TEKST ANANDA DAS
ILLUSTRATSIOON TEELE STRAUSS
Kuna Delhi poissi minus enam polnud, hakkas miski või keegi uus, endiselt täiesti tundmatu, sündima. Lubasin kõigel lihtsalt olla, nautisin iga hetke, uued silmad pilgeni täis imetlust ja imestust. Selle nelja kuu jooksul õppisin elama nii lihtsalt ja minimalistlikult, kui saab.
„Hakkasin üha enam uurima, mida meditatsioon endast kujutab
ja kuidas see aitab vaigistada sisemist kõnet ja leida rohkem vaikust.“
Õppisin mängima mitmesuguseid pille, elama ilma koduta, magades mõnikord rannas tähtede all nii-öelda multistar-hotellis. Õppisin kaevust vett võtma ja pesema end värske õhu käes, sõin kätega lihtsat külatoitu, mis koosnes riisist, läätsedest ja kohalikest köögiviljadest.
Iga päev oli täis spontaansust, ma ei kavandanud ega teadnud ette midagi, lubasin end üllatada.
Sellest sai minu elamise viis –
mitte midagi järgnevat ette teades,
olles pidevalt tühi ja täis samal ajal.
Asi nimega meel ei olnud mulle enam vajalik ja mu süda muutus aktiivsemaks ja ruumikamaks.
Välise ilu, harmoonia ja voolavuse taustal kerkis mu peas esile lakkamatu sisemine loba, mis jätkus minu tahtele, kontrollile või valikutele allumata. Seetõttu sai mu järgmiseks avastusvaldkonnaks meditatsioon. Hakkasin üha enam uurima, mis see endast kujutab ja kuidas see aitab vaigistada sisemist kõnet ja leida rohkem vaikust.
Olles sellest teistega rääkinud ja küsitlenud kogenumaid, sain kuulda kümnepäevasest võrratust meditatsioonikursusest nimega vipassana, mis toimub paljudes India keskustes üle kogu maailma. Üle 2500 aasta tagasi tutvustas seda inimkonnale suur meister Gautama Buddha.
Vipassanast sai minu uus paeluvaim eesmärk. Mu väga hea Kanada sõber Andrew O’banion rääkis, et kuu aja pärast kavatseb ta istuda kümnepäevasel vipassana meditatsiooni retriidil Jaipuris, mis asub India kirdeosas Rajastanis. Minu küsimise peale öeldi, et kursusel tuleb istuda kõigil päevadel kümme tundi ilma kõnelemata ja silmsideta, süües vaid kord päevas. Mu meel oli sellest surmani hirmunud. Vaatamata kõikidele kartustele, mis mu kehas ja meeles liikuma läksid, palusin Andrew’d, et ta paneks mu kursusele kirja ja lubasin minna Rajastani meditatsiooniretriidile tema saatjaks.
