas juba hommikul ja neil muidugi näpud korralikult tõrvased – sidruni eeterlik õli vatitupsul võttis selle ootamatu kergusega maha. Seni, kuni naabrinaine googeldas, mis tõrva maha võtaks ja tuli nõutult õue, olid mul juba ühe poisi käed puhtad.

    Lõuna ajal jalutama minnes ja pesu masinasse pannes lisan pesuloputussahtlisse 10 tilka teepuu, lavendli või sidrunheina eeterlikku õli. Pärast võtan välja ja panen kuivama lõhnava pesu.

    Päeva teisel poolel joon mõnikord laimi eeterliku õliga joogivett või kui kui on avokaadot, siis teen leivamäärdeks guacamole (1 kahvliga pehmeks pressitud avokaado, 2-3 tilka laimi eeterlikku õli, soola, pipart – valmis!).

    Põrandaid pesen sooja vette lisatud paari tilga sidruni ja apelsini eeterliku õliga. Söö või põrandapesulapp ära 🙂 tsitruselised tõstavad tuju ja nii on mu põrandapesu tõeline rõõm ja mõnu.

    Saunakerisele leiliveeks meeldib mulle eukalüpt või kadakamarja eeterlik õli (1-2 tilka kulbitäie peale).

    Kassi kraapimise vastu määrin aknaraamidele pisut sidrunheina õli – muidu kipub ta kodu lammutama, väljendades soovi õues hiiri taga ajada. (NB! Hiljem lisatud: Googeldasin, et sidrunheina eeterlik õli (nagu ka tsitruselised) on kassidele mürgine, nende maksas lihtsalt pole ensüüme, mis tuleks nende lenduvühenditega toime. Ära seda oma kassi peal katseta ja mina ka enam mitte.)

    Lapse saadan õuemurule puukide ja sääskede eemale peletamiseks eeterlike õlide seguga, mis pole mul praegu käepärast, aga on kirjas Hingele Pai suvenumbri viimastel lehekülgedel suvise inspiratsiooni all.

    Ja ennast lõhnastan kõrvade tagant, meelekohtadelt ja randmetelt praegu enamasti puhta roosi eeterliku õliga, talvisel ajal kardemoni + roosi ja veel mõnede eeterlike õlide seguga. võin öelda, et mõjub maagiliselt nii endale kui teistele. (Lisan veel, et pärast keskkooliaega pole ma ühtki parfüümi tahtnud kasutada – nad on lihtsalt liiga intensiivsed ja ka toksilised sünteetiliste ainete pärast, mida neis kasutatakse looduslõhnade matkimiseks.)

    Õhtul panen lapsele padjanurgale tilga kas metsiku apelsini, greibi või lavendli eeterlikku õli või muud talle hetkel meelepärast õli, isegi kui ta valib midagi ergutavat. Ta ise ütleb ka voodisse rutates (tõsijutt! Ja see polnud nii enne eeterlike õlide kasutamist!) armsalt: “Lavendel juba ootab mind!”. Ja mõnikord räägin talle uneloo, kuhu lavendel teda viib, aga ta peab seda pisut liiga titekaks ega luba seda lugu eriti sageli rääkida.

    Vaba graafikuga elustiiliettevõtjana ja lapsega kahekesi elava emana tulen voodisse 2-4 tundi pärast last otse arvutist. Siis teen endale lavendli või vetiveri jalalaba- ja sääremassaaži neitsioliiviõliga (eeterlikud õlid mõjuvad ka läbi talla, kuna tallal on ju kõikide kehaosade peegelpunktid ning lõdvestavad mu rahutuid sääri).  Ja tilgutan lavendli eeterlikku õli 1-2 tilka padjale. Teen siis 12-minutilise meditatsiooni ja magan magusasti. Elus “enne eeterlikke õlisid” tuli mul ikka und oodata, kui tulin voodisse otse arvutist.

    P.S. Nagu iga asja puhul, mida sa sööd või jood või endale määrid või sisse hingad, on eeterlike õlide puhul väga oluline kvaliteet. Kirjutan eeterlike õlide valimisest ja kvaliteedi olulisusest teinekord põhjalikumalt. 

    Kutsun sind oma õlimaailmast osa saama TASUTA KOOLITUSEL 12. juulil kell 17.30-19 Kadriorus

    Koolituse teema: 10 põhilise eeterliku õli kasutamise võimalused kodus. Võiks lausa öelda, et pole muret, mis eeterlike õlide abil lahendatud ei saa 🙂 

    Osalemissooviga palun saada mulle kiri  merit@hingelepai.ee ja saadan sulle kohaletuleku juhised.

    Läbiviija: Merit Raju

  • Meditatsioon eralduses – miks sa seda teed?

    Meditatsioon eralduses – miks sa seda teed?

    Mäletan seda päeva üsna selgelt. Kuigi see oli poolteist aastat tagasi. Oli kaunis soe hilissügisene New Yorgi päev. Tol aastal elasin oma kaasa tantsutreeningute tõttu Brooklynis. Poolakate linnajaos – Greenpointis. Järgmisel päeval pidin New Hampshiere’i sõitma, et siis sõprade väikeses majakeses kuu aega üksinda mõtlusega tegeleda.

    Päeval, mis mul mõttes on, pidin aga pesumajja minema. See on kaks kvartalit meie New Yorgi kodust. Mõtlesin, et lühikese jalutuskäigu ajal teen kõne oma emale ja tuletan talle meelde, et homsest olen kuu aega „kadunud“. Ja siis kuu aega hiljem olen Austrias ja kolm kuud „kadunud“. Selles polnud iseenesest midagi väga uut. Olin ennegi Nepaalis, Indias, Austrias sarnase pikkusega eraldustes osalenud ja meelt treeninud.

    Aga see kõne üllatas mind.

    Rääkisin lühidalt oma plaanidest. Ja siis küsis ema natuke segadust peegeldaval häälel: „Miks sa küll seda peaksid tegema?“ Ma ei oodanud seda küsimust. Moment, kaks, kolm vaikust. Olin juba jõudnud pesumaja ukse taha ning oma mõttes olin enne seda küsimust juba kõnet lõpetamas. Veel paar momenti vaikust jälgides, kas mul tuleb mõni hea mõte. Meeles kaikus tühjus.

    Ühest otsast on sellele ju väga lihtne vastata. Ma tegelen oma meele treenimisega läbi mõtluse, sest see on tõenäoliselt kõige tähendusrikkam tegevus, mida ma tean.

    Samas see lihtne vastus toob pigem rohkem küsimusi. Mis mõttes kõige tähendusrikkam?

    Kuidas saab üksi kuskil majakeses istumine olla kuidagi tähendusrikas?

    Mis kasu minust on, kui olen eralduses?

    Selleks, et vastata sellele küsimusele sisuliselt, tuleb aga vaadata suurtele küsimustele otsa. Mis meile on elus üldse tähtis?

    Kui jälgin inimesi ning püüan mõista, mis neid liikuma paneb, siis ma ütleks, et see on soov olla rahulolev ja mitte olla rahulolematu.

    See võtab küll tohutul hulgal erinevaid vorme. Osad inimesed isegi ei nõustuks nende sõnadega, kuid kui tähelepanelikult inimesi jälgida, siis kõik suured ja väiksed teod on motiveeritud soovist tunda ennast hästi, õnnelikult, rahulolevalt ja mitte tunda selle vastandit. Keegi meist ju ei tõuse üles ega mõtle, et olgu täna võimalikult palju ebameeldivat mu elus.

    Kuidas aga selleni jõuda? Enamus meist üritab luua võimalikult head elu. Raha, sõbrad, armsatatud, huvitavad elamused, tähendusrikkad väljakutsed. Kõik suurepärased võimalused leida elus mõningast rõõmu ning elu hästi mööda saata.

    Samas mainitud rõõmu allikate üle omame me väga vähest kontrolli ning nendest tulev rõõm on väga mööduv. Teame ju väga hästi, kuidas iga uus asi muutub vanaks. Iga huvitav elamus möödub. Tähendusrikaste väljakutsete osas kaob tihti entusiasm. Lisaks sellele on alati võimalus, et juhtuvad õnnetused ja muutuvad asjaolud nii, et meil ei ole võimalik enam nii aktiivselt ja huvitavalt elada.

    Kas aga on võimalik tunda rahulolu, sõltumata välistest tingimustest?

    Kui vaadata lähemalt meie rahulolu ja väliste tingimuste seost, siis see ei tundu olevat põhjuslik. Asjad, kogemused, inimesed, mis varem meile rõõmu tõid, võivad mõne aja pärast seda mitte pakkuda.

    Samas võime vahel olla rahulolevad näiliselt viletsates oludes.

    See aga tähendab, et rahulolu tundub olevat palju rohkem oma meele küsimus, kui väliste tingimuste põhjustatud.

    Rahulolu, lahkus, hoolivus, teadlikkus oma meeles toimuvast, realistlik arusaam maailma muutuvusest ning kui vähe meil selle üle kontrolli on, ning mõistmine, millist rolli mängib meie meel oma kogemuste loomisel – kõik on ülimalt tähtsad üleüldise heaolu kogemiseks. Kui lähemalt vaadata siis tõenäoliselt tähtsamad kui ükski väline tingimus ise.

    Kas me saame aga oma meelt arendada? Kas on võimalik treenida tähelepanuvõimet ning märgata paremini mõtteid ja tundeid, mis meid mõjutavad? Kas on võimalik näha kõike, mida kogeme selgelt, aga samas mõista, et see on ainult meie vaatenurk ning kõik on kogu aeg muutumises?

    Kümme aastat tagasi ei osanud ma isegi selliseid küsimusi küsida.

    Mul oli tunne, et ainult materiaalne edu ei vii mind rahuloluni aga ma ei teadnud, mis võiks olla alternatiiv või täiendus, mis viiks.

    Minu üllatuseks tutvusin budismi õpetustega. Hüpoteesiga, et meil on võimalik oma meele suhtes saavutada palju suurem teadlikkus ning läbi selle oma meelt palju rohkem mõjutada tervislike harjumuste poole.

    Hoolivust, tähelepanu, kannatlikkust ja kõiki muid suurepäraseid meele omadusi, mida elus kõrgelt hindame, on võimalik treenida.

    Nagu keha ja musklit.

    On võimalik võtta aeg ning panustada sellesse, et meel oleks palju tugevam. Läbi paindlikkuse ja treenituse. Läbi teadlikkuse ning sõbraliku distsipliini.

    Nagu muskleid treenides on võimalik saavutada tulemusi, mida peetakse üliinimlikeks, on ka meelt treenides võimalik jõuda tulemusteni, mis tunduvad igapäevamõistes üliinimlikud.

    Vähemalt see on hüpotees. Väga huvitav hüpotees. Hüpotees, mis tundub olevat väärt, et investeerida sellesse nädalaid, kuid, isegi aastaid, et näha, kas on võimalik jõuda rahuloluni, mis on vähem sõltuv välistest tingimustest.

    Kuidas see kõik aga mõtluse ja eralduses olemisega seotud on? Kuidas ära jooksmine aitab?

    Kui oleme end tahtnud mingis vallas tugevalt arendada, oleme tõenäoliselt näinud, et toetav keskkond, täielik keskendumine ja kaaslased, kes liiguvad samas suunas, aitavad saavutada kiiremaid tulemusi.

    Sama on eraldusega. Selleks, et oma meelt paremini tundma õppida, tasub mõneks ajaks ennast eemaldada kõigist võimalikest välistest tähelepanu nõudvatest objektidest ja allikatest, et tõesti näha, mis meeles toimub. Ja et õppida, kuidas emotsioonide ja mõtetega, mis tunduvad nii tugevad, oma meeles tööd teha. Ilma võimaluseta ennast töösse matta või napsi võtta või sõpradega lõbutseda, sest kui vaadata lähedalt ning tunnistada ausalt, siis enda meele tegevusse matmine ei ole oma emotsioonide ja mõtetega tegelemine, vaid neist hoidumine.

    Eraldus, üksi või grupis on harjutuslaager. See ei ole ainult meeldiv elamus. See ei ole koht, kuhu minnakse rahus olema. Kui tõesti oma meelt lähedalt vaadata, siis enamasti on see palju raskem kui igapäevaelu, sest me näeme palju täpsemalt, mis meeles toimub.

    See on raske treeninglaager, et igapäevaelus oleks lihtsam.

    Et igapäevaelus oleks enda ja teiste ellu võimalik tuua rohkem heaolu, rahulolu. Läbi hoolivuse, läbi reaalsuse mõistmise, läbi teadlikkuse mõtetest ja emotsioonidest, mis meid mõjutavad. Läbi oskuse nendega iga moment tööd teha.

    Kas see ei tundu väärt aega ja pingutust?

    Kui mõte eralduses mõtlust proovida hea õpetaja käe all tundub sullegi huvitav siis Mikk korraldab juulis kaks mõtluslaagrit ilusas Eesti looduses. Vaata lähemalt SIIT.

  • 16 põhjust tegeleda joogaga

    Paljud alustajad võtavad joogat kui lihtsat trenni ja saavad innustust jätkata oma paranevast enesetundest. Kui aga võtta joogat kui enesearengu teed, siis on see pikk töö iseendaga. Mida see annab? See oleneb sellest, kust sa alustad, milliseid tehnikaid ja millise intensiivsusega kasutad, ja kuhu tahad jõuda.

    Kui soovid jõuda lihtsalt parema painduvuse ja uneni, rahulikuma meele või enese ja teiste armastamiseni, siis vastavalt sellele tuleb valida ka joogastiil ja õpetaja. Jooga mõjutab otseselt meie kehasüsteeme ja organeid, aga salamahti ka alateadvuse mustreid, ellusuhtumist, energiataset, närvisüsteemi ja ajupotentsiaali.

    Millised on 16 põhjust tegelemaks joogaga?

    1. Regulaarne joogatamine vähendab depressiooni ning suurendab oluliselt serotoniini ehk heaoluhormooni taset ja vähendab stressihormoone.

