Kõigil on võimalik mõelda ja käituda teadlikult, eelistada õiglase kaubanduse märgisega tooteid ja toetama õiglast kaubandust seitsmel põhjusel: 

1.     Õiglase kaubanduse märgisega toidu kasvatamisel on keelatud kasutada lapstööjõudu. Mõte, et kohvi või kakao on korjanud laps, kes peab koolis käimise asemel tegema rasket tööd, et edasi- ja jaemüüjad saaksid võimalikult suurt kasumit ja poes müüdava kauba hind oleks võimalikult odav, teeb tavalise kohvi või šokolaadi väga kibedaks.

2.     Õiglase kaubanduse märgisega tooted ei konkureeri Eesti toodetega, sest märgis antakse toodetele – näiteks kohv, tee, suhkur, kakao ja banaanid – mille toorainet meil ei kasvatata.

3.     Õiglase kaubanduse süsteemis makstakse kogukondadele lisatulu, mis suunatakse kogukonna arengusse. Nii ehitatakse kogukondadesse koole, puuritakse kaevusid ning parandatakse arstiabi kvaliteeti.

4.     Õiglase kaubanduse süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat – koos nende perede ja kogukondadega teeb see ligi 6 miljonit inimest. Tänaseks on vastava märgisega tooted saadaval enam kui 125 riigis, ka Eestis.

5.     Kui Eesti seadused kaitsevad töölisi, põllumehi ja lapsi orjatöö eest, siis paljudes maailma riikides puuduvad korralikud keskkonna- ja sotsiaalkaitsemehhanismid. Oma ostuvalikuga saate aga anda selge sõnumi, et kõikidele maailma põllutöölistele peaksid kehtima samasugused õigused.

6.     2018. aastal valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid (65%) ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi (60%). Usutakse, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides: nii arvas 73% õpilastest. Küsitluses osalenutest ostavad 33% Fairtrade’i märgisega tooteid iga kord kui selleks võimalus ning suur osa on valmis neid tooteid ka edaspidi ostma (72%).

7.     Eestis on juba 51 ettevõtet ja organisatsiooni, kes on saanud õiglase kaubanduse sõbra tunnustuse. Nad panustavad majandusesse vastutustundlikult, et ka arengumaade talunikele kasu sünniks. 

Autor: Mondo ja Kristina Mänd

Jäta kommentaar

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga