Saadan sulle täna klipi, kust saad teada, kuidas ja mille jaoks kasutasin päeviku kirjutamist eelmisel kevadel ja muidugi kasutan ka praegu.
Ehk siis päeviku kirjutamine ongi see, kuidas ma loon oma elu, planeerin ajakasutust ja reguleerin emotsioone.
“Mul on potti peal igav,” loen Tabasalu Rimi WC ukselt kellegi markeriga kirjutatud trükiveaga kaebust elule.
“Mul ka :)” oli keegi vastanud teise vildikaga.
No tere hommikust!
Olin värskelt lugenud “Hullumängu”.
Märten Krossi raamatut vene sõjaväest kõrvale hoidmisest kaheksakümnendate lõpus.
Tundide kaupa ootamisest kusagil Riia sõjaväehaigla eri osakondade uste taga.
Tundide viisi mingite müstiliste dokumentide ootamisest.
Päevi oma protseduuride ootamisest (st kartmisest).
Nädalate kaupa oma aja ootamisest.
Kuude viisi määravate otsuste ootamisest.
Paar aastat oma saatuse ootamisest.
Ilma nutitelefonita.
Ja nüüd!
Enam pole igavust olemas.
Aga meie meel vajab seda ikka.
Mõtlemiseks.
Unistamiseks.
Mõlgutusteks.
Meenutamiseks.
Ootuselevuseks.
Planeerimiseks.
Kokkuvõtete ja järelduste tegemiseks.
Info ja emotsioonide töötlemiseks.
Ideede turgatamiseks.
Paremaks inimeseks saamiseks.
Parema töö tegemiseks.
Parema elukogemuse ammutamiseks.
Ja see raamat oli nii haarav, et lugesin selle ühe õhtuga läbi ja paar päeva hiljem tahtsin sõbrannale rääkida, et tead, ma vaatasin filmi… Ja siis tuli meelde, et ei vaadanud ju – lugesin üksnes raamatut.
Nii palju suudab meie fantaasia, kui anda talle natukenegi igavust – ainult ports musti tähti valgel paberil, selle asemel et panna ekraanil helendama pilt koos helide, muusika ja tekstiga.
Kui oled nõus, soovin sulle rohkem igavust!
Väga tähtis on olla rahul sellega, mis on.
Ja samal ajal unistada suuremalt.
Uskuda parema võimalikkust.
Teha midagi selle nimel.
Isegi – ja eriti – kui see jääb mugavustsoonist välja.
Miks? Kuidas?
Saad vastused lõbusates ja praktilistes nootides “Elu uus tase” raamatu esitluselt, mida saad järele vaadata siit:
Uuel tasemel elu või selle elemente ja tahke saab luua kas vajadusest või uudishimust.
Ma nimetan seda instinktiks. Elujanu instinktiks.
Ja sellele järgnemine annab päevale sisu, elule tähendusrikkuse ja kingib meelerahu, rahulolu ja enesekindluse.
Milleks elu uus tase? Mida see tähendab ja kas see on kõigile?
Mis on elus uue taseme loomise kõige tähtsamad eeldused?
Milline on kõige võimsam pikaajaline motivaator?
Kuidas mina oma elu pidevalt uueks loon?
Räägin raamatu saamisloo ja teeme lihtsa, aga mõjusa harjutuse homse kalendriga.
Sel nädalal ilmus mu raamat Elu uus tase, mis on nagu vaimustava elu käsiraamat või life coach (mina 😃) sinu kodus!
+ Kui sul veel pole, siis raamatu saad endale tellida mu e-poest ja panen sulle esimesel võimalusel raamatu posti!
Telli siit ja panen su raamatu kohe teele! TELLI SIIT
“Mmm… ma ei saa sellele väljasõidukoosolekule oma autoga tulla…”
“Miks?” küsis mu ülemus imestunult.
“Mul on rehvid vahetamata.”
“Siis sa oled väga halb projektijuht,” ütles ta mulle silmagi pilgutamata.
See läks mulle otse südamesse.
Ah? Mul on rehvid vahetamata, sest ma olin kogu aeg tööl. Ju.
See vestlus toimus 18 aastat tagasi, aga jäi eluks ajaks meelde.
How you do anything is how you do everything. Kui rehvid on möllus vahetamata jäänud, pole järelikult ka tööprojekti igale tahule mõeldud.
Midagi olulist tehes või mingile tahule, projektile, tegevusele, tööle või inimesele keskendudes ei tohi unustada midagi ja kedagi muud olulist.
Tuleb arendada end ja oma elu eri tahke tasakaalus.
Teha tööd ja magada ka.
Treenida oma keha ja arendada meelt.