    2. Jooga stimuleerib vereringet, alandab kõrget vererõhku, veresuhkrut ja halba kolesterooli.

    3. Jooga hoiab ära liigesehaigused ja seljavalud ning tugevdab lihaseid.

    4. Joogapoosid aitavad lümfisüsteemil tugevdada haigustele vastupanu ja väljutada jääkaineid.

    5. Jooga parandab und, rühti, keskendumisvõimet, mälu, reaktsioonikiirust, tasakaalu ja koordinatsiooni. Viimasest pole kasu mitte ainult joogatundides, vaid näiteks vanemas eas, et saaksime kauem iseenda eest hoolt kanda.

    6. Jooga arendab lõdvestumisoskust, mis tugevdab meie parasümpaatilist närvisüsteemi – aktiveerub siis, kui me lõdvestume, tunneme kehalist naudingut või magame. Jooga õpetab keha aktiivselt, sümpaatiliselt närvisüsteemilt aeg-ajalt puhkusele ja taastumisele ümber lülituma. See aitab vältida läbipõlemist.

    7. Jooga aitab kehas liikuma panna millegi, millel pole lääne kultuuris õiget nime, aga ka lääne inimene tunneb selgelt ära, kas tal see on või ei ole. Idamaade meditsiinis – olgu see akupunktuur, massaaž või ajurveeda, on see kontseptsioon alati sees: eluenergia, praana, chi.

    8. Jooga arendab emotsionaalset intelligentsust: oskust ära tunda ja eristada oma tundeid, end nendest distantseerida ning oskust tundeid välja näidata vastavalt olukorrale.

    9. Jooga aitab pehmelt lahti saada halbadest harjumustest. Mingil hetkel sa lihtsalt ei taha enam alkoholi või liha või kumbagi neist. Suitsunälga ja magusaisu ei teki. Vähemalt mitte sellistes kogustes kui seni.

    10. Jooga annab meelerahu ja suurendab emotsionaalset stabiilsust. See aitab kriisiolukordades jääda rahulikuks ja vabaneda frustratsioonist, vihast, kahetsusest, muretsemisest, hirmust ja ihadest, mis kõik tekitavad stressi.

    11. Mediteerimine tekitab suurema aktiivsuse selles aju osas, mida seostatakse õnnetunde ja tugevama immuunsüsteemiga.

    12. Paljudel on krooniliselt madal enesehinnang. Kui selle vastu kasutada halbu asju nagu alkohol, ööklubi, ülesöömine, ületöötamine või ülemagamine, on selle hinnaks halvenev tervis ja sotsiaalsed suhted. Kes käib joogatunnis mitte ainult harjutuste pärast, vaid iseenese pärast, hakkab end rohkem väärtustama, tundma rohkem tänulikkust, armastust, empaatiat, andestamisvõimet ja tunnet, et oleme millegi suurema osa.

    13. Jooga paneb sind mõtlema, mida sa tahad, mis on sulle hea, ja tegema teadlikke valikuid töö, ostude, suhete, emotsioonide, uskumuste, oma elu ja selle eesmärgi jm kohta.

    14. Jooga aitab kontakti saada oma sügavaima olemusega. Ja samuti võib jooga abil kogeda mitmeid spirituaalseid kogemusi, mis annavad enesekindluse: et me ei ole siin universumis üksi, et lisaks südametunnistusele ja inimseadustele kehtivad veel universaalsed seadused et juhuseid ei ole olemas. Samuti annab jooga vastuse, miks ei ole tarvis olla kellegi peale kade, oodata oma surma või ka karta seda.

    15. Jooga korrigeerib ja täiendab suhtumist elusse, surma ja sellesse, kuidas oma elu õigesti elada.

    16. Jooga annab kogemuse, et vanusega ei pruugi energiatase madalamaks, keha jäigemaks ja mälu kehvemaks minna, vaid vastupidi!

    Kust alustada? Kuidas olla kindel, et proovid erinevaid stiile parimate õpetajate käe all? Haapsalu joogafestival toimub sel aastal 28.–29. juulil ja juba seitsmendat korda. Joogafestivalil esinevad joogaõpetajad Eestist ja välismaalt, saab proovida erinevaid joogastiile, kaasa lüüa paljudes tegevustes loomapooside joogast helisevate muinasjuttudeni, kuulata inspireerivaid loenguid tervisest ja elustiilist ning osaleda töötubades alates akrobaatilisest joogast meeste töötubadeni. Uuri lähemalt SIIT

    Foto: Julia-Maria Linna

  • Lihtne suvine pesto

    Lihtne suvine pesto

    Mis sobiks lihtsaks ja kiiresti valmivaks mineraalidest ja vitamiinidest pakatavaks roaks? Minu vastus on pesto.

    Pean tunnistama, et kui ütlen, et olen taimetoitlane, siis mu laps räägib enda kohta, et ta on magustoitlane. Aga! On üksikud mittemagusad road, mida ta on ka valmis sööma. Üks nendest on pestoga maisispagetid või -fusillid. Milline kergendus – nii lihtne roog! (Ja pestot saab mitmeks päevaks ette teha ka, kui valad õlikihi pestole peale, säilib külmkapis isegi mitu nädalat.)

    Pestot saab teha metsikutest taimedest naadist, karulaugust, võilillelehtedest ja -õitest, nurmenukulehtedest ja -õitest, põdrakanepi lehtedest ning muidugi aiarohelisest nagu basiilik ja rukola või lihtne petersell rediselehed jm. Kõige lihtsam ongi neid kõiki segada või võtta seda, mida parasjagu on.

    Lisaks pigista sidruni- ja laimimahla. Sest. Lehtköögiviljadele mõjub hästi, kui neile piserdada midagi hapukat. See aitab rohkem kaltsiumit köögiviljast eraldada ning omastada.

    Vala lehtedele esimese külmpressi oliiviõli ja lisa ohtralt päevalille- või kõrvitaseemneid või piiniapähkleid või india pähkleid. Pestos aitab õli ja seemnete lisamine meil rasvlahustuvaid vitamiine omastada.

    Maitseks soola ja pipart ja soovi korral küüslauku ning saumikseriga püreeks – ja ongi valmis!

    Varem tegin pestot ikka parmesani juustuga, aga kord selle puudumisel ja piimatoodete vastu huvi kaotamise järel olen hakanud tegema pestot ilma juustuta. Minu meelest maitseb see pareminigi.

    PS: Toon Eestisse ka Kreeka perede oliivisaludest esimese külmpressi oliiviõli, mida kulub mul enda ja lapse tarbeks kokku üle 10 liitri aastas. Uuri lähemalt siit.

  • Suvine Hingele Pai on kohal!

    Suvine Hingele Pai on kohal!

    Suvise Hingele Pai esimesed mõtted said alguse juba jõulude paiku. Unistasin, et kindlasti tuleks juttu Alar Ojastu tegemistest ja vaadetest. Olin just kuulanud temaga piiiiikka Hallo Kosmose saadet.

    Samuti teadsin, et juba jaanuari lõpust, mil kevad hakkab tasapisi ninna ja hinge, aktiveerub mul maakodu-unistus. Millised võiksid olla omanäolised suvilad või väikesed elamud?

    Suvel (jah, ja eriti sel suvel, mis algas juba maikuus!) meeldib mulle magada alasti. Seda, et sellel on ka mitmeid konkreetseid eeliseid peale meeldimise, teadsin ma ka, ja olin kindel, et soovin neid kauni artiklina jagada.

    Anu Saagim sai kaanedaamiks ka juba jaanuarikuise kirjavahetuse ajendil (õigemini paari mu sõbranna õhutusel), kuigi kohtusime ja pildistasime alles aprilli lõpus. Miks ja kuidas, saab juba lugeda ajakirjast.

    Kogunesid teemad ja inimesed, kes kirjutasid, kes pildistasid ja nii ta sündis! Puhtast armastusest inspireerimise vastu!

    Sa ilmselt juba tead, et see on teistmoodi ajakiri. 0 reklaami, 0 fotopanka, kõik puha(s) autorilooming. Ajakirja teemad panen kokku oma Pirita korteris ja juhin kogu projekti kuni FB postitusteni ja minidetailideni. Aga ma ei tee kõike üksi – suvenumbris lõi kaasa 35 inimest! 

    Käsitleme siiras südamlikus stiilis olulisi elulisi teemasid, pakume lahendusi elu tõelistelt olulistele küsimustele ning teeme hingele pai Eesti loovate hingede loomingu ja praktiliste soovitustega, tuues sinu koju meelerahu, teadmisi, inspiratsiooni ja naudinguid elu ehedatest asjadest.

    Millest Hingele Pai suvenumbris juttu on? 

    Mõned nopped:

    • Kaanedaam Anu Saagimi lugu näivusest ja sisust (pildil on fotosessioon Hingele Pai seekordse kaane jaoks – Anu Saagim, fotograaf Triin Maasik, meik ja soeng Reelika Selirand, stilist Elina Naan)
    • Ohh-tahan-ka-sellist-suvekodu tunnet tekitab Voronja galerii fotolugu, mida on vürtsitatud ägedate juhtumistega.
    • Taanlased on kõige õnnelikumad inimesed maailmas. Võib-olla selle pärast, et nende elustiili juurde kuulub hygge. Mis see on ja kuidas seda oma kodus tekitada?
    • Mille järgi valida, kuhu investeerida?
    • Intervjuu juhtimiskonsultant Alar Ojastuga emotsionaalse suurpuhastuse väärtusest
    • 4 viisi ehitada omanäoline elamu
    • Mida annab alasti magamine?
    • Moekunstnik Britt Samosoni suvine muusika playlist
    • 5 lihtsat retsepti magustoitudest, mis on võrdselt maitsvad, tervislikud ja ilusad
    • Kuidas tugevdada oma intuitsiooni?
    • Hingepaitavate suveürituste valik Agnes Kajanderilt, kellega töötasime koos Sensa ajakirjas
    • Mõnus matkasoovitus loodusfotograaf Karl Adamilt
    • Maaülikooli teaduri lugu taimede omavahelisest suhtlusest
    • Justin Petrone kolumn & itaallase Remo eksperiment oma peenraga Supilinna aianurgas