Olla endaga hell, aga mitte lasta laiskusel võimust võtta.
Olla ilus seest ja väljast korraga.
Olla edukas ja aktiivne, rahul ja rahulik.
Suuta rehvid vahetada ja tööprojekti juhtida.
Žongleerida nii, et ükski pall ei kuku. Ja seda kõike tervislikus tempos.
Kuidas? Eks see olegi kunst.
Esmalt prioriteetide seadmise, siis planeerimise ja lõpuks elamise kunst.
Pai.
P.S Järgmisel neljapäeval, 2. dets. pane kalendrisse mu uue raamatu esitluuuus Zoomis kell 19!
Regamine siitkaudu.
Foto: Ruudu Rahumaru
Ärkasin täna kaks tundi tavalisest hiljem.
Eelmise nädala “Kuidas jõuda rohkem” vebinaril mainisin oma to-do nimekirja.
Et mu sõbrannal tuli paar nädalat tagasi raamat välja ja et ma ei taha seda saada pakiautomaadi kaudu, vaid päriselt.
Aga selle toomine võtab sõiduaega tunni.
Eile ma selle oma päeva sisse lõpuks mahutasin.
Ta küsis, kas ma tulen sisse ka.
Jah, natukeseks ikka.
See ei olnud natukeseks.
Ja pärast õhtul mõtlesin natukene lugeda.
See ei piirdunud natukesega.
Sest see oli nii haarav ja üheski kohas ei tekkinud sobivat hetke raamat kinni panna.
Teismelistele mõeldud romaan “Mul hakkasid päevad” Marilyn Jurmanilt.
Viis tundi lugemist.
Selle pärast ma ärkasingi täna kaks tundi tavalisest hiljem.
Kuigi see võib uneaega lühendada, on nii tore, et on sõbrad ja tuttavad, kes raamatuid kirjutavad.
Isegi kui see raamat lööb päevaplaani uppi.
Sest kõik on nautimiseks ja inspiratsiooniks.
Ja üliäge, et on olemas Hooandja, kus kõik saavad oma südameprojektile hoogu koguda.
Minu järgmise nädala lõpus ilmuv raamat on nüüdseks Hooandjas kogunud 99%!!
Täna ja homme saab veel hoogu anda ja ma tänan sind südamest, kui oled juba selle raamatu valinud!
See raamat sobib eriti hästi siia aasta lõpu aega, kus korra võtta paus ja vaadata, kust kuhu me teel oleme ja milliseid elu tahke või harjumusi tahaks timmida.
Et naeratus oleks veelgi laiem.
Vali oma Hooandja pakett siit kuni 18. novembrini
või telli raamat ette siit mu e-poest
Postitan raamatu sulle detsembri esimestel päevadel!
Ja üks nipp aja-optimistidele (nagu mina):
Eile kuulasin audioraamatut, kus soovitati et planeeri asjadele vähemalt 50% rohkem aega. Siis olevat lähemal realistlikule. Ehk siis mille kohta arvad, et kulub tund, arvesta 1,5. Mille kohta hindad, et aasta, pane pool juurde.
Soovin sulle tänasesse tunnet, et aega on!
Foto: Ruudu Rahumaru
Kas tead, mida esimesed inimesed tuhandeid aastaid tagasi kirja panid?
Kiilkirjas kivitahvlitel olid… nimekirjad.
See ei olnud blogi nende elu-olust, vaid täiesti praktiline vajadus.
Mitu lammast, mitu kotti soola, mitu nahka.
Ma ei tea kuidas sina nimekirjadesse suhtud, aga minu esimesed kirjutised kümneaastaselt mu päevikus olid päevasündmused ja … samuti nimekirjad.
Ja nimekirjad saadavad mind siiani.
Isegi kui ma neid alati sedasi ei nimeta.
Aga ma märgin asju teatud struktuuriga üles.
Päris tavalist to-do nimekirja ma ei tee, vaid struktureerin need teha vajavad tegevused tähtsuse ja lihtsuse järgi ja võtan ette päeva kaupa.
Nimekirjad on võimalus mõtted mürast puhtaks saada.
Ülevaade saada.
Mustrit märgata.
Valikuid teha.
Ideid üles märkida, et need hiljem välja noppida.
Kulud üles märkida, et neid hiljem võrrelda või prognoosida, nende põhjal valikuid teha.
Nimekirjad on mul otsuse tegemiseks plusside-miinuste, ohtude ja võmaluste vaagimiseks.
Need on ostude tegemiseks.
Homse planeerimiseks.
Tänase kokkuvõtteks.
Nädala kokkuvõtteks.
Isegi selleks, et oleks kirjas, milline ma homme tahan olla.
Ja mu lõputud ideed.
Tänu nimekirjadele on mu pea tühi, minus on selgus ja kerge on olla.
Millest sina nimekirju teed – kui üldse?
Igal õhtul ma panen kirja kolm loetelu:
Iga kord, kui ma nendele tegevustele reaalselt kuluvat aega juurde ei märgi, läheb mul lappama.
Nimekirjade teema on otsapidi seotud mu järgmisel nädalal ilmuva raamatu “Elu uus tase” sisuga.
Prioriteetidega. Fookusega. Oma elu pidevalt uueks loomisega. Oma elus täiel rinnal osalemisega.
Mul on praegu Hooandja projekt trükikulude osaliseks katmiseks ja olen tänaseks kogunud 75%. Pisukene on veel minna ja aega on 3 päeva!
Suur aitäh sulle, kui leiad, et see projekt väärib hoogu! 🙂
Kuidas julgus viib enesekindluseni, mitte vastupidi…
Vaata klipist:
Raamat “Elu uus tase” ilmub novembri lõpus 2021. Raamatule saad hoogu anda siin, et oleksid esimeste hulgas, kellele selle inspireeriva raamatu postitan: https://www.hooandja.ee/projekt/merit-raju-uus-raamat Olen kindel, et saan sind inspireerida!
Kuigi ma vajan väga palju üksi kodus või looduses olemise, aga ka keskendumise, loomise või lihtsalt vaikuse aega, olen ma tegelikult ilmselt ikkagi pigem ekstravert.
See, kes saab suhtlemisest energiat. Ja annab seda teistele vastu.
Mul on väga palju tuttavaid ja mulle on valmistanud raskusi loendada kõiki sõpru, sest neidki on alati olnud hulgaliselt.
Kohtumistele on kulunud suurem osa mu vabast ajast.
Aga viimased poolteist kodusemat aastat on toonud muutuse.
Just paar päeva tagasi leidsin end mõtlemast, et mul on pandeemia ajal kristalliseerunud kolm sõpra.
Meil on tundide viisi hea koos olla.
Saame olla lõpuni ausad ja siirad ilma et mõni teema tunduks liiga intiimne, isiklik või piinlik.
Meil on teineteisega turvaline ja soe.
Ja me ei tüdine kohtumistest.
Me tunneme, et saame inspiratsiooni ja targemaks ja paremaks inimeseks ja korrastame oma mõtteid ja peegeldame ka ebamugavaid teemasid.
Nii tänulik.
Tavaliselt – kui nii saab öelda, aga nii ma lugesin – olevat inimestel lisaks pereliikmetele maksimaalselt seitse olulist sõpra.
Üle seitsme ei suutvat me hästi hallata ja järge pidada ja suhtlus kaotab sügavust.
Ja selle tõestuseks olevat, et enamikus riikides on seitsmekohalised telefoninumbrid, sest 8 või 9 oleks keeruline meeles hoida.
Nagu sõpradegagi.
Ka nädalas on seitse päeva ja igale sõbrale võiks jääda vähemalt üks.
Olgu selle telefoninumbrite seosega, kuidas on, aga on tõestatud, et tähendusrikkad lähedased suhted pere ja sõpradega mõjuvad hästi nii meie vaimsele kui füüsilisele tervisele, aitavad kulgeda läbi muutuste ja raskuste ja eks jagatud rõõmgi ole kahekordne.
Hoia neid seitset (või kolme või ühte), kes sinu lähedal ja ümber on!
Ja võta täna pisutki päikest, kasvõi ainult ninale!
See vebinar tuleb inglise keeles ühe mu väga inspireeriva hollandlasest koostööpartneri Tim van der Vlietiga, kellega teeme juba neljandat aastat koostööd.
Tema leivanumber on Wim Hofi meetod, aga selle alus on eelkõige hingamine, mida ta kasutab nii viie lapse isana kui igapäevaselt investorina ja väga sagedastel tööreisidel.
Kui küsin tema käest, kas tema intensiivne elustiil stressi ka tekitab, vastab ta muhedalt: “I don’t do stress”.
Sest tal on oma nipid ja häkid. Ja neid kasutan mina ka.
Sel neljapäeval kell 19-20 pakub ta meile Zoomis võimalust osaleda tasuta veebiseminaril teemal:
“The secret of stress relief through breathing | Wim Hof Method”
Simple science why breathing is so important and why humans are such an interesting and highly advanced specimen.
Effects of this webinar:
Tuleb üks äge kohtumine, loodan, et oled kohal – pildiga ja puha!
Jah, tuleb salvestus ka! 🙂
Aga nii osalemiseks kui ka salvestuse saamiseks palun registreeru siin