    + palju muud huvitavat 130 reklaamivabal leheküljel

     Hingele Pais süüvime loomulikesse elamise viisidesse elu kõikides valdkondades ning anname välja värkse mahuka väljaande igal aastaajal. Teemad ajakirjas üldiselt: meelerahu, tervis, kodu, suhted, lapsed, loodus, eneseteostus.

    • 100% originaallooming
    • 130 lehekülge puhast sisu – teadlikust ja loomulikust eluviisist lihtsa ning kauni vormiga
    • Seda kõike reklaamivabalt (kindlasti asjakohaste tarbimissoovitustega, aga sõltumatult).
    • Astume kaante vahelt ka päris ellu, seda nii kaasaegsete interaktiivsete osade kui kogukonnaüritustega.
  • Kuidas on olla ema, kui pereisa töötab välismaal?

    Kuidas on olla ema, kui pereisa töötab välismaal?

    “Issi, millal sa koju tuled?”. See küsimus kõlab meie majas tihti. Ei, me ei ole lahutatud, lihtsalt töö on selline. Mu mees on töö tõttu väga tihti välislähetuses ja sel ajal valitseb meil kodus paras kaos.

    Täiesti tavaline on see, et kui mees on ukse enda järelt kinni pannud, hakkavad lagunema eluks vajalikud asjad nagu näiteks tualettpoti loputuskast. Sel korral loobusid funktioneerimast auto esituli ja salongifilter. Esimese puudumisel on sõitmine peaaegu võimatu, teise puhul hakkasin lihtsalt autot hommikuti järjest varem soojendama. Nii kui üles ärkasin, ajasin jope selga, saapad jala otsa ja auto käima. Nii ta siis tossas õues umbes 45 minutit, kuni lastega kodust lahkusime. Vastasel juhul olid aknad autosse istudes ka seestpoolt jääs ja kaabitsaga kriipides oli auto salong lund täis.

    Mõni päev pärast mehe lahkumist lakkas töötamast ka pesumasin. Sellega läks hästi, sain endale esimest korda elus täiesti uue. See on mõnus küll, töötab nii vaikselt, et ei kuulegi ja programmi lõppedes laulab kenasti. Ja teda ei peagi pärast tsentrifuugimist vannitoa teisest seinast tagasi oma kohale nügima! Ühel päeval kukkus mul puuahju seinast kivi välja, sättisin selle alati enne kütmist oma kohale tagasi, ise kergelt muretsedes, kas niimoodi, auk ahjus, viimaks tuleohtu ei teki. Targematega konsulteerides selgus, et ühe kivita peaks ahi veel mõnda aega töötama. Ei tohi ka liigselt viriseda, näiteks külmkapp, veepump või elektrikilp töötasid seni, kuni mees ära oli, laitmatult.

    Kogu selle tragikoomilise olukorra juures teeb tegelikult kurvaks hoopis laste vaimne tervis järjekordse mitmenädalase isata aja jooksul. Väiksem justkui ei saa veel kõigest nii täpselt aru ja ei oska näiliselt veel igatseda. Küll aga elab tema peal ennast välja meie kuuene, kelle jaoks isata veedetud aeg on olnud kogu aeg raske ja läheb vanuse kasvades aina keerulisemaks. Ta on, nagu tüdrukud ikka, väga issi laps, kes lihtsalt ei suuda aru saada, miks issi peab jälle reisile minema ja miks ta juba koju ei või tulla. Seni on ta oma kogunevat kurbust ikka minu peal maandanud. Olen juba harjunud, et mind sel ajal pahaks emmeks kutsutakse.

    Olen ikka proovinud seletada, et sinna pole midagi parata – issi töö on selline ja ta oskab seda väga hästi ja tööl peab käima ning et meie peame sel ajal kolmekesi eriliselt kokku hoidma ja üksteist kaitsma. Loomulikult saan aru, et kuuene on veel väike, ta ei oska oma emotsioonidega hakkama saada ja kõige lihtsam on need välja valada sellele, kes on kõige lähedasem ja usaldusväärsem.

    Nüüd püüab ta mind säästa, kiidab tihti, et tubli emme oled. Pakub ise, et aitab tuba koristada ja küsib kas tohib nõud ise ära pesta. Kurbus väljendub kahese venna peale vihastamise ja karjumisena ning mis seal salata, aeg-ajalt ka mõne toekama touga kostitamisega.

    Meie pere suureks abimeheks on Skype, kus suurem laps saab teinekord issiga pikalt lobiseda ja õigekirja harjutada ning väiksem saab mälu värskendada, et issi nägu meelest ära ei läheks. On olnud isegi kordi, kus issi hoiab Skype’i teel lapsi, kui pean minema õue lund rookima või pesu kuivama panema. Selline kõne lõpeb tavaliselt muidugi tüdruku pisaratevalamisega ja lohutamatu kurbusega – issi, miks sa koju ei tule?

    On tavaline, et tohutu kurbus ja igatsus väljenduvad haigustena. Pole vist olnud korda, kui issi tööreisi ajal poleks lapsed olnud vaheldumisi haiged. Ise ma haigeks ei tohi jääda ja organism lubab seda luksust endale alles siis, kui mees tagasi. Laste jaoks on suur boonus see, et issi äraoleku ajal saavad nad minu juures suures voodis magada. Üks laps kasutab mu selga padjana ja teine laotab oma jalad üle minu. Mulle loob suure rahutunde see, kui kuulen kahelt poolt mõnusat unenohinat.

    Rasketel hetkedel tuleb mul vahel pähe ka süüdistavaid mõtteid abikaasa suunas. Kas ta ikka saab aru, kui raske mul on ja kas ta äraolekul mõtleb ikka piisavalt meie peale? Aga olles ise viibinud mitmel välislähetusel tean, et üksi nädalaid perest eemal olla on vaat et raskemgi, kui kodus selle virvarri keskel. Teadmine, et mu abikaasa hoolib oma perest väga, lahustab halvad mõtted ja annab jõudu järgmisel hommikul edasi toimetada.

    Arvan, et saan nende nädalatega päris hästi hakkama. Lapsed on söödetud, kasitud ja tohterdatud, kahel tööpostil kohustused täidetud, toad korras ja köetud, auto tangitud, külmkapp sööki täis. Aga nõrkushetkedel, kui vaim vastutusest ja lõpmatust logistikaplaanist väsinud, keha kahe lapse pidevast kontaktivajadusest hell, mõtlen, et on ju küll ja küll naisi või mehi, kes peavad kogu aeg üksikvanema rolliga hakkama saama. Kuidas nad jaksavad? Kas on ehk mõni hea käsiraamat, kust sellisel puhul sõrmega järge ajada ja abi otsida? On neil toetav tugivõrgustik? On neil palju mõistlikumad lapsed? On neil purunematud kodumasinad ja autod?

  • Naised ja raha

    Naised ja raha

    Olen teinud oma esimesed sammud investeerimises. Sel teekonnal olen mõistnud, et kulude ja tulude üle mõtisklemine seob kokku kõik teemad – tegevusalad, unistused, terviseseisundi, hobid, harjumused ja sõltuvused, elustiili, vajadused ja väärtused, isegi hirmud ja perekonnaseisu – kõik! Mõistsin ka, et investeerimine pole tehniliselt erinev naiste ja meeste puhul, küll aga on erinevad põhjused, miks investeerida. Ja millest üldse alustada?

    Tunnen, et naiste jaoks võiks olla investeerimisest tulenev passiivne sissetulek ülioluline, sest annaks rohkem manööverdamisruumi. Milleks seda võiks vaja minna? (NB! järgnevate punktidena on toodud üldistused ja lihtsustatud mõttesuunised, mitte et see alati ja iga naise puhul peaks nii olema /minema!)

    • Naiste sissetulek on üldiselt väiksem kui meestel ja see seob paratamatult rohkem oma tööandjaga – sest lõtku (nö ülemuse kukele saatmise raha) on vähem. Isegi kui tahaks töölt ära / tööd vahetada, siis see otsus on väga pingeline, kui pole uut sissetulekuallikat ega eriti sääste. Peab olema usaldust, et leiad lühikese ajaga uue töö, mis vastab rohkem sinu olemusele.
    • Paljud naised on lõksus kehvades paarisuhetes, sest nad pole rahaliselt piisavalt iseseisvad.
    • Lapsed jäävad lahkumineku korral enamasti emadega ja nii on kulude pool sageli pigem emade kanda samamoodi nagu ka ajaplaneerimine, logistika ja lapsehoidmiskorraldus, mis lisab pinget naise ajagraafikusse ja seetõttu võimalustesse teenida lisaraha mingi lisatööga.
    • Meie kõigi piirang on meie aeg ja palgatööl saame teenida vaid mingi maksimaalse summa. Kui see on väiksemat sorti, siis aeg ja energia on ikka ära kulutatud: rohkem aga pole eriti energiat ega aega teha mingit tööd veel lisaks. Eriti emadena.

    Nii ongi passiivne, näiteks investeerimisest tulenev sissetulek naistele nii oluline.

    Ja selle pärast paneb mind kurvastama, miks naisinvestoreid on oluliselt vähem kui mehi.

    Sest… palgalõhe on endiselt teema nii meil kui ka liiga paljudes riikides üle maailma. Equal Pay Day naiste jaoks oli Ameerikas (ja jämeda arvutuse järgi ka Eestis) alles aprillis: summa, mille mehed teenisid samal ametikohal 2017. aasta jooksul 31. detsembriks, tõid naised koju aprilli lõpuks. Selle pärast meil ongi vähem võimalusi investeerida.

    Vähem teadmisi ja eneseusku ehk ka?

    Ja oleme ehk ka vähem riskialtid. Ja ma ei keeruta – nii vähe, kui ma sellest tean, võin ma küll juba öelda, et investeerimine on oma olemuselt riskantne. Siin pole võitu, mille teisel kaalukausil pole tasakaaluks võimalust kaotada.

    Jah, investeerimine on riskantne ja omal vastutusel.

    Aga risk on ka mitte tegutsemises.

    Kui mõnel firmal juhtub olema üks klient, siis seda peetakse väga riskantseks olukorraks ja tehakse üldiselt kõik, et seda muuta. Sellest ühest kliendist oleneb, kas firma on äris või mitte. Ja selliseid firmasid, on mõistagi ülivähe. Kes võtaks sellise riski!?

    Töölkäimisel aga on samasugune risk: sul on üks toode ehk sinu aeg ja üks klient ehk sinu tööandja.

    Kogesin ise selle riskistsenaariumi realiseerumust hiljuti ja no väga suur põnts on see rahaliselt (ma muudel tasanditel selles artiklis ei peatu, kuna pole teemasse).

    Lisaks tuleb kahjuks arvestada, et pooled abielud lahutatakse. Ka mina elan praegu lapsega kahekesi. Ameerikas on tehtud statistikat, et pärast lahutust langeb naiste elukvaliteet rahaliselt mõõdetuna 73% (!). (Fakt raamatust “Rikas naine”)

    Kui töökaotus ja lahkuminek kattuvad – nagu mul – läheb päris pingeliseks.

    Minu esimesed sammud, millest võrsusid mõned soovitused:

    1. Kulud kirja

    Aasta tagasi vaatasin, et oih! raha kulub rohkem kui tekib. Kuhu raha kaob?

    Olen nüüd aasta aega kõik kulud üles kirjutanud ja iga algava kuu eelarvet teinud ning jõudnud lähemale teadlikule rahaplaneerimisele ja –kulutamisele ning optimaalsele tasakaalule.

    Tänaseks olen suutnud kulutusi 20% vähendada. Lihtsalt selle pealt, et ma teen kuu alguses eesmärgi, kui palju võiks mingile kuluartiklile (nt toit, kodu, tervis, laps…) algaval kuul kuluda ja hoian jooksvalt silma peal. Püüan end sellega mitte liialt piirata (kui ma tean, miks täna on mõistlik ja vajalik ja möödapääsmatu vanalinna tsoonis parkida, siis ma seda haruharva teen), aga samas mingi siht silme ees aitab küll end distsiplineerida iga ostu eel.

    2. Püüa säästa

    Püüdsin leida viise tekitada säästmise harjumus (loe säästmise mõttekusest lähemalt kevad 2018 Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumnist). Mina näiteks panin tiksuma iganädalase väikese püsimakse kasvukontole, kust see investeeritakse minu valitud fondidesse. Lihtsalt et kätt harjutada ja samas väike “seeme” iga nädal “mulda” pista.

    3. Õpi ja proovi

    Olen rohkesti ja õhinal õppinud, lugenud, kuulanud podcaste, arutanud naabrinaistega (nt ühisrahastamise, Airbnb kogemusi ja muud). Kui tundsin piisavalt uudishimu ja teadmiste mõttes mõningast kindlust, siis tegin mõned investeerimiskatsetused. Mitmetes ühisrahastusportaalides piisab 50 eurost, et oma debüüt teha. Väikeste summadega pole võidud (ega riskid!) suured, aga nii kasvab ka kogemus ja enesekindlus. Kõige tähtsam on kusagilt alustada.

    Jah, investeerimises peituvad riskid ja ohud ja olen eelmise majanduskriisi ajal ka kõrvetada saanud. Nüüd on sellest 10 aastat ja olen taas valmis õppima ja proovima.

    Ainuüksi kellegi soovitusel muidugi ei tasu tegutsema asuda (ka see artikkel pole mõeldud investeerimisnõustamiseks!), tee endale enne teema põhjalikult selgeks – selleks on raamatuid, koolitusi ja palju-palju infot. Ka Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumn toob investeerimisteema samm-sammult süstemaatiliselt ja praktiliselt lugejateni. Esimest Hingele Pai ajakirja investeerimiskolumni loe siit, teisi saab raamatukogust või meilt osta.

    Minu artikkel on lihtsalt üks arvamus ja kogemus. Mõtteaineks. Inspiratsiooniks.